Küsitakse, et miks keskkooli lõpetamine ja ülikooli üleminemine steroidide kasutamise tühikäiguliseks pidi tegema? Keskkooli lõpetamisel oli kirjandivoorudega kokku ca seitse lõpueksamit, millest kolm – matemaatika, kirjandikirjutamine mõne keelega oli riiklikult obligatoorne. Keskmine hinne oli 4,5 või isegi 4,6 sõltuvalt arvesseminevatest ainetest. Tartu Ülikooli ajalooõppesse sissesaamiseks tuli sooritada kolm eksamit. Ajaloo ja kirjandi sain kumbki maksimumi ehk 10 palli. Peale maksma polnud suuteline (nagu eeldatuks USA kodanikelt automaatselt, mina sain samal aastal 1992.aastal KA Eesti passi – no aga mis on tõerääkimise konsekvents? Libedavõitu nõlv?) ja nii sain eesti riigilt stipendiaalse õppekoha, mida mulle siiski oli lubatud võimete olemasolu korral edukalt lõpetatud teenistuse eest nõukogude armees, mida tegin põhikooli ja veel keskkooligi ajal. Eestis ajad muutusid ja nii ei jõudnud ma suurt rõõmu tundagi vanemseersandist staršinaks (eesti ülemveebel) tegemise paelade üle, konfliktipilved tegid murelikuks ja nii unistasin ma valetada ennast veel riviteenistusse minejaks. Kas ma peaksin lisama, kuidas 2010.aastal suvel tuli välja vene MP-arvestuses leitnandi reservist kõrgemale asetamine ja 2022.aastal Leuvenis isegi vene kaptenipaeladest armukadedate mehikeste üle naermine? See on küsilause, kui tähele panite ja military police-süsteem on rahvusvahelistelt alustelt teistsugune. Niinimetatud mastireas leidub 13.punkt, mille alusel võiks ju küsida selle kohta kinnitusi andmebaasidest. Ma soovitaksin enda järeltulijatel, kui neid leidub, mitte riskida trahvidega, et leida aust kinnitusi teiste suurriikide andmebaasidest. Isegi mitte Mancini nime alt. Tõde ei paranda ilma ilmtingimata!
Indrek Pertelsoniga ma pärast 1992.aastat maadlusmatil polegi kohtunud. Samuti pole ma steroide siiani kõvendamiseks varust välja võtnud. Turvamehetööd niivõrd kui ette tuli tegin paljakäsi, rahvusvahelises koostöös võis ka relvahaaramist siiski ette tulla.
Studia Cartesiana Estonica 