Millisel apostlil pole ka mitte apokrüüfilist autorlust?

30. dets. 2019

Kes ehitas keset Vaikset ookeani kivist laguun-linna?

27. dets. 2019

Mitte kuskil ei ole pärimuse ja arheoloogia erinevus nõnda reljeefselt välja joonistuv kui keset Vaikset Ookeani Pohnpei saart, mis kõrgelt paistab pentagoonina, ja mille pigem idapoolsele lahealale ehitati 1180-1200 kanalitega eraldatud Veneetsia-taoline laguunlinnak pikkusega 1,5km ja laiusega 0,5km. Selles leidub 90 joone kivist laotud alused, kus elanud alla 1000 inimese.

Pärimuse järgi valitsenud võõras nn Saudeleuri dünastia sealt peale 1628.aastani. Üldse esindanud see pealinn saarel elanud 25 000 inimest (?). See sama pärimus jutustab saarele asunud kaksikvendadest Olisihpa ja Olosohpa‘st – ühe surma järel päris võimu teine, kes oli kohaliku naisega saanud 9 last. Pikad basaltkivid, mis on laotud Põhja-Euroopa palkmaja printsiibi järgi, toimetati kuidagi saare kõrgelt keskosalt lahte. Sarnast ühtlaselt murdunud geoloogilist nähtust võib kohata ka Põhja-Iirimaal – The Giant’s Causeway. Kuidas 700 000 tonni kive toimetati 16 km, ehkki kõrgemalt alalt, rannikule on teadmata. Pärismaalaste jutt õhuteest, mille kaudu draakon kive transportis, meenutab eesti pisuhänna, krati-pääri-nalju. Minu meelest osutab see, et sellise folklooriga inimesed saabusid saarele hiljem ja kaua pärast ehitustööde lõppu.

Võõrastest külalistest, seda nüüdsete nn päriselanike suuline tava tunnistab, on jäänud ka mõned petroglüüfid – neljatõmbeline rist, mis teostustehnikalt langeb kokku Uus-Kaledoonia’s ehk 2000+km eemal registreeritud märkidega. Selline rist pole sugugi haruldane petroglüüfikas.

Pealiskaudne vaade andmetele paljastab, et kahejooneline variant oli tuntud Arizona indiaanlastele, Mehhikos Alta Vistas ja ka Kuubal. Enamgi, vene-Karjalas Kanajärvi-Kanozero ääres leiame teiste kõrval täpselt samasuguse petroglüüfi.

Kui tagasi oletuste sfääri naasta folkloori varjude ratsionaliseerimisel, siis viie-tonniseid basaltvarbu sai kergelt transportida ka keskaegsete suuremate meresõidu purjelaevade varustuse sekundaarrakenduega. Mitme purjega laevastiku korral leidunuks piisavalt köiepikkust ja ka rihmrattaid või rulle (pulley, tackle), et vähendada suurte raskuste liigutamiseks vajalikku jõuhulka. Et mitte lähema selgitamisega Veikolt leiba võtta, lähen lingvistiliste tõendite või nende puudumise juurde.

Kuivõrd võõrad=sisserändajad rajasid pika aja jooksul kaitseotstarbelise ja arhitektuuriliselt tugevasti eristuva linna, siis pidanuks jääma kohalikele jälg, kui leidis aset kultuurikontakt. Vaade Pohnpei keelele, kui ka hoiatatakse hiliste 19.sajandi keelelaenude eest, näitab kas võimalikku alg-indogermaani mõju või siis viitab kohalikeks peetavatele kui blackbirding-kaubanduse tagajärjele. Blackbirding tähendas pettusega reisile ja teenistusele meelitamist, et asustada kolooniaid tööjõuga.

Uus-Kaledoonia see petroglüüf meenutab rohkem~nn gnostilise kaksikvenna apostel Tooma risti

Ehk need inimesed on alles hispaanlaste jt poolt hiljem sinna toimetatud aga ilmselt ka hüljatud ära äratasumatuse tõttu. Kui lokaia “keel” meenutab otsesemantika poolest suahiilide ja somaalide lugha ja luuqad, siis võib see olla ka ülevõetud ladina loqui “kõnelema” teekonnast Euroopa diealektides. Enamgi, eesti murretes kasutatakse kõnelemise rööpvormidena läägatama, ligistama, laukama ja laagutama. Et aga sohp on laev ja äratuntav laen sõnast ship, pwoht=boat, ihmw “kodu ja maja” ehk himu/home, leh=lake, siis olid kivilaguunlased kas tundmatud indo-germaanlased Põhja-Euroopa ajaloost või pigem nende kolonisaator-rahvaste äpardunud äriprojekt. Miks kõige algelisemate tehniliste asjade, ka merereisiks tarvilike artefaktide, nimetused on laenatud, kui nad olid selle keerukate probleemide ületamist nõudva ettevõtmise ehitajad? Kosrae arhitektuuril pole palkmaja jäljendamisega samas mingit pistmist.

  • ahnek kepwe – olema rikas
  • ahnepe – tava, kasutus, viis
  • enginwolda – naine tahab meest (erootiliselt)
  • angke – ankur (näide ilmsest fonofiilsest transformeerimisest laenul)

Kas Jordanese Scandia polnudki Skandinaavia?

23. dets. 2019

Habet quoque id ipsum immensum pelagus in parte arctoa — id est, septentrionali — amplam insulam nomine Scandiam, unde Nobis sermo (si Dominus juvaverit) est assumendus ; quia gens cujus originem flagitas ab hujus insulæ gremio velut examen apium erumpens in terram Europæ advenit ; quomodo vero aut qualiter, in subsequentibus (si Dominus donaverit) explanabimus. Jordanes, Getica I.9

Antud kohta on tõlgitud Ida-Rooma õpetlase, alaan Wihamo poeg Jordanesel, kinnitusena justkui indo-germaanlased tõuna on kõik liikunud põhja poolt mandrile ehk lõuna poole. Siiski võinuks nõudlik lugeja norida juba in terram Europae advenit fraasi üle. Sest definitsioonilt ka Scandi-navia kuulub Euroopasse. Enamgi, Jordanes ju ei lisa Scandia saarele navia determinanti! Vahest oli neid mitu nagu Aasiaid, Germaaniaid ja Sküütiaid? Kuidas? Asia minor ei võrdu Aasiaga tervikuna, Germania minor ja Germania maior ei kattu Germania inferior ja superior’iga etc. Kui palju vastuseid kooruks ainuüksi eeluusaegse ehk meile Liivi sõja eelse n.ö pluralistlike geograafiate võrdlemisest ja eriajastuste õpetlaste või rahvageograafiate rist-osustuste süstemaatilisest analüüsist ainuüksi! Mõningaid asju teadsid isegi nõukogude geograafid paremini kui ajaloolased, kes heste-aiste baltlaste esivanemateks kirjutasid. Jenissei jõe alternatiivset nimelugu kuulsin ma neljandas klassis geograafia tunnis ja kindlasti ei oleks ma millelegi taolisele komistanud mõnes Lääne-Saksamaa internaatkoolis. Sevilla Isidorus (560-636; ka Isidorus Hispalensis) on tunnustatud Etümoloogia raamatu poolest, mis oli entsüklopeedia staatuses grammatikakoolides. Ent ta kirjutas ka ajalooraamatuid. Konspektiivses Historia de regibus Gothorum, Vandalorum et Suevorum kirjutab Isidor, et goodid pole Skandinaaviast vaid Sküütiast ja Traakia põhjaosa olnud neil pärisväljakujunemiskodu. Enamgi, Smalandia (hispaanipäraselt +E Esmalandia, nagu ka Escandia) oli pärimuses hunnide ja gootide lahinguplats, milles peale jäid sajanditeks hunnid nagu on ilmne Katalaunia väljadel kuskil Gallias või lausa Hispaanias heitlemisest – täpne antiiki lõpetava rahvaste lahinguplatsi asukoht polegi siiani ju teada! Kui Eestil oleks hetkel piisavalt algusest lõpuni ehk vahelejätmisteta koolitatud haritlasi piisavalt, mitte pelgalt riiklikke fonde väljapetvad vene klassikuid tõlkivad kirjatsõganid, siis need asjad, mida teistes rahvuskeeltes lastakse kõlada 200+ aastat, ei mõjuks eesti keeles nii värskena! Meil tuleb siiski leppida hetkel hüpoteesiga kõigest, et alg-Skandia on see sama Donimaa saar Tanaise ja Rha-Volga vahel ja sisaldab Kansa-kõla eelvormina mõningaid häälikumuutusi. Herodotose kaudu teame, et enne sküütide tulekut valitsesid Musta merest põhjapoole jäävaid rohumaid koos metsapiiriga kimbrid, kes pärast kodusõda hargnesid mitmesse suunda. Muu hulgas ka Jüüti poolsaarele, millest paralleelnimetus Kimbria poolsaar (seal kõrval on ka Cimbria Parva ehk Femern, mille kaudu saab Lollandi), aga ilmselt peamiselt Doonau äärde, kus neid hakati väikese häälikumuutusega nimetama kas gettideks või gootideks.


Idateelased Götamaal?

22. dets. 2019

See postitus ei ole kitsalt Eesti ajaloo küsimus, vaid on sihitud läänemeresoomlaste ehk ka rannarahva ajaloole, kes vähemalt aastatuhande toimetasid veenomaadidena Läänemere ruumis, enne kui neid kindlat monarhi teda jäljendavalt kõnelemisega valima sunniti. Niisiis on võimalik Wessexi kuningas Alfredi geograafiast välja lugeda, et 10.-11.sajandil olid easterlingidel nn ülemere kontorid Jüüti poolsaare-poolsel mere kaldal ja alles 13.sajandil olukord pöördus ning Taani monarhid said võimaluse Läänemere idakaldalt makse korjata. Ehkki keegi võib sellest leida võimaluse teha imepeene eristuse ostmannide ja easterlingide vahel: ostmannid olid kontaktse kultuuri kandjad Skandinaaviast ja kuivõrd saksa keisri võim mitte kunagi ei kehtestunud nortmannide üle, küll aga ilmselt integreerusid Germaania rahvaste Püha Roomaga easterlingid, millest eksitus neid “ida-alade sakslasteks” muuhulgas lugeda, siis easterlingide nimetus hõlmas läänemeresoomlasi idast.

Robert Gordon Latham (1812-1888), kes Suurbritannias kogus kuulsust lingvistina (inglise filoloogina) eelkõige, oli seda meelt, et Götamaa Smalandia või isegi Smaa-landia on algselt samasugust päritolu nimetus nagu Preisimaa Samlandia sembide-sambiitidega, keda tunnustati seal vana aadlina kui Withingiat. Sellest tunnistanud Götamaal suur hulk kohanimesid, milles anglosaksi kirjanduse ekspert igati orienteerus. Tõepoolest. Kui Bremeni Adamil Helsingia oli nominaalselt seotud scrite-finni’idega ja selline ajalooline maakond asus Arosiast vahetult põhja pool, siis ka kõik Hal-eesliitelised ehk Halland maakond Halsingeborg-taolised asulad ka Zealandi saare Halseiri (Helsingör) kitsal väinal seostuvad samuti mitte-indogermaani rahvaga. See omakorda haakub kenasti hollandlaste arusaamaga varakeskaegsest Taani riigist kui Huneghardiast, sest hunnid selles mereriigis transaktsioone läbi viisid. Kuninglikke maksukogujaid mainis ka Bremeni Adam kui vithing-viikingeid, keda sakslased eelistasid ascomannid’eks kutsuda. Enamgi, kõik Vi-eesliitelised toponüümid (Vi-borg, Vis-by, Vi-du-maa, Vik, Wieck etc) näivad olevat meenutused Sevilla kõrilõikajate-aegsest merekonföderatsioonist, milles juhtiv jõud oli ui-keelsete (nii nimetas veel 19.sajandil liivi rannarahvas enda kõnekeelt) ehk Liivimaalaste kalipuid tõmbavates käterammus. Ilmtingimata see sama algsõna moodustab ka Wisu või Wizzi etnonüümi aluse. Mitte ainult Hanno-veri aadliveri polnud segatud vaid ilmtingimata ka Taani monarhial!


Transkriptsiooni reeglid – Rochouasco ja Rachwas-Ragwaz

16. dets. 2019

Norimine detailide kallal pole vale: kui rochouasco kaasajastatud kuju rahwasc+ võib olla ekvivalentne rahwasz-vormiga, siis ikkagi peaks meil olema ch>g>h häälikumuutusest läänemeresoomlastel vahelülisid pakkuda. Ja need ongi olemas! Karjala varasemas keeles on rahvas olnud ragvaz ja vanemas eesti kirjakeeles kirjutati ka rachwas. Keele normeerimine ja muutumine on need tõkked, mis võhikuid kehutavad ja seetõttu HEA ajalooharidus ongi nii väärtuslik.

Beowulf on isegi hilisem kui Alfredi Orosisuse anglosaksi keelne versioon, ometigi keegi ei kahtle, et see on kaasaegse inglise keele elava ja viljaka eelvormina käibinud: nii rääkisid brittide esivanemad Wessexis, Sussexis ja Essexis 10.sajandil. Samuti 10.sajandi kasutused ei peaks segama meil ära tunda, et need on samad geograafilised suurused kui 1000 aastat hiljem. Donua on lähemal slaavilikule Doonva‘le kui et -au järelliitelisele Doon-au’le, ent see ei peta ajaloolasi ära. Ja kui sõna on äratundmatu käsikirjas, siis asend lauses või tekstis üldiselt ikkagi indikeerib, mis see ola võib!


Rochouasco Doni jõe taga ehk Rahwasz?

15. dets. 2019

Antud tekstikoht Wessexi kuningas Alfredi Orosiuse versioonis on samuti hästituntud igale ajalooõppe esimesele kursusele. Tõsi, hilisemad ladina toimetised eelistavad isegi Rhobascorum asemel rossolaanidest kõneleda (Roxolani-Rhoxolani-Ῥοξολάνοι). Ehkki anglosaksi rochouasco on ilmselt lähemal Rahvas sõnale, mis varasemas kirjaviisis leidus ka ungarlikus kirjaviisis Rahwasz-vormis. See on sama geograafiline asetus, mille rooma sõjaajaloolane Ammianus Marcellinus (330-400pKr) reserveeris hunnidele. Olgu ülekorratud, et ka ynglingide ehk proto-rootslaste (sui-onide) teekond algas just sellest Tanaise-tagusest ruumist, kus elasid õilsad aasid.

Albani (ladina “valged”) = Liobene (Livene) tekstikohta olen juba korduvalt demonstreerinud. Kaardirekonstruktsiooni veel mitte.


Idateelaste (Austurwegr’i) eksootiline geograafia ehk kuningas Alfredi Orosiuse uus lugemiskatse

14. dets. 2019

Wessexi kuningas Alfred Suure (849-899) Orosiuse anglosaksi-keelne versioon, milles ladina algvarianti on kaasajastatud Euroopa maakirjeldusega, peetakse raskestiloetavaks ja rekonstruktsioonid esitlevad varakeskaegset Euroopat veel plahvatusliku rahvasterännet jätkava mosaiigina. Siiski võib tema teksti ratsionaliseerida, kui üks lõik – 12.paragrahv – ette võtta algkeeles ja piinliku täpsusega punktipealt osutusi maakangale kanda. Ma olen teadlik eelnevatest katsetest ja eksootilistest Maegthaland, Horithi, Dalamensa, Surpe ja Carenedes klappimatust geograafiast. Kas jõudis Alfred enne surma korrigeerida mustade ugride asukohta, kui nad alles 896.aastal Ungaris lõplikult kanda kinnitasid? Või olidki nad Valgevene-Ukraina piirkonnas selle ajastu teadmises?

Alfredi tekstil on mitmeid tõlkeid kaasaegsesse inglise keelde ja ka allikpublikatsioone alates 18.sajandi lõpust. Olen nende tõlgete varieeruvust ainuüksi Este-rahva kirjeldustest ilmseks teinud. (Mis siis veel oodata mõnede läänemeresoomlaste esivanematest hunnidest, kes tõmbusid Ida-Euroopa poolele tagasi juba 6.sajandi algul – kuivõrd võõrastavad võivad tunduda esimesed transkriptsioonid!) Ilmneb, et ka õpetatud brittidele pole nende vana anglo-saksi keel ühtemoodi mõistetav olnud! Ja ometigi on see vaid sajand varasem kasutus, kui kontinendilt tulid (1066) normandia murrakuga, ent siiski pigem prantsusekeelsed William Vallutaja palgasõdurid. Ka need vanad kaardirekonstruktsioonid mõjuvad võõrastavalt. Mõnel puhul on ilmselt asjast mööda loetud, ent Visla delta, kus elasid vidivariid, kui Werder klapib meie Muhu saare vastaskalda sadamakoha Virtsuga, mis oli sakslastele samanimeliselt tuntud! Sellest allpool “Holland”, ent kui arvestada Taani-Rootsi provintsi Halland asukohta (Wyksyda samuti), siis lisandub jällegi üks puuduolev klots mõistatusse.

Aga lahenduse leiab teistelegi vara-kaardimõistatustele. Keegi ei hakka ajaloolastest vaidlema, et Idatee ehk Austurwegr mõiste oli geograafiliselt range ja vastab Eastlande ehk Läänemere idakaldale, hilisemale Eesti ja Liivimaale. Ühelt Skandinaavia skeemilt leiab Austurvegr kaugelt Gardaveldi’st (Gardarike) ehk Kylfingland-Kale-valla‘st läänepool Svithjodi ja Taani vahel, eelisasetusega Inglismaa suunas. Ma jätan Sikiley küsimuse – kas peetakse silmas Sitsiiliat või eelkõige ungarlassi via Secui’de, esialgu kõrvale. Põhjalik Alfredi anglosaksi originaali lugemine kinnitab seda positsiooni ehk ka transterritoriaalset mustrit siirdealadest, mis klapib nii Hunawalde kui ka Hunegarde vastuoluliste osutustega ja easterlingide eeluusaegse prominentsusega Põhjamere ja Atlandi ookeani ruumis. Kokku sobivad korraga hunnid, viikingid, easterlingid ja kõige koletumad vandenõuteooriad Läänemere põlisrahvaste suhtes.

Kuningas Alfredi kirjeldusel on ringid. Kõigepealt antakse kaks peamist koordinaati, mis ka seovad ajaloolise Gootia ehk Daakia (Rumeenia=Hermanarichi impeeriumi) nn Magna Germaniaga – Doonau ja Rheini jõgi, mis kohtuvad just saksakeelsuse Alpide poolsel nurgal. Need kaks suurjõge sirutuvad Euroopas välja kui indegermaanlaste algse eluruumi põhiteljed.

Esimeses ringis loetletakse Ida-Frankia, Šwaabia, Baierimaa, Thüringi, Böömimaa ja Vana-Saxonia. Teises ringis, seevastu, saab selgeks Alfredi algkodumaa – Saxonia – määratlemine naabermaade-rahvaste asukoha järgi.

Meid huvitab eelkõige viimaste lauste lugemine ja kinnitus, et Osti da leode asub just Skandza saarel veel Alfredil. Viimane ring puudutabki eelkõige Taani geograafiat, ehk Wessexi kuninga patriootlikku lähenemist arvestades oli see indo-germaanlaste põhjapoolseim kontaktrahvas, mille asukohta tuli naaberrahvaid loetledes ja paigutades kinnitada. Aga ka anda juhend, kuidas ühest sihtkohast teise jõuda keskaegses Euroopas – Karantia kaudu, via Bulgaaria, minna Konstantinoopolisse ja Horvaatia kaudu minna kas teiste Aadria mere slaavlaste juurde või Ungarisse ja sealt edasi Sarmaatiasse (loe Soome-Ugri Ida-Euroopasse)!

Kõige olulisem on tõik, et Ost-sea oli anglosaksidel Taani väinade meri Jüüti poolsaare ja Skandza tohutu saare vehale, mida ilmselt kontrollisid 90% ulatuses veel (minu hinnangul) mitte-indogermaanlased. Kui see nn mesilassülem kedagi oli senini sigitanud, siis kindlasti mitte Mutter-keelseid rahvaid! Et ka mitte liiga pikalt kirjutada, siis peamine argument Osti rahvaste paigutamiseks Skone ja Götamaa aladele (Sma/Sam?landiasse) on kirjelduses mere lõunakalda slaavlaste läänepoolt itta lugemine Wineda või Woenod-Sysleni “lõunas” jõudmata! Ja sui-onidest idas, kõige viimases lauses, on Sermende ju, kuna Põhja-Taanist loetakse selles mustris ikkagi Osti rahvad! Osti rahvad on lõunapoolselt veletitest-Wylti-vilzi kohal, kes elasid Oderi ääres ehk obodriitidest vahetult idas! Suionia seevastu on sorbide kohal lõunas ja kirjeldus liigub alati läänest-itta esialgu. Põhja-Taani, selles loetelus ju algab lõunas lääänepoolseimatega ehk obodriitidega. Tõsi, ostmannid võisid olla ka just selle piirkonna mehed, ent Osti ja Este via Eastlande on ikkagi ilmses kontaktis, rääkimata Vikke-geograafia ilmsest siirdelisusest. Ja miks need Norra kuningad käisid suvitamas Nygardias ja Kylfinglandis? Sest seal olid nende juured!



Sedelid (433): Metsakreeklased Eestis?

3. dets. 2019

Jätkan Friedrich Meniuse (1593-1659) eksootiliste hüpoteesidega. Kõigepealt ei pidanud ta libahundilisi sküüte neure-nervisid, millest uskujate teada nimetus Narva (jõgi), mitte ainult Ida-Virumaa ilminguks nagu hilisem idaslaavi folkloor, vaid 500eKr asunud nad kõikjale Põhja-Eestisse. Millest (tema aravates) objektiivne lükantroopia mütoloogiana. /Libahuntideks kalduvatel inimestel olevat rohkem kehakarvu ja kulmud kokku kasvanud. – millest ta siin küll ei jutusta otse/ Kas leidub Põhja-Eestis kohadeterminante, mitte väga palju ent pigim seal, mida Lõunas pole? Agathyrsid, gelonid ja thrausid elasid tema teada sellest peale Läänemaal, Järvas ja Hunganias Venemaa poolsetel kohtades. Kõige enam sobib sellega -na determinant, ehkki esialgne lähivaade osutab et alati pole alglkujul na-suunsusega midagi tegemist ning kolmandik jääb kohe kõrvale arvesse minevast. Metsakreeklased gelonid sanud nime suurema elukoha järgi – Gelon-os (Gelon-Gelno-Klana etc), mis võib olla ka moonutatud kuju Klin’ist (üks vana asustus asub siiani Moskvast põhja pool), mida objektiivselt peetakse tuletatuks vene sõnast vaia jaoks. (Loomulikult võib olla ka vastupidiselt eponümiseeringuga tegu kui 2500 on kultuur püsivalt mõju osutanud – vai jaoks sõna kohast?.) Gelonite eripära peale lõunapoolse jume ja pigmendi olnud aiandus ja tihedamad asulad, tätoveerimine ja naistele raskete tööde delegeerimine. Agathyrsid olid Herodotosel samuti hellitatud, mehed kandsid kuldehteid ja elati grupiabielus, mille kohta võiks ka öelda et naised-mehed läbisegi (?). Trausid elasid seevastu Traakias sküütidena ehk Bulgaari lõunaküljel vastu Makedooniat. nende eripära olnud väikelaste kõnetamine asjalikult – “No mis sa tulid siia ilma, saad näha vaeva ja valu…..” Vanuse järjekorras kõik majas olevad sugulased rääksid südame pealt vastsele sündinule raskused ära. Kuna surma korral rõõmustati vaevast vabanemise pärast! Minu arvates Eestis selline piirkond peaks tõesti olema vastava tavaga! Oma kõrvaga kuulsin! Gelonitest võib olla mtmeid jälgi. Tegelikult Ambla puhul kuulsin juba 35 aastat tagasi Άμπελος-hüpoteesi, et seal peeti vanast ajast aeda ja kääritati neist jooki. Selline kohanimi on üsna tavaline Kreekas viinamägede puhul, rääkimata asistatud mütoloogiast, kus Dionyosst (Tõnni?) sadab saatür Ambelos.


1001 Stirlitzit (58)

3. dets. 2019

Kaks vana miilitsat seisid närvilselt Tartu Kivilinna linnaosa kortermaja rõdul. “See Vogue kõlab küll nagu pedesiider, aga kuradi hea on seda ikka süüdata ja tankida, raisk! Ma ikka alati ootan, et sul mõni küsimus oleks sellistel õhtutel!“, silub ta vuntse. “Kuule, kas Ta siis ongi USA kodanik sünnilt! Mingi kuradi rahakoorimise kinnimätsitud asi, parseldatud maja või arestitud pangaarve – et teada ei saaks neist pettustest!?” “Jah, ta olevat isegi kahe sertifikaadi tegelane, vana nii narveeris, isegi beebijalajäljed olevat US riigdepartemangu kartoteegis – et kurat jälle varastavad paljaks või panevd oma GRU kursuselõpetamise ühispritse hoorajunni USA-sse pornot pumpama! Mind on ikka jäledalt üllatanud venelaste jultumus, ent nad raisad lasid ka üle 1050 tuumapea, mille Ukraina garanteeritult loovutas, raisk!”, surus tüsenev miilits kopsudest peent hõngu välja. “See mutt on igal juhul täielik psühhopaat, keegi olevat näinud ta kinnist toimikut mitme tapmisega, aga see, krt võib ka legend olla, et keegi teda torkima ei läheks!”

“Mis sa sellest sitahaisutegijast tead? Huvitav, et ka tema ju on tulnud USA-st, vanemad saatsid vabatahtlikult NL-tu!?”, küsis teine vahele. “Kuule jah, selline lugu ja see paksperse on ju ka kokku temaga puutunud. See oligi, kes Iwani loputuskastist veejoomise asja levitas! Küsis korterisse kusema ja siis ühe käiguga, käsi pesemata, tankis jälle kaane alt lurpides. Paks kahtlustas, et seal mingi pakike oli neil peidus, kui hoidis päevakese väikest, ent ei – portselani lohistati põhiharjumusest!” Mõlemad puuksusid naerda. “Talle tuli ju ka see Saksamaa Kalde juhe järele, kes pidigi nad välja andma. Öeldi, et väike tatikas ei saa seal enam elada juhtunu tõttu, et nad petsid ja ema vanglas istub!”

Aga see ongi ju selle pedesitika motiiv, et raisk inimkaubanduse ja pettuse pärast Saksamaal istuma pandi!“, katkestas teda väljakutsuja jahmunult.


1001 Stirlitzit (57): 46 aastat nägijana!

2. dets. 2019

Kas NASA-s või CIA-s liikles kunagi kuuldus, et 35.president John F. Kennedy ei teadnud, ei omanud isegi ettekujutust planeet Maa kaaslase Kuu vahemaa proportsioonist? Mitte et imestada 384,400 km üle, mis tähendab et valgus levib Kuult Maa pinnale 1,3 sekundiga. Ta pakknud selleks, ei, mitte 10 korda, vaid 20 kordselt alahinnatud vahemaad! Mis see siis ka ära pole lennata Kuu pinnale ja Maalt pikksilmaga vaadata maandumisplatsi? Anekdoot? Kõik poliitiliselt ebakorrektne on anekdoot ja uskumatu – selline on ilma iseloom!

See saab ju kindlasti vaid laim olla, et Dallas LoveField lennujaamas ulatas keegi abikaasa rollis vene agendile päästikus lõhkekuuli, mille esimeste tabamuste järel (selja tagant) kõrvalistmel naine pistis kössivajunud Johni-dublandi suhu, et siis tongidetail kapotilt üles korjata! Ent juudi vanasõna siiski kinnitavat, et laim jäävat kõigile, st ka jumala poegadele, külge!

***

Niisiis tuli saatus minu varasele soovile ka Venemaal seigelda vastu ja Ülle viis mu Kuuba saare USA mereväebaasi 104km2 osast sotsialistliku Kuuba poolele, kus Havannas ootasime kaks nädalat võimalust seiklust ookeani taga jätkata, sest millegipärast (hästiteada põhjusel) oli tsiviillennuliiklus blokeeritud, sest lennusoovijaid oli vähe. Oleks ju võinud seal vähemalt tulevast presidenti kohata keset peredraamat!?

Elu ENSV-s oli aga nii karm ja vähetõotav, et parem oli riskida smugeldamiskatsega kui nõukavärdjaks vormimisega hästiõlitatud tagakiusamissüsteemis. Teised lapsed, välja arvatud kabiinis, tal olid soodsad juhtmed, piiri ületanud samaealine hoopleja, lämbusid selles katses, ent ka mina kaotusteta sellest katsumusest läbi ei tulnud. Ma olin kaks kuud sisuliselt ülimalt lühinägelik kui mitte pime, suutsin vaid enda ette näha uduselt. Kardeti, et ma jäängi pimedaks. Mamma käis erinevate arstide, mh posija juures, ja andis vandeid. Kas ta tõotas, et ma kunagi ei tulista nende silmadega sihtides ühegi inimese pihta? Mis tänutundest peaks minu rind punguma ENSV poliiträmpsu ja okupatsioonikaasakepsutajaid nähes! Ma olen kindel, et taevas on teie nimi värdjad!