4. Põhiliikumised

SEISANGUD

Shizen-hontai

Loomulik põhiseisang

1. Loomulik lähteseisang võetakse loomulikult seistes, kannad 30 cm teineteisest, käed lõdvestatult külgedel.

Migi/Hidari-shizentai

Parem/vasakpoolne loomulik seisang

1. Seisa üks jalg 30 cm eespool.

Jigo-hontai

Kaitse põhiseisang

1. Seisa pöiad 75 cm teineteisest eemal ja painuta end põlvedest, laskmaks enda raskuskeskust allapoole.

Migi/Hidari-jigotai

Parem/vasakpoolne kaitseseisang

1. Seisa üks pöid umbes 70 cm teisest eespool ja painuta end põlvedest.

PÕHIHAARE

Põhihaare on üks ja sama mistahes seisangus. Sinu haare peab olema piisavalt lõtv, et sa oleksid suuteline alati kui vajalik haaret vahetama.. Kui esineb viivitus haarete vahetamisel, võib vastane seda ära kasutada vastutegevuseks. Pärast põhihaarde kasutuse valdamist kõikide heidete tarvis, katseta teiste haaretega. Ilmneb, et mõned haarded töötavad mõningate heidete puhul paremini kui teised.

1. Põhihaarde võtmine parempoolses loomulikus seisangus.
2. Parempoolse põhihaarde võtmine parempoolses kaitseseisangus.
3. Hoia parema käega vastase vasakut hõlma käsivarre kõrguselt ja haara vasaku käega tema paremast välisvarruka keskosast.

LIIKUMINE JA PÖÖRAMINE

Liikumist ettepoole, tahapoole ja kõrvale nimetatakse shintai’ks. Mistahes suunda liikumisel libistatakse jalga mati kohal, suurem osa raskusest on eenduval jalal. Loomulikku kõndmisstiili nimetatakse ayumi-ashi’ks. Levinum viis, kui ollakse vastasega lähestikku on stiil, mida kutsutage tsugi-ashi’ks. (Figs 8-10). Tsugi ashi puhul, liikudes kas ette, taha, kõrvale või diagonaalselt, on üks jalga alati eespool ja teine jalg järgneb. Pärast iga sammu võetakse põhiseisang.  Samm ei tohi olla liiga pikk ja jalgu ei tohi kunagi kokku viia. Tai sabaki on mõiste keha juhtimise kohta. See sisaldab peamiselt pööramis-(telglemis)liikumisi, mis peavad olema sujuvad ja väledad. Keha peab olema hoitud paindlikult ja alati tuleb säilitada tasakaalu. Tai sabaki valdamine on võti tõhusate heitetehnikate sooritamiseks. Figs 11-15 näitavad viit baastüüpi.

1. Tsugi-ashi 1: ette ja tahapoole
2. Tsugi-ashi 2:  külgedele
3. Tsugi-ashi 3: diagonaalselt
4. Tai-sabaki 1: Astudes ühe jalaga ette pööra teise jala suunas.
5. Tai-sabaki 2: Taandudes ühe jalaga, pööra teise jala suunas.
6. Tai-sabaki 3: Astu ühe jalaga teise jala eest läbi ja pöördu tahapoole vastassuunda.
7. Tai-sabaki 4: Pööra end ühe jala päkal ja keera ettepoole vastassuunda.
8. Tai-sabaki 5: Pööra ühe jala päkal  ja keera tahapoole vastassuunda.

Dünaamika printsiip

Allpoolne diagramm näitab, mis on tähtis dünaamika seisukohalt ja näitab ka keha raskuskeset. Kõige paremad tulemused kindlustab vastase enda jõu ärakasutamine. Sinu lähtekohalt, pigem enesevalitsemine kui puhas jõud on tähtis hoidmaks lihaseid ja liigeseid jäigastumast. Iseäranis hädaolukorras tuleb kehajõudu säilitada, ja siis rakendada õigel hetkel.

1. Inimene on tasakaalus niikaua, kuni vertikaalne tasakaalujoon jookseb läbi aluse keskpunktist,  mille moodustavad jalad ja puusad. Kui seda pole, on ta tasakaalust väljas ja võib olla matile tõmmatud mõõduka jõupingutuse abil.
2. Rasket ust saab liigutada kergelt, kuna me asetame selle pinnale surve õige nurga all punktis, mis on piisavalt kaugel ukse teljest (f), s.o hingedel küljest.

Kuzushi

Et kasutada jõudu kõige tõhusamalt on elutähtis katkestada vastase tasakaal. Kooskõlas dünaamika printsiibiga, on ta siis haavatav ja võib olla alistatud minimaalse pingutusega. Vastase tasakaalu katkestamist nimetatakse kuzushi’ks. Lähtuvalt põhiseisangust omab see kaheksat kuju, nagu siinkohal on näidatud.

Kuzushi aluseks on tõukamine ja tõmbamine, mida tehakse terve kehaga, mitte lihtsalt kätega. Mõnikord sisaldab see enamat kui lihtsalt tõukamist või tõmbamist. Võidakse näiteks tõugata ja lahti lasta, tõugata ja lahti lasta või tõugata ja siis tõmmata või tõmmata ja siis tõugata. Kuzushi’t võib sooritada kas sirgjoones või kõverjoonena ja kõikidesse suundadesse. Kõigi kaheksa põhivormi õppimine ja nende kasutuse kombineerimine on ilmtingimatu judo peamiste tehnikate sooritamiseks.

Arvestades vastase katseid katkestada sinu tasakaalu, anna talle järele ja siis rakenda enda täiendavat kuzushi’t. Kui lükatakse, mine lükkamise jõuga kaasa, samal ajal säilitades enda tasakaalu, seejärel tõmba. See viib vastase tasakaalu kaotamisele. Kui tõmmatakse, siis lükka.

Tsukuri ja kake

Et sooritada heidet (kake), pead sa viima pärast tasakaalu katkestamist enda keha heitmise asendisse. Seda tuntakse kui tsukuri’t. Kui sinu vastane on nõrgem kui sina, võib olla võimalik heita teda ilma korraliku tsukuri’ta, ent sa võid põhjustada vigastuse. Enamgi, ilma korraliku tsukuri’ta oled sa võimetu heitma vastaseid, kes on sinust tugevamad. Algajad peavad seega keskenduma tsukuri valdamisele ja kake’t peavad hiljem lihvima. Samuti on vajalik teada, kuidas püsida rünnaku valmiduses.

Ukemi

Enne heitetehnikate harjutamist või kasutamist randoris, on imperatiivne vallata ukemi’t, ohutult kukkumise tehnikat. On neli ukemi vormi: tahapoole, kummargil küljele, ettepoole ja ettepoole rullumine. Peamised punktid, mida tuleb meeles pidada, kui kukutakse, on lüüa, kas ühe või mõlema käega tugevasti matile, kumerdada selga ja tõmmata lõug vastu rinda, nii et pea ei puudutaks matti. Alusta madalatest asenditest ja aeglastest kukkumistest ja aste-astmelt mine edasi seisangust kukkumisele. Seejärel harjuta ukemi’t kui liigud või oled heidetud.

Pärast seda kui valdad kukkumist ettepoole põlvitusest, harjuta kükkisasendist ja lõpuks seisangust. Samuti harjuta kukkumist ette, vasakule ja paremale.

Istest

28. Istu seljast sirgelt, jalad eespool ja käed õlakõrguselt väljasirutatud, peopesad allapoole.

29-30. Kuku tahapoole, kumerdades selga ja tõstes jalgu.

31. Tõmba lõug rinnale ja lajata käte ja peopesadega tugevasti matile momendil, kui selg seda puudutab. Käed peavad olema 30-45° nurga all kehast.

32. Tõuse istukile jalgu alla lastes.

33. Naase algsesse asendisse.

Kükitusest

34. Kükita kannad matist üleval ja selg sirge.

35. Aseta käed enda ette.

36. Kuku tahapoole, hoides puusi nii lähedal kandadele kui võimalik.

37. Tõmba lõug rinnale ja lajata mõlema käe ja käelabaga matile.

Seisangust

38. Seisa loomulikult, pöiad lähestikku koos.

39. Aseta käed välja enda ette.

40-42. Kuku tahapoole madaldades puusi.

43. Tõmba lõug rinnale, kumerda selga ja lajata mõlema käe ja käelabaga tugevasti matile, lastel jalgadel tõusta üles õhku.

Kukkumine küljele

Istest

44-45. Istu sirgelt, jalad väljasirutatult. Too parem käsi üle rindkere, sõrmed laiali, peopesad allapoole.

46-47. Kuku tahapoole enda paremasse taganurka.

48. Tõmba lõug rinnale, kumerda selga ja lajata parema käe ja käelabaga vastu matti, lastes enda jalgadel üles tõusta.

49. Langeta jalad ja tõuse istesse.

50. Naase isteasendisse. Korda neid liikumisi vasakult poolelt.

Kükitusest

51. Kükita käed reitel.

52-55. Too enda parem käsi üle rindkere. Astu parema jalaga ettepoole vasakusse esinurka.

56. Kuku paremasse taganurka.

Seisangust

57. Seisa loomulikult, jalad lähestikku, käed külgedel.

58. Astu vasaku jalaga vasakusse esinurka.

59-62. Astu parema jalaga vasaku jala eest läbi ja kukuta end taha paremasse taganurka.

Kukkumine ette

Põlvitusest

63. Põlvita kannad üleval.

64. Lase endal ette kukkuda. Just enne kui sinu keha puudutab matti, lajata mõlema käelaba ja küünarvarrega matile.

65. Sinu käed peavad olema pööratud sissepoole 45° , nii et su küünarnukid on kõverdatud väljapoole. Sinu keha on toestatud käte ja päkkadega. Tee kätekõverdusi tugevdamaks enda käsi ettepoole kukkumiseks.

Kükitusest

66. Kükita käed reitel.

67. Kukuta end ettepoole. Just enne mati puudutust lajata mõlema käelaba ja küünarvarrega matile.

68. Sinu küünarvarred peavad olema 45° nurga all. Toeta end kätele ja päkkadele, asendisse, kust tehakse kätekäverdusi.

Seisangust

69. Loomulikus seisangust jalad lähestikku koos ja käed külgedel, nõjatu ettepoole ja kukuta end.

70. Lajata mõlema käelaba ja küünarvarrega matile just enne, kui sinu keha puudutab matti.

71. Küünarnukid väljapoole kallutatud, oled sa jälle kätekõverduste tegemise asendis.

Rullumine ette

Rullumine ette kaitseb sind mõnedes situatsioonides: kõrgelt kukkumise puhul, või kui oled tahtevastaselt ettepoole heidetud, pead sa vigastuste vältimiseks rulluma. Harjuta rullumist kõigepealt küürutusseisangust seejärel seisangust. Kui suudad sujuvalt rulluda, ilma õlale valu tegemata või selga äralöömata, siis soorita seda jooksu pealt. Lõpuks harjuta seda üle takistuste hüppamisel. Tee vaheldumisi rullumisi paremale ja vasakule.

Küürutusseisangust

72. Loomulikust põhiseisangust astu parema jalaga ettepoole, kummardu ja aseta vasak käsi ette (sõrmed sissepoole pööratud), nii et see moodustab sinu jalgadega kolmnurga. Seejärel pane parem käsi maha vasaku käe ja parema jala vahele. Jälgi, et sinu parema parema käe sõrmed osutaksid alati tahapoole, mitte kunagi aga ette.

73-75. Kõverda paremat kätt, kuni see on kaarjas, tõmba lõug rinnale ja lükka tugevasti jalgadega, rulludes üle parema käe, õla ja selja nagu ratas.

76. Kui sinu jalad langevad matile, lajata vasaku käega matile.

77. Ära lase enda jalgadel ristuda. Nii peavad nad asetsema pärast rullumist.

78. Väär jalgade asend pärast rullumist.

Seisangust

79-84. Loomulikust põhiseisangust astu parema jalaga ette ja rullu nagu küürutusseisangust.

85-87. Pärast matile lajatamist kasuta ära liikumishulka ette naasmaks seisangusse.

Rullumine jooksult

88. Alusta loomulikust põhiseisangust.

89-92. Jookse paigalt ja tõuka parema jalaga ära. Pane enda kaarjas parem käsi maha 60-90 cm enda ette ja rullu üle selle. Ei ole tarvidust kasutada vasakut kätt.

93. Lajata matile jalgade langedes.

94. Jätka rullumist, kuni oled taas jalgadel.

95. Sa pead lõpetama tasakaalustatuna seisangus, täielikus valmisolekus.