1204-61 valitsesid Konstantinoopolis ladina keisrid lähtuvalt IV ristisõja väe pöördumisest kreeka impeeriumi vastu. Imperium Constantinopolitanum, Imperium Romaniae, Imperium Romanorum teenis neil aegadel läänepoolsete ehk Itaalia tõusvate kaubanduslinnade ja laevastike huve. Varjaagide voorid vähetõenäoliselt lakkasid Musta mere rannikut mööda Linnani minema ja vaevalt et piirdusid vaid Varjaagide Tee kui kaubandusruumiga ehk Kiievi-varjaagide Dnepri vertikaalil asetseva riigiga, mida siiski ka toona tabas mongolite kallalekippumise pärast kriis. 1236.aastal saavutas leedu-Withingia aristokraatidest lähtuv vägi Saule lahingus Mõõgavendade ordust ülekaalu ja pärast seda moodustati balto-slaavlaste hereesia vastu unioon Saksa orduga, mis asetses Preisi läänealadel. 1235.aastal oli Väike-Aasiasse taandunud kreeka keisririik koos bulgaarlastega siiski Φραγκοκρατία-vastase ülekaalu saavutanud. Mõelgem, et millise järgmise sisepoliitilise kurvi või selline sõjalis-poliitiline initsiatiiv ehk pööre vanade aegade suunas varjaagide voorimeeste kaptenite peades sünnitada!
Kas mitte poolduda veelkord parteideks, kes erinevatele kaarikujuhtidele pöialt ei hoia? Mida näitavad allikad selliste sündmuste lähiajast. Taani hindamisraamat on 1230.aastal esimese redaktsioonina kirjutatud ja ilmselt 1240.aastalgi veel saanud lihvi. Selle üldosas, enne 550 Eesti asulakoha nimelist ehk ka säilinud loetelu, tehakse kaks kaalukat märkust, mis peaksid kontekstuaalselt aitama täiendada minority report’i, et Henriku kroonika on 120 aastat hiljem tellitud võltsing, mis sellele vaatamata jäeti suurte sisevastuolude tõttu etnonüümides (Ruthenia ja Ranna-Rootsi?) ja kampaaniate mehitatuses oma aega omakorda veel kaheks sajandiks ootama. Waiga nime saab legaalselt seostada variscorum’i ehk terra advocatorum, millel pretsedent ka Kesk-Euroopas (orduvara kui kapitali kompensatiiv-jaotusest lähtuvalt? – kui teie seda kirjakohta ei leia, siis on see teie probleem), ja just selles maakonnas loetleb Taani kuningas religioonimiilitsa ja piiskop Hermani (Criwe-Korwats tegelikult eestlastel?) vara tervenisti 600 ja 400 untsi!
Edasi mainitakse religioonipolitseid Alempos-nimelise kihelkonna puhul, mis on suhteliselt väike ehk kaks korda väiksem Waigelest: 400 untsi. Selle juurde on lisatud kaebus: sibi iniuste uendicatam cum a nullo dinoscuntur certo titulo habuisse. See kihelkond olevat (!!!) ebaõiglaselt liidetud enda valdustele ehk Waigele’le (mis ka olnud allikates Wargele), ilma et see valdussevõtmine (sõna vendico) oleks kuidagi selge lepinguga seatud. Alempose asekoht oli pikka aega ka baltisaksa ajalooteaduses suure vaidluse küsimus. On arvatud ilmselt Oldenkul/Allenkulle (osutus via Oldenpoa, mis oli nimetus Kikeland ja Hungania+Gutlandia ühendusele) vahelduse alusel selleks Turgelit ehk Türi, mis ongi eraldiseisev väike kihelkond, ehk võiks mingisugusele tavaõiguslikule eripärale viidata. Teised on selle suuruse pikki Pärnu jõge lausa Torini venitanud etc. See arutluskäik ongi käesoleva õpikuasetuseni viinud. Üldosa loetelu järjekorrast kindlasti ei piisa väga üldiselt idast läände või põhjast lõuna poole lugemisjärjekorrast. Allem võiks ungari-türgilik siirdeala poolest olla ju viide väikesele valdriigikesele teiste seas, mis siiski ei pruukinud olla siirdelt vähem eksootiline. Mulgid on minu arvates kindlasti gelono-hellespontoslik siire ja isegi vanemad asukad olnud seal, kui hiljem valitsema hakanud hunnid. Sest kuidas saanuks Taani väinadele nad asuda nii, et Taani varauusajal Huneghardia‘ks muutus? (Seda tsõgani-Arturid vene ajalooõpikust ei leia, sest see pole propagandatõde.)
Ma üritan jõuda korduvalt arutlusteni, mis võrdlevad omavahel 1.Pilistvere, 2. Jogentagana, 3. Kodavere ja 4.Alutaguse rannikualade hõivamist kaubavooride jaoks strateegiliste kohtadena. Pilistvere on juba tegelikult senisesse arusaama lülitatud, ent ei seleta nimevalikut Oldenpoa ja Rodenpoa kõrval. Kas on see poa-liide seal Põhja, püha, skandinaavia boa (nagu hus) või ka polis sõnast l-hääliku kadu (l>u). OldenPoa võiks vastupidise grammatika korral olla Wai-wara (Warangia-Vadja ala) eeskujul nagu Põhja(la)-Halden ja olden-halden on sama sõna, mis haldjas või hallitus, kuigi Eisen kinnitab, et folklooris Lõuna-Eesti puhul oli see sõna vähekasutusel või kadunud ja eelistati izä. Mulle meeldiks muidugi hirmsasti PühaValitsuse tees, ehk poa kui Püha! Ent me vajame argumente, mitte meeldivat kõla!
Kui lähtuda Kalevipoja ehk kylfing eepikast, siis vastus pakub ennast ilmselgena: religioonimiilits liitis enda aladele Kodavere, mis on nende enda peale surutud nimetus ilmselt, paganate territooriumi, kuna nende puhul kõik iidsed puukultusasjad olid vadjasiirdelise rahva enda poolt ära lükatud. Kääpa jõel Kalevipoeg takerdus, mõõk nagu logos’e või vande sümbol tõmbas rahva usalduse nende alt ära! Ja kui tuli 1236.aasta, siis pooldus see seltskond Tartu idapoolsetele suhetele lootjateks ja läänemeelseteks pilistverelasteks, kes Fellin-Viljandisse ilmatuma pühaväe sisse seadsid! Mis ilmselt nii välja paistab, see on 1204.aasta Konstantinoopoli Kristuse tornis hävinud meeste osa ümbermängimine või siis pärandi pärast jagelemine! Ühtlasi paistab välja, et Kalevipoeg ongi olnud ise kristianiseerija, kusjuures Koiva-perioodi järel on paglaskristliku riigi II etapp asunud Wirumaal, mis pidigi nimetusena liitma nii varjaagi (vyras) kui ka hunliku varju via frau-frigge, keda Vesihuunena hunnid austasid (?). Igatahes on korrelatsioon 1853.aasta alg-Kalevipoja Kaguretke lahingukohtade ja -vere asulate vahel. Ka Jõgentagana’s oli vana kindlustus varjaagide voore turvamas War-beck’ina. Niipalju sissejuhatuseks.