1. Jujitsust saab judo


1. Jujitsust saab Judo

Suurem osa inimesi on kahtlemata tuttavad sõnadega jujitsu ja judo, ent kui paljud suudavad neid eristada?  Järgnevalt ma selgitan neid kahte mõistet ja räägin, miks judo võttis üle jujitsu koha.

Feodaalajastul harrastati Jaapanis paljusid võitluskunste: piigi kasutamist, vibulaskmist, mõõgavõitlust ja paljusid teisi. Jujitsu oli üks selliseid kunste. Nimetatud ka taijutsuks ja yawaraks, oli see rünnakusüsteem, mis sisaldas heitmist, käelööke, jalalööke, pistelööke, raiumist, kägistamist, liikmete väänamist ja murdmist, vastase kinnihoidmist ja kaitset nende rünnakute vastu. Ehkki jujitsu tehnikaid tunti juba varastest aegadest, siiski mitte varem kui 16.sajandi teisest poolest, hakati jujitsut harjutama ja õppima süstemaatiliselt. Edo perioodil (1603-1868) arenes see keerukaks kunstiks, mida õpetasid paljude koolkondade meistrid.

Nooruses ma õppisin jujitsut paljude väljapaistvate meistrite käe all. Nende avar teadmine, paljude aastate hoolika uurimise ja rikkaliku kogemuse vili, evis minu jaoks suurt väärtust. Tol ajal esitas iga mees oma kunsti kui tehnikate kogumit. Keegi ei tajunud juhtivat printsiipi jujitsu taga. Kui ma kohtasin erinevusi tehnikate õppimisel, ma leidsin end sageli teadmatuses, milline neist on see õige. See pani mind otsima jujitsu aluselist printsiipi, mida rakendatakse nii siis, kui lüüakse, kui ka siis, kui heidetakse kedagi. Pärast ainese läbiuurimist, ma mõistsin kõikeläbivat printsiipi: kõige tõhusam vaimse ja füüsilise energia rakendamine. Seda printsiipi silmas pidades ma vaatasin uuesti üle kõik rünnaku ja kaitse meetodid, mida ma olin õppinud, jättes alles ainult selle, mis oli kooskõlas selle printsiibiga. Ma heitsin kõrvale kõik need, mis ei olnud kooskõlas ja asendasin tehnikatega, mille puhul see printsiip igati rakendus. Vastav tehnikate kogum, mida ma nimetasin judoks, et eristada seda oma eelkäijast, on see, mida õpetatakse Kodokanis.

Mõlemaid sõnu jujitsu ja judo kirjutatakse kahe hiina märgiga. Ju on mõlemas sama ja tähendab ‘paindlikkust’ või ‘järeleandlikkust’. Jitsu tähendus on ‘kunst, harjutus’ ja do tähendab ‘printsiipi’ või ‘kulgu’, Kulg on ühtlasi elu enda kontseptsioon. Jujitsu võib olla tõlgitud kui ‘paindlikkuse kunst’, judo kui ‘paindlikkuse tee’, implikatsiooniga esimeses sõnas anda järele, et saavutada otsustav võit. Kodokan tähendab sõna-sõnalt, ‘kool õppimaks Kulgu’. Nagu me näeme järgmises peatükis, on judo rohkem kui rünnaku ja kaitse kunst. See on eluviis. Et mõista, mida mõeldakse paindlikkuse või järeleandlikkusena, kujutage ette minu ees seismas meest, kelle jõud on kümme ja et minu enda jõud on ainult seitse. Kui ta tõukab mind nii tugevasti kui suudab, olen ma lõpuks kindlasti seljale surutud või pikali löödud isegi siis, kui ma panen vastu kogu oma võimsusega. See on vastandada jõudu jõule. Ent kui ma talle vastandumise asemel annan järele nii palju kui tõugati, tõmmates oma keha tagasi ja säilitades oma tasakaalu, kaotab minu vastane tasakaalu. Nõrgestatuna ebamugavast asendist on ta võimetu kasutama kogu oma jõudu. See on langenud kolmele. Kuna aga mina säilitan oma tasakaalu, minu jõud jääb seitsme juurde. Nüüd olen ma tugevam kui mu vastane ja võin ta alistada kasutades vaid poolt oma jõust, hoides ülejäänud poolt mõneks muuks otstarbeks. Isegi siis, kui sa oled tugevam kui su vastane, on parem kõigepealt järele anda. Nii tehes sa säilitad energiat, kuna väsitad vastast.

See on vaid ainult üks näide, kuidas alistada vastane järele andes. Kuna nii paljud tehnikad kasutasid seda printsiipi, nimetatigi seda jujitsuks. Vaatame mõningaid teisi vägitükkide näiteid, mida võib jujitsu abil sooritada.

Oletame, et mees seisab minu ees. Nagu otsa peal seisev palk võib ta olla lükatud tasakaalust välja – ette või tahapoole – ainult ühe sõrmega. Kui ta ühel momendil toetub ettepoole, asetan ma oma käe tema seljale ja libistan kiiresti oma puusa tema puusa ette, siis muutub minu puus teljeks. Et heita meest, isegi siis kui ta tublisti kaalub minust enam, on vaja ainult pöörata puusi kergelt või tõmmata tema käest või varrukast.

Ütleme, et ma püüan mehe tasakaalu katkestada ettepoole, ent ta astub ühe jalaga ettepoole. Ma võin teda ikkagi heita, surudes lihtsalt oma jalapöia tema eenduva jala Achilleuse kõõluse alla sekund murdosa varem kui ta asetab kogu oma täisraskuse sellele jalale. See on hea näide efektiivsest energia kasutamisest. Vaid lihtsast sooritusega võin ma alistada märkimisväärselt tugevama vastase!

Mis siis, kui mees tormab mu peale ja lükkab mind?  Kui selle asemel, et vastu suruda, hoian ma mõlema käega tema kätest või hõlmadest kinni, asetan ühe jala pöia tema alakõhule, sirutan jala välja ja istun taha, siis võin ma ta kukerpallitada üle oma pea seljale.

Või oleta, et mu vastane eendub natuke ettepoole ja tõukab mind ühe käega. See viib ta tasakaalust välja. Kui ma haaran teda väljasirutatud käe alumisest varrukaosast, pööran end nii, et mu käsi on lähestikku tema rindkerega, haaran oma vaba käega tema õlast ja järsku kummardun ettepoole, lendab ta üle mu pea ja maandub täisseljale.

Nagu need juhud näitavad, on vastase heitmise jaoks teljeprintsiip mõnikord olulisem kui järeleandmine. Jujitsu sisaldab samuti teisi otsese rünnaku vorme, nagu käelöök, jalalöök ja kägistamine. Selles suhtes ‘järeleandmise kunst’ ei sobi kokku selle tõelise tähendusega. Kui me aktsepteerime jujitsut kõige tõhusama vaimse ja füüsilise energia kasutamise kunstina või toiminguna, siis võime me (ikkagi) mõelda judost kui selle rakendamise teest, printsiibist, ja me jõuamegi judo tõese määratluseni.

1882.aastal ma asutasin Kodokani, et õpetada teistelegi judot. Mõne aastaga õpilaste arv kasvas ülikiiresti. Nad tulid üle kogu Jaapani. Paljud jätsid jujitsu meistrid, et treenida minu juures. Viimaks judo sürjutas jujitsu Jaapanis, kuigi väljaspool see sõna säilis.

  1. Kodokan-judo häll. See on budistliku Eishoji templi peavärav.
  2. Judo loomispaika meenutab mälestuskivi Eishoji aias.
  3. Jujitsu koolkonna Tenshin shin’yo tehnikad on üks judo tehnikate allikaid.
  4. Kasutades yawara printsiipi võib isegi väike inimene heita suuremat.
  5. Kaitsetu naine nullib hiiglase jõu, kui ta kasutab enda jõudu tõhusalt.
  6. Judo treening Fujimi-cho dojo’s kujutatuna Shuzan Hishida poolt. Vasakpoolselt platvormilt jälgib seda Meister Kano.
  7. Meister Kano andmas instruktsioone judost välismaistele treenijatele Berliini Ülikoolis 1933.aastal.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: