3. Treeningu põhimõtted


DOJO

Judot harjutatakse selleks spetsiaalselt ettenähtud  hoones, mida tuntakse kui dojo. Harjutamisalal puuduvad teravad nurgad ja potentsiaalselt ohtlikud takistused nagu laetoed, ja seinad on sageli katetega. Ruumi põrand on kaetud tugevdatud mattidega, nende kuju ja suurus on sama nagu jaapanlaste kodudes leiduvatel tatamidel.  Matid imavad endasse kukkumise hoo. Et ära hoida jalavigastusi, tuleb suure hoolega vaadata, kas matid on asetatud ühtlaselt, tühimiketa nende vahel. Katkised matid tuleb otsekohe kas parandada või asendada.

Esmasel dojo külastamisel märgatakse kaunis tõenäoliselt kuidas puhtust peetakse ja kogetakse tõsist atmosfääri. Me peame meeles pidama, et sõna dojo tuleneb ühest budistlikust mõistest, mis osutab ‘valgustatuse kohale’.  Nagu kloostergi on dojo püha paik, kuhu inimesed tulevad täiustama oma keha ja vaimu.

Randori ja kata harjutamist viiakse läbi dojos, mis on samuti koht, kus võisteldakse.

JUDOGI

Judo harjutamisel kantavat jakki, pükse ja vööd nimetatakse kokku judogi’ks. Jakk ja püksid on valged; vöö-värvus varieerub vastavalt kandja tasemele.

Algajad, kellel ei ole järku, kannavad valget vööd. Poisslapsed kolmandast kuni esimese kyu’ni (järk) kannavad violetseid vöid, täiskasvanud pruune. Need, kes astenduvad  esimesest dan’ist (astmest) kuni viienda dan’ini, kannavad musti vöösid. Kuuendast kuni kaheksanda dan’ini valge-punase triipudega vöösid. Üheksas ja üle kannavad punaseid vöösid. Kuuenda dan’i ja üle selle omanikud võivad igatahes kanda kui nad soovivad ka musti vöösid. Naiste vööd evivad valget triipu keskosa all.

Pildid, vastavalt 2. ja 3. näitavad judogi ees ja tagaosa.

ETIKETT DOJOS

Enne ja pärast judo’ga tegelemist või matšile minekut kummardavad oponendid teine-teisele. Kummardamine on austuse ja tänulikkuse väljendamine. Õigupoolest tänad sa oma vastast võimaluse eest parandada oma tehnikat.

Kummardus tehakse kas istudes või seistes.

Et sooritada kummardust istes istuvad vastased kõverdatud põlvedega teine-teisega vastakuti umbes 1,5 meetri kaugusel, jalaseljad on ühetasased matiga, põlved mõnevõrra laiali, puusad toetuvad kandadel, käed reite peal. (pilt 21) Käed asetatakse seejärel matile 10 kuni 12 sentimeetrit põlvede ette, sõrmeotsad kergelt sissepoole pööratud. Kummardu pihast, kusjuures pea ja kael moodustavad seljaga ühtse joone. (pilt 22)

Püstikummarduse jaoks tulevad oponendid kahe meetri kaugusele. (pilt 24) Seejärel kummarduvad nad taljest ette, lastes oma käsi liikuda külgedelt jalgade ette, kuni nende kehad moodustavad umbes 30-kraadise nurga. (pilt 25).

Istekummardus on neist kahest ametlikum. Seda tehakse alati enne ja pärast kata harjutamist. Püstikummardus tehakse õpetajatele ja vanematele dojosse sisenemisel ja väljumisel. Enne ja pärast randorit võib teha püstikummarduse või lühendatud istekummarduse vormi, mille puhul varbad ja kannad on mõnevõrra püsti.

Sõltuvalt olustikust võivad vastased kummarduda  pikemalt distantsilt, ent nad peavad alati üles näitama siirust.

Ka teistel puhkudel oodatakse judo õpilastelt vastatavat sündsat ülalpidamist dojos. Dojo ei ole paik lorijutuks või labaseks käitumiseks. Harjutamisel ja võistlemisel peavad kõik õpilased tatamile minema ja kui puhkavad, siis jälgivad teiste treenimist., nii toimides võivad nad ühte-teist õppida. Söömist, joomist ja suitsetamist dojos ei sallita ja õpilastel palutakse tungivalt hoida see kena ja puhas.

Isiklik hügieen on samuti oluline. Õpilased peavad olema puhtad ja hoidma varba ja sõrmeküüsi lühikesed vältimaks teiste vigastamist. Judogi peab olema regulaarselt pestud ja rebendid vahetult parandatud. Et saada treeningust enim peab olema alati mõõdukas söömise, joomise ja unega.

REGULAARSE HARJUTAMISE TÄHTSUSEST

Õpilased mõnikord eksivad, treenides kas liiga palju või liiga vähe. Ebapiisav treening on levinum probleem.

Tõeline judo väärtus ilmneb ainult regulaarse harjutamise tulemusena. Et saada maksimaalset füüsilist, vaimset ja hingelist hüve judost, peab treenima katkestuseta iga päev. Neil päevil kui on võimatu treenida dojos, tuleb miinimumina sooritada Seiryoku zen’yo kokumin taiiko.

HOIATUSSÕNUM

Judo treeningu algastme õpilased, iseäranis noored inimesed, tunnevad mõnikord kiusatust proovida õpitud tehnikaid kõrvaliste isikute peal. Selline käitumine on vastutustundetu ja väga ohtlik. Kunagi ei või judo tehnikaid väärtarvitada, kuna see võib põhjustada tõsiseid vigastusi või isegi surma. Ja tarbetu on öeldagi, et selline asi on vastuolus judo vaimsusega. Väljaspool dojo on  ainult siis judo tehnikate tarvitamine õigustatud, kui ollakse vahetus füüsilises hädaohus.

Ühendatuna ebasobiva käitumisega asetab inimene end suurde ohtu. Kui ta ei kõhelnud katsetamast teiste peal, saab ta vaevalt võtta süüdistavat positsiooni kui keegi proovib tema peal midagi. Ta on võib kokku sattuda tugevamate inimestega ja ei ole teada, mis edasi juhtub. Rünnatud siis, kui  kas ollakse valvsuseta või isegi une pealt, pole kellelgi suurt šanssi, isegi nõrgema ründaja vastu. Väljaspool treeningut on keelatud katsetada õpitud tehnikaid.

Judo treeningu läbi omandatud teadmise väärtarvituse rumalusest on järgmine lugu jõudnud möödanikust meieni.

Teatud õpilane, kes oli innukas oma tehnikate järeleproovimisel, läks iga õhtu välja üksikusse kohta tee ääres ja lamas seal ootamaks juhuslikku möödaminejat.  Kui  kestahes sattus lähedusse, hüppas ta välja ja rakendas ühte oma heidetest.

Viimaks jõudis sõnum mehe tegudest tema õpetajani. Maskeerides end, läks õpetaja ühel õhtul sellesse paika. Õpilane, tundmata ära oma õpetajat, tormas välja ja ründas nagu tavaliselt. Õpetaja lasi end heita, siis tõusis aeglaselt püsti ja palus õpilasel vaadata oma külge. Mõistes, kes mees oli, vaatas õpilane kiiresti allapoole. Enda paremal küljel nägi ta rasvast triipu, mille ta õpetaja tõmbas heite ajal, osutamaks, et ta võinuks kergelt õpilase tappa atemi löögiga. Alandatuna sellest kogemusest, ei söandanud õpilane enam kunagi välja minna oma heiteid süütute möödaminejate peal järele proovima.

Piltide allkirjad

  1. Kodokani Rahvusvahelise Judokeskuse peadojo, valminud 1984.aastal.
  2. Judogi õigestiseotud vööga vaatega eestpoolt.
  3. Judogi seljatagant vaadatuna.
  4. Judogi jakk, vaatega eestpoolt.
    1. Parempoolne krae
    2. Parem eesmine hõlm
    3. Parema välisvarruka keskosa
    4. Parema välisvarruka alaosa
    5. Vasakpoolne krae
    6. Vasak eesmine hõlm
    7. Vasaku välisvarruka keskosa
    8. Vasaku välisvarruka alaosa
  5. Judogi jakk, vaatega tagantpoolt
    1. Tagakrae
  6. Judogi püksid
    1. Vöö
    2. Parem esijalg
    3. Vasak esijalg

Judogi’sse riietumine

  1. Pane jakk tavalisel viisil selga  vasak hõlm üle parema.
  2. Siruta vöö keskpaik enda kõhu vastu piha kohalt.
  3. Vii vööotsad ümber selja ette.
  4. Alusta sõlme ristates üht vööotsa üle teise.
  5. Pista üks vööots vöö ja jakki vahelt läbi.
  6. –13. Lõppuks tee sõlm

14. Sõlmi lamerehvisõlm (flat reef) või topelt nurksõlm (double square knot). Tee see nii lamedaks ja tihedaks kui võimalik.

Judogi kokkuvoltimine

15. Aseta püksid jaki peale.

16. Voldi varrukad sissepoole.

17-18. Voldi jaki küljed ja püksid sissepoole, seejärel tee seda teist korda.

19. Voldo ülemine ots üle alumise.

20. Vööd võib kasutada sõlmimaks volditud judogi’d kompsuks.

23. Tagantvaade näitab, kuidas jalad on asetatud, kui võetakse formaalne isteasend, mida kutsutakse seiza’ks.

26. Kodokan’i poisteklasse liikmed istuvad formaalses stiilis.

27. Poisid harjutavad judo aluseid Kodokanis.

28.-29. Enesejulgestusoskuste harjutamine on kõige aluselisem judotreeningu osa.

3. Treeningu põhimõtted

DOJO

Judot harjutatakse selleks spetsiaalselt ettenähtud hoones, mida tuntakse kui dojo. Harjutamisalal puuduvad teravad nurgad ja potentsiaalselt ohtlikud takistused nagu laetoed, ja seinad on sageli katetega. Ruumi põrand on kaetud tugevdatud mattidega, nende kuju ja suurus on sama nagu jaapanlaste kodudes leiduvatel tatamidel. Matid imavad endasse kukkumise hoo. Et ära hoida jalavigastusi, tuleb suure hoolega vaadata, kas matid on asetatud ühtlaselt, tühimiketa nende vahel. Katkised matid tuleb otsekohe kas parandada või asendada.

Esmasel dojo külastamisel märgatakse kaunis tõenäoliselt kuidas puhtust peetakse ja kogetakse tõsist atmosfääri. Me peame meeles pidama, et sõna dojo tuleneb ühest budistlikust mõistest, mis osutab ‘valgustatuse kohale’. Nagu kloostergi on dojo püha paik, kuhu inimesed tulevad täiustama oma keha ja vaimu.

Randori ja kata harjutamist viiakse läbi dojos, mis on samuti koht, kus võisteldakse.

JUDOGI

Judo harjutamisel kantavat jakki, pükse ja vööd nimetatakse kokku judogi’ks. Jakk ja püksid on valged; vöö-värvus varieerub vastavalt kandja tasemele.

Algajad, kellel ei ole järku, kannavad valget vööd. Poisslapsed kolmandast kuni esimese kyu’ni (järk) kannavad violetseid vöid, täiskasvanud pruune. Need, kes astenduvad esimesest dan’ist (astmest) kuni viienda dan’ini, kannavad musti vöösid. Kuuendast kuni kaheksanda dan’ini valge-punase triipudega vöösid. Üheksas ja üle kannavad punaseid vöösid. Kuuenda dan’i ja üle selle omanikud võivad igatahes kanda kui nad soovivad ka musti vöösid. Naiste vööd evivad valget triipu keskosa all.

Pildid, vastavalt 2. ja 3. näitavad judogi ees ja tagaosa.

ETIKETT DOJOS

Enne ja pärast judo’ga tegelemist või matšile minekut kummardavad oponendid teine-teisele. Kummardamine on austuse ja tänulikkuse väljendamine. Õigupoolest tänad sa oma vastast võimaluse eest parandada oma tehnikat.

Kummardus tehakse kas istudes või seistes.

Et sooritada kummardust istes istuvad vastased kõverdatud põlvedega teine-teisega vastakuti umbes 1,5 meetri kaugusel, jalaseljad on ühetasased matiga, põlved mõnevõrra laiali, puusad toetuvad kandadel, käed reite peal. (pilt 21) Käed asetatakse seejärel matile 10 kuni 12 sentimeetrit põlvede ette, sõrmeotsad kergelt sissepoole pööratud. Kummardu pihast, kusjuures pea ja kael moodustavad seljaga ühtse joone. (pilt 22)

Püstikummarduse jaoks tulevad oponendid kahe meetri kaugusele. (pilt 24) Seejärel kummarduvad nad taljest ette, lastes oma käsi liikuda külgedelt jalgade ette, kuni nende kehad moodustavad umbes 30-kraadise nurga. (pilt 25).

Istekummardus on neist kahest ametlikum. Seda tehakse alati enne ja pärast kata harjutamist. Püstikummardus tehakse õpetajatele ja vanematele dojosse sisenemisel ja väljumisel. Enne ja pärast randorit võib teha püstikummarduse või lühendatud istekummarduse vormi, mille puhul varbad ja kannad on mõnevõrra püsti.

Sõltuvalt olustikust võivad vastased kummarduda pikemalt distantsilt, ent nad peavad alati üles näitama siirust.

Ka teistel puhkudel oodatakse judo õpilastelt vastatavat sündsat ülalpidamist dojos. Dojo ei ole paik lorijutuks või labaseks käitumiseks. Harjutamisel ja võistlemisel peavad kõik õpilased tatamile minema ja kui puhkavad, siis jälgivad teiste treenimist., nii toimides võivad nad ühte-teist õppida. Söömist, joomist ja suitsetamist dojos ei sallita ja õpilastel palutakse tungivalt hoida see kena ja puhas.

Isiklik hügieen on samuti oluline. Õpilased peavad olema puhtad ja hoidma varba ja sõrmeküüsi lühikesed vältimaks teiste vigastamist. Judogi peab olema regulaarselt pestud ja rebendid vahetult parandatud. Et saada treeningust enim peab olema alati mõõdukas söömise, joomise ja unega.

REGULAARSE HARJUTAMISE TÄHTSUSEST

Õpilased mõnikord eksivad, treenides kas liiga palju või liiga vähe. Ebapiisav treening on levinum probleem.

Tõeline judo väärtus ilmneb ainult regulaarse harjutamise tulemusena. Et saada maksimaalset füüsilist, vaimset ja hingelist hüve judost, peab treenima katkestuseta iga päev. Neil päevil kui on võimatu treenida dojos, tuleb miinimumina sooritada Seiryoku zen’yo kokumin taiiko.

HOIATUSSÕNUM

Judo treeningu algastme õpilased, iseäranis noored inimesed, tunnevad mõnikord kiusatust proovida õpitud tehnikaid kõrvaliste isikute peal. Selline käitumine on vastutustundetu ja väga ohtlik. Kunagi ei või judo tehnikaid väärtarvitada, kuna see võib põhjustada tõsiseid vigastusi või isegi surma. Ja tarbetu on öeldagi, et selline asi on vastuolus judo vaimsusega. Väljaspool dojo on ainult siis judo tehnikate tarvitamine õigustatud, kui ollakse vahetus füüsilises hädaohus.

Ühendatuna ebasobiva käitumisega asetab inimene end suurde ohtu. Kui ta ei kõhelnud katsetamast teiste peal, saab ta vaevalt võtta süüdistavat positsiooni kui keegi proovib tema peal midagi. Ta on võib kokku sattuda tugevamate inimestega ja ei ole teada, mis edasi juhtub. Rünnatud siis, kui kas ollakse valvsuseta või isegi une pealt, pole kellelgi suurt šanssi, isegi nõrgema ründaja vastu. Väljaspool treeningut on keelatud katsetada õpitud tehnikaid.

Judo treeningu läbi omandatud teadmise väärtarvituse rumalusest on järgmine lugu jõudnud möödanikust meieni.

Teatud õpilane, kes oli innukas oma tehnikate järeleproovimisel, läks iga õhtu välja üksikusse kohta tee ääres ja lamas seal ootamaks juhuslikku möödaminejat. Kui kestahes sattus lähedusse, hüppas ta välja ja rakendas ühte oma heidetest.

Viimaks jõudis sõnum mehe tegudest tema õpetajani. Maskeerides end, läks õpetaja ühel õhtul sellesse paika. Õpilane, tundmata ära oma õpetajat, tormas välja ja ründas nagu tavaliselt. Õpetaja lasi end heita, siis tõusis aeglaselt püsti ja palus õpilasel vaadata oma külge. Mõistes, kes mees oli, vaatas õpilane kiiresti allapoole. Enda paremal küljel nägi ta rasvast triipu, mille ta õpetaja tõmbas heite ajal, osutamaks, et ta võinuks kergelt õpilase tappa atemi löögiga. Alandatuna sellest kogemusest, ei söandanud õpilane enam kunagi välja minna oma heiteid süütute möödaminejate peal järele proovima.

Piltide allkirjad

1. Kodokani Rahvusvahelise Judokeskuse peadojo, valminud 1984.aastal.

2. Judogi õigestiseotud vööga vaatega eestpoolt.

3. Judogi seljatagant vaadatuna.

4. Judogi jakk, vaatega eestpoolt.

a. Parempoolne krae

b. Parem eesmine hõlm

c. Parema välisvarruka keskosa

d. Parema välisvarruka alaosa

e. Vasakpoolne krae

f. Vasak eesmine hõlm

g. Vasaku välisvarruka keskosa

h. Vasaku välisvarruka alaosa

5. Judogi jakk, vaatega tagantpoolt

a. Tagakrae

6. Judogi püksid

a. Vöö

b. Parem esijalg

c. Vasak esijalg

Judogi’sse riietumine

7. Pane jakk tavalisel viisil selga vasak hõlm üle parema.

8. Siruta vöö keskpaik enda kõhu vastu piha kohalt.

9. Vii vööotsad ümber selja ette.

10. Alusta sõlme ristates üht vööotsa üle teise.

11. Pista üks vööots vöö ja jakki vahelt läbi.

12. –13. Lõppuks tee sõlm

14. Sõlmi lamerehvisõlm (flat reef) või topelt nurksõlm (double square knot). Tee see nii lamedaks ja tihedaks kui võimalik.

Judogi kokkuvoltimine

15. Aseta püksid jaki peale.

16. Voldi varrukad sissepoole.

17-18. Voldi jaki küljed ja püksid sissepoole, seejärel tee seda teist korda.

19. Voldo ülemine ots üle alumise.

20. Vööd võib kasutada sõlmimaks volditud judogi’d kompsuks.

23. Tagantvaade näitab, kuidas jalad on asetatud, kui võetakse formaalne isteasend, mida kutsutakse seiza’ks.

26. Kodokan’i poisteklasse liikmed istuvad formaalses stiilis.

27. Poisid harjutavad judo aluseid Kodokanis.

28.-29. Enesejulgestusoskuste harjutamine on kõige aluselisem judotreeningu osa.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: