In Brevi: Kelle koloonia oli Tartu 1234.aastal?

24. sept. 2017

Annales Circulis Westphalici kroonikakompilatsioonis 1654.aastast puudutab 1234.aasta sissekanne Liivimaad erilisel viisil. Kõigepealt vastupidiselt meie arusaamisele, et vastupanud ületati mitte-Taani osas 1227/28 aastal lükatakse siin ümber ja rõõm näib seostuvat eelneva aasta kõige rängema näljaga 64 aasta (!!!) jooksul, mil nad maad enda mõjujõule selle kirjelduse järgi püüdsid allutada. Jääb mulje, et koor ja puud endad pandi nahka suures puuduses! Alanud tõeseemnete külvamine 1170.aastal ehk 64 aastat varem ja peamist raskust, oma taskust kinni makstud, kandnud Westfaali aadel ja sõjasulased! Kinnitatakse ka Friedrich II keiserlikku mõju sellele vaevarikkale ülevõtmisele. Seejärel aga refereeritakse Hermann Hamelmanni, et kõik urbs-tüüpi asulad ehk alaliselt avatud linnakud on Westfaali kaupmeeste käes ja erandina vaid Terpat ehk Tarbatu olnud ainuüksi Dortmundi-linna ainueesõigustega koloonia!!! Samas kõrgema järgu sõjamehed ehk ratsarüütlid olnud kõik ikkagi Westfaali meeste järeltulijad. Miks on see koloonia koht nii oluline? Kaasajal tundub, et Dortmund’i nimetus seostub suudmealaga ehk on jõe või lausa rannikuäärse linnaga, ent see pole nii! Dortmundi nimetus koosneb kahest sõnas Torth-Troth ja mannia: Throtmanni 890, Trotmannin 897, Trutmenni, Thortmanni 939, Throtmennia 947, Drutmunde 952, Drotminne 966, Thertmanni 983 mündil, Lütgendortmund, harva Throtmania ja enamasti Tremonia.

Dortmund asub ajaloolises Unna kreisis (nüüd linnast vahetult idas ehk Soesti tee ääres), kus Rooma keisririigi ajal oli kõige suurem leegioni laager Alpidest põhjapool. Meil asub Tartu aga vähe tuntud rööpvormse Unna jõe ääres ja laenamise hüpotees ei tee asja klaariks, sest indo-germaani põhjapoolsetes dialektides ka Huuna on tähendanud Emandat ehk on üsna üksühene vaste Mater aqua‘le!  Ma ei hakka ümber jutustama naiivset nimelegendi lahingust, kus roomlased hüüdnud rünnates  Trucide, trucide! (ehk löö surnuks!) ja kaitsjad pilkasid neid trot+mannideks.

Kas tõesti on Tartu saanud nime hoopis sisserändajate kolooniana? Siiski järgnev III lõik teeb asja veel intrigeerivamaks. Varasem nimi olnud Liivimaal Blivonia, ent mulle jääb mulje, et tegemist oli justkui ka mõnede westfaallaste varasema asukohaga ja Blivonial ei ole seost bleiben-verbiga (Jäämise maa), vaid slaavipärase Po-Morže ja Po-Ruzzia taolise piirnevusmääratlusega – Bo-Livonia. Lütgen-dortmund’i ju võiks seostada ljudi-lüüdilastega ja sellega, mida on spekuleeritud SCE-s Luki-Loke-Lutsi etc seostest. Loomulikult kiidetakse end valgustava, tsiviliseeriva ja omakasupüüdmatu maaletulemise eest, kus pärismaalased otsesõnu elanud kultiveerimatute, räpaste ja primitiivsetena. Selle koha mõte nõuaks peenema latinisti tõlget, kes teeks vahet iroonial ja labasel ülbitsemisel või siis ülestunnistusel, millist päritolu Westfaali aadel ise oli!

Advertisements

In Brevi: Kontaktsusastmete metoodiline tähtsus

22. sept. 2017

Võib küsida õigustatult, et milline episteemiline tähtsus sellisel järjestusel kontinentaalsest provintsiaalseni olla saab. Balti rahvad ehk preisi-leedu-läti-liivi-eesti ja vadja (Peipsi järv) on omavahel territoriaalkontaktsed, mistõttu lisaks ühisele Y-DNA-le jagati ka veel 18.sajandi saksa etnoloogide silmis ühisjoonelisi kombeid erinevatele keeltele vaatamata. Selle taust võib peituda vaid territoriaalses muinas-religioonis, mida minu arvates kinnitab criwe lõunas ja veel meie kervats-naine pulmakommetes. Nii nagu leviidid juutide seas, nõnda näib olevat õigustatud vadjalaste nime (seega mitte sküüdi-sõna suupärane tuletus) indo-germaani thiudans ehk kohtunik-preestri jaoks. Miks muidu 14.sajandil lubasid baltlased vadjalastele criwe-vormile lähedast kreevin-nime. Seega ida-slaavi-riikluse nimi (Krievija) võib olla komplitseeritumast eponümaatikast tingitud. Sest vadjalased olid ka Nogardia põliselanikud. Seega olid East-landi ehk Idavalla preestrid tihti bilingvistilised ja soome-ugri taustaga. Ristiusustamine tähendas nende sürjutamist, jälitamist või isegi otsest genotsiidi. Et soomlased ja eestlased vaatamata Soome lahele keelelt teineteisele lähemal seisavad kui baltlastele kinnitab vaid teesi, et vesi polnud muinasajal takistuseks vaid rannarahvale koduks. Läänemere ruumi analüüsimise ja rekonstruktsiooni aluseks võtmine ehk Balto-Skandia läänemeresoomlaste ajaloo uurimisel võib olla metodoloogilise mugavuse seisukohalt õigustatud, ehkki teistpidi tuleb alati selliseid hilis-geopoliitilisi tuletusi kontrolli mõttes võrrelda antiiksete või keskaegsetega nagu kuningas Alfredi Germania, mis polnud üliriik ega ka rahvatüvi vaid geograafiline ruum kõige üldisemate antropoloogiliste tunnustega. Seega, enamus asju, mida sakslased endale on omistanud kreeka autoritelt (heledasilmsed, sihvakad, jooksumehed, suurepärane jalavägi etc) ei kehti mitte ainult nende esivanemate kohta. Enamgi, tõsiasi, et veel Paulus Orosius hilis-antiigis omavahel eraldab ja vastandab Germaaniat, pange tähele (!!!), Dacia-Daakiale ehk vanale Gootiale, indikeerib nende piirkondade üle-territoriaalselt erinevat geneesi!  Diutischemi lande-Diutsche lant-Diutischimo lante seisab minu arvates 1:1 korrelatsioonis D A C I A (dätsja-deitsja)  ehk vana-Gootia nimetustega ja SEE POLE SAMA, MIS GERMAANIA! Nagu me hästi teame rändasid ida- ja lääne-goodi põhja ja lääne poole praeguse Rumeenia aladelt. Mitte ainult idaslaavlased pole nahaalsuses leidlikud! Eestlaste, soomlaste jt Läänemere rahvaste esivanemad on samuti põlised germaanlased ja Tacituse juttu keelte kõlamisest ei maksa üleliia tõsiselt võtta!

Seevastu svea-maalt, ehk kus me leiame sueonide (suehans’ide) järeltulijad tuleb vaadata ületerritoriaalkontaktse nähtusena ehk ületerritoriaalkontaktse rahvana eestlaste suhtes. Neil on samuti mõnevõrra sarnane päritolu muutunud keelele ja pikemalt hoitud riigitraditsioonile vaatamata. Nagu baltlased on lääneslaavlaste mõjutusel sõnavara ja grammatikat muutnud, nii tegid seda kõigepealt sueoonid ja seejärel kveenid. Ma ei hakka hetkel spekuleerima selle üle, et tegelikult kui loomuliku fonofiilia muutusena kveeni esimene häälik pehmeneb k>ts (nagu vadjalastel kivi asemel tsivi!), siis saame samuti midagi sueoni taolist: tsveenid-tsueenid.  SCE lähenemise mõte, miks siin kõneletakse siirdeladest ja kontaktrahvastest pole ühesuunaline – meie seal -, vaid ka vastupidine ehk nemad siin: kreeka provintside alamad, araabia kaubandusruumi  esindajad, kellest mõned Lennart Mere teada omanud Volga Bulgaarias lausa suvemaju. Suletus saabus sellele maalapile siis, kui viimane Rjurikust tsaar kaotas mõistuse ja sakslased kultuurina lõplikult domineeriva positsiooni Liivi sõja järel võtsid.


In Brevi: Kuidas kontaktsus väljendab rahva arenguastet!

21. sept. 2017

Paulus Orosiuse tees paganliku elukorralduse mäluhajutavusest näis revolutsioonilistele sotsialistidele paistvat sotsiaalse plastilisusena. Ülivõim vajab eneseteostuseks tõkete puudumist, seega pakkusid mitte-ühtlused identiteetides ainuüksi kalendriharjumustena vastupanu kiireks mobiliseerimiseks, ümberpaigutamiseks ja Napoleon’likuks avante-imperialismiks. Mitte valik ja veenmine, mis on ajakulukad, vaid alistamine-orjastamine või häving. Tulevik pidi paratamatult olema maailmaimpeeriumi päralt, seega selle teel seisvate tõkete hävitamine on samavõrd determineeritud! Sest nii on alati olnud ja tehtud, alates Caesari keldi sõdadest, kus hukkus miljon kelti üldse neljast! Sotsialistide-kommunistide masside jõu kultus pole midagi muud, kui post-napoleonlik super- ja neoimperialism! Seega pole suuremat kõrvalekallet tõest, kui anarhist, kelle kodualtaril süüdatakse traditsiooni-katoliiklase usinusega küünlaid seltsimeeste esipaarile ehk Marxile ja Engelsile. Mitte, et Julius Caesar ja Napoleon Bonaparte on kõrvalekalded, hüperjuhused, kuna loomuliku arengu korral lähtub mitmekesisus elu sümbiootilisusest ja ökonoomsusest, mida pole võimalik saavutada nn superjuhtimisega vaid ainult autonoomsusega, mida iga ajuga inimene endast kujutabki.

Seetõttu, kui komsomol astub omateada sammu tagasi, tegelikult aga rabakamaralt vanale korrastamistvajavale rajale, jaotab ta sotsialistliku mõtlemise ühtlustamistaotluse ühele etnosele. Üks rahvas on pigem valge ja mitte must või vastupidi, ehk korraga must ja valge on kõrvalekalle. See tuleb ühelt poolt ajaloo kui teaduse mittetundmisest, mis oligi maailmarevolutsiooniks ju ka tarvilik eeldus, teiselt poolt iseenda vähesest austamisest. Just viimase tõttu ei saa nad ka ametis või võimupositsioonil olla täiel määral eeskujuks kellelegi!

Siiski etnoste antropoloogilise ja esmajoones geneetilise mitmekesisuse defineerib a. nende ajaloo pikkus, b. isolatsiooni aste ehk sõltub ka transpordi-tehnoloogiast ja kaubandusarengust. Araabia jt maade hõbeda leidmine viikingiajast kinnitab Eesti kaubanduselu ja linnaliste asulate varast arengut. Pole naeruväärsemat ajaloolist väljamõeldist või müüti, kui see, kuidas “sakslased avastasid meretee” Väina jõele, tuues siia kaubandusmatemaatika elemendid ja üldse tsiviliseeritud elukorralduse!

Soome-ugri rahvad on Euraasia põliselanike tüvevõrsed ja kõikide hulgas leidub sõltuvalt kontaktsuse astmest variatsioone. Abielu on veel meie päevini Euraasias valdavalt äriline tehing, mitte romantiline eneseteostus ja vanad eestlased polnud teiste seas erandiks (või “valgeteks varesteks”). Hea partii tähendas varanduste liitmist, mistõttu ei tohiks arheogeneetika edenedes meid üllatada, kui eesti naiste mt-DNA viib meid meie päevini veel kaubandustraditsioone põlvest-põlve kui jõukuse tingimust pärandavate kreeka või araabia suguvõsadeni. Sõjad, hullunud tsaarid-kuningad ja muud kataklüsmid on ikka regulaarselt elukorraldust Eastlandis segi paisanud!

Kontaktsuse liike on kuus ja nende varasus kinnitab ajaloolise pärandi väärikust:

A. Kontinentaalne (Ameerika-Euraasia), volga-soome rahvastel väga vanast ajast siire ynga-kultuurina Lõuna-Ameerikas;

B. Oikumeeniline (Euroopa-Aasia), erinevates maailmaosades või otsades leitavad samad geneetilised tüved, mis enam fenotüübina pole ära tuntavad, mõnikord vaid üksikud sõnad kinnitavad kontakte (nagu uiraatidel-oiraatidel);

C. Üle- või supra-territoriaalne, enamasti veeruumide ehk jõgede, järvede ja merede kui loomulike transporditeedel külgnevad piirkonnad, näiteks Reini jõgi ühendas Galliat Germaaniaga, kuna jõgede ja merede varal järjestati Dacie-Daakiat ehk vana-Gootiat Germaaniast ja seda omakorda Sarmaatiast, mõte on tõigas, et Germaania hõlmas suurt hulka lõike jõgedega eraldatud nn maasiiludest nagu ka Gallia või Sarmaatia;

D. (4) Territoriaalne, loomulike ehk ka suuremate geograafiliste tõkete (anoikumeen) vahel ja tõttu kujunenud orgaanilised asustusalad – suured jõed (Volga alamjooks), mäed-mäestikud (Kaukaasia), mered ja kõrbed -, mida kontinentaal-mustriga natsioonid ei kaldu vallutama, näteks vana-Eastland Visla ja Neeva vahel, milles domineerib N1c1c nagu Kaukaasias G-haplogrupp;

E. (5) Sub-territoriaalne, ajalooliste ümberjaotamiste, vähem geograafiliste tingimuste tõttu asetleidnud piirnevus, nt praegune Eesti vana-Eastlandi suhtes Läänemere ääres;

F. (6) Provintsiaalset kontakti ei peeta identiteedi poolest kandvaks, see olevat ebamoodne, ehkki aitab mõista, miks setud, häädemeestelased, ranna-rootslased, võnnu-valged, narvalased jt päritolult ja intuitsioonidelt erinevad valdavast osast mandri-rahvast, ehkki ainuüksi sellegi kontaktilaadsusega kaasnevad variatsioonid.

Kui järele mõelda, siis eestlased on ilmtingimata aegade hämarusest omanud kontaksust D. astmel. Vesi pole takistanud neil kuhugi minemast, seetõttu ongi välis-ajaloo mõte leida siirdepunkte Eestist väljaspool! Sellega ei hakka keegi vaidlema. Eesti ajalookirjutuse jätmine ainuüksi ühe ajaloolise situatsiooniga nagu nõukogude-vene okupatsiooniga ette lükatud Võnnu kihelkonna esindajatele oleks siin suurim viga! Juba ainuüksi põlisusküsimus ja kihelkonna geograafiline asend ei luba neil küündida easterlingide maailmani, mis Biarmia kaudu võis laevatada nii ühte (Thule-Islandi) kui teistpidi Ameerikani. (Ma olen ebaviisakas? 30 aastat tagasi seisnes komsomoli südametunnistus selles, et teatada igaleühele, milline tagurlik taust on mõnel põlisel Narva perekonnal, kuivõrd osaleti EW loomises. See blokeeris minusuguseid ja vastupidine pole lubatud – mislaadi poliitdoping nõukogude-Eestis inimesi tegi!)

Ja nüüd jõuame loomulikult ka sellise perspektiivi pimeduseni. Tervikpildi omamiseks ei piisa enda asjadest, on vaja teistegi, mitte ainult ülevõtvate impeeriumite-rahvaste (nagu sakslased-venelased), kõiki kontakte vaadelda  samasugustes suurusastmetes.


Vana(-nenud) teadus (14): Kui suehans-sciehans-suhuans-sueand on tšuhoonets, siis Itimesti ei saa olla mittemingil juhul item Esti?

19. sept. 2017

Jordanese Getica tuleb kaasajani mitmete käsikirjaliste ümberkirjutuste kaudu ja neis esinevad variatsioonid võivad viidata nii uuendamisjärjekorra hilisusele (pärgament on n.ö viimse peal),  kui ka parandamissoovile. Ilmtingimata aga osutab see etnonüümide mitte-vahemerelisele algpildile, isegi võimalikule indogermaanlikule võõrusele. Olgu üle korratud, et Getica esimeses osas 21.lõigus kõneleb alaan Wihamo poeg Scandia saare geograafiast ja seak elavatest rahvastest. Kaldutakse eeldama, et saarelise ettkujutuse korral on piir just Botnia lahe põhjapoolseimal küljel ja Soome on samas kujutluses mandriosa või koos Koolaga ikkagi poolsaar! Loomulikult pole selline kujutlus mittemillegagi õigustatud. Kardetavasti täpselt nõnda nagu Bremeni Adama jaoks Kuramaa ja Eesti olid “saared”, ulatus liivlaste esivanematest sirgunud (alaan?) gooti ajaloolase Skandia-kujutlus Laadogani, kus Neva moodustas “kitsa lahe”. Enamgi, meil pole ülevaadet milliste kirjade alusel Jordanes rahvaste loetelu moodustas. Halogii rahvas põhjapimeduses võib olla see sama, mida varem ja hiljem on scrite-finni alla paigutatud, kuivõrd ilmselgelt seostud see hilisema Halogolandiga Põhja-Norras, kus veel 11.sajandi saagapärimuse järgi peremehetsesid soome päritolu meremehed (Raud), kellelt Norra kuninglik esikristlane Olaf parima laeva varastas. Arvate, et suurepäraseid laevu õpitakse valmistama ühekordse ja esmase pingutuse viljana? Ja kuidas küll neil selline edumaa sai välja kujuneda, kui indogermaanlased seal põliselt elasid või  (ütleme vähemalt) päristiselt laevatasid?

Loomulik järeldamine teeb kiirustavalt, seekord ometi õigustatult käigu, et kui sueans-sciehans-suhueans-suaethan on sama, mis slaavlaste suus loomuliku fonofiiliaga tugevnenud tšuhoonets, siis tšuud, mis ometi ju teise rahva vadjalaste eksonüüm, peaks vastama sõnale suedi-suethidi?!

Enamgi, Suedia ehk Swedia on saanud siis ju nende järgi nime! Ma tuletan siiski meelde juba aastaid tagasi siin avaldatud postituste sisu, mis käsitlesid Ynglinga saaga geograafia-osast ilmselget, et tšuud näib seostuvat väikese ja suure Svithjod‘i indigeensete elanikega. Svithjod on indo-germaanlaste algupärane vaste Sküütia-sõnale. See sobib idaslaavlastest varasema tekke ja tõusuga poola keeleteadusega, mis tšuudi etümoloogiat seostab sküütidega. Meie Rootsi on indo-germaanlaste jaoks nime saanud ikkagi Väikese-Sküütiana. Ka Šotimaa, mis ladinapäraselt Scotia, on samasuguse taustaga mõiste. Lennart Meri on sellisest praktikast teinud järelduse, et seega sküüdid ei pidanud olema ilmtingimata sama tüve või kultuuri võrsed, vaid see oli üldnimetus kõigi barbaarsete ääremaa või kõnnumaa rahvaste kohta!

Jordanes ütleb sciehans‘i kohta, et nad on tuntud heade hobuste poolest (nagu Thuringi elanikud) ja karusnahamüügiga Rooma riigi turgudel. Toona oli kaubandus-Rooma Ida-Roomasse nihkunud. See rahvas omas kaubanduslikku juurdepääsu Bütsantsi linnadele. Teistpidi sarnaneb see kirjeldus araablaste ütlustega aro-arv rahva kohta, kes elasid kuskil Rostovi ehk Nero järve eel-järel. Sealkandis pole indogermaanlased kunagi jahtinud, see on kindel!

Mäletavasti ka Alfred Suure kuninglike peiede keskpunktis traavisid parimad suksud, kuna teistest rahvastest narratiivis vaikitakse sootuks!!!

Seega a. nad pidid ise jahtima (küttide rahvas), b. neil pidid käepärast olema ulatuslikud jahialad. On teada, et Alfredi northmani’d kartsid kveenide aladele ehk põhja-idapoolsetele aladele loata siseneda. Samas laplaste pärimuses tulid tšuudid (suedi?) neile ränkfüüsilist märkust tegema alati nn Rootsi-poolelt. Kui goodid kveenide alasid ei julgenud läbida, siis kes need said olla?

Meil tekib Jordanese narratiiviga kohe probleem, et mis saab rannikul elavatest item Esti rahvast! Nagu ma olen juba varem osutanud, siis kõigis varastes käsikirjades on selle koha peal Itimesti kokku kirjutatud. 1856.aastal kirjutas initsieeritud autor baltissakslaste ajakirja Das Inland artikli pealkirja all Die Isten und Iduminge in Scopes vidsidh. Ta arutleb selle mõiste üle mitmes võtmes, muuhulgas õigustatult Ida sõnast välja lugedes, teiselt poolt viib Jordanese jutu Hääde-meeste nimeni. Jordanese geograafias liivlased puuduvad ja Dionysius Fabricius’e teada elasid Riia lahe rannikul Pärnuni välja just liivlased, kelle juurde misjonärid läksid. Ent meil tuleb seda geograafiat isegi veel laiemalt vaadelda, sest vähe tõenäoliselt Jordanes kunagi Vahemere ruumist kaugemale reisis, või siis Läänemereni või Volga jõeni. Itimesti’s võib -mesti olla meeste, ent iti või olla ka ut ehk ka ud-murtide/mard kohta. Komisid nimetati komi-mard’ideks, seega järeliide on ilmselt mehe tähenduses. Vastates tolle aja kujutlusele nagu oleks Volga jõgi mingisugune maailma äär või ookeani osa.

Valgustusaegses ja hilisemas prantsuse geograafilistes rekonstruktsioonides ongi vaieldud, et liiga kergemeelselt on Tacituse rannikuäärsetest sui-onidest tehtud Skanza päriselanikud. Enamgi, siingi tuleb meil arvestada rahvastiku-hargnemisel transterritoriaalsusega (mitte segi ajada diasporaa mõistega, mis tähendab ühtlast võrgustikku). Sama rahvas võib olla paigutunud erinevate geograafiliste üksuste vahele, läbisegi teistega või isegi liidus! Sellist arutlust toetavad ka keskaegsed maailmakaardid, kui sitones elavad nii maismaal kui saarel etc.

Nüüd võidakse õigustatult küsida, et miks Eesti maakondadest otse midagi ei vasta Suedia Roslageni algsele korrelatsioonile Arosia-suehans, siis vaadake ilmselget Ario-Arju ehk Harju (esihäälik on pikenenud?!), selle peamise tugipunti Var-bola ja seal leiduva nn moodsama sõjatehnika vahel. Just nõnda maksid tšuhoontsid taanlastele kätte ja ajasid Saaremaalt tagasi koju!


Vana(-nenud) teadus (13): Kui Eesti on Est-Honia/Hunnia, siis kas Taani võis olla Huneghardia?

13. sept. 2017

Gottfried W. Leibniz oli töökas inimene – ta pidas nii filosoofilist kui ka diplomaatilist kirjavahetust, andis filosoofia loenguid ja eratunde, kirjutas traktaate, luges üle varasemat klassikalist kirjandust, reageeris kaasaegsete kriitikale ja leidis aega ka allikpublikatsioonide kogumike väljaandmiseks. Muuhulgas avaldati tema Scriptores Rerum Brunsvicensium illustrationi inservientes III köites read Taani varakeskaegsest ajaloost – Dannemarke dat lant het me Huneghard wente de Hunnen de plegen dar öre vorkeering to hebben. Ligikaudne tõlge, kindlasti luban ma Hollandis resideerujatel end parandada, oleks järgmine: “Taanit on on nimetatud Ostrogardiks, sest asub meist idas, nagu seda nimetatakse Huneghard’iks seetõttu, et sinna asunud hunnid kogu asja-ajamist üleval hoiavad!” Mõte on ka justkui selles, et merenduslikku positsiooni Taanis kontrollivad hunnid, sest Taani pole kunagi olnud kontinentaalarmeega (ratsavägi+jalavägi) jõud vaid ikka paindlik-manööverdav mereriik. Ma võiksin nüüd jätkata sellega, kuidas Taani on territoriaalselt moodustunud, et Jüüti poolsaar, mida peetakse justkui päris-Taaniks pole sinna algusest peale st keskajal kuulunud, ent jätan selle liini hetkeks kõrvale. Taani tuumik on olnud saarestik ja sellest lähtuv geograafiline ligipääsmatus ehk vaid teine merejõud võis neid ohustada ja selleks ei pidanud opereerijaid kunagi üleliia palju olema! Ja kui Hunegardia on kasvõi hetkekski keset Põhjamerd ja Läänemerd eraldavaid väina, siis tekib kiusatus otsida Läänt vahest Vasconia’st kui Vest-Conia/Hunia?! Ehkki keldid on just selle piirkonna kaudu Iirimaale liikunud, just aristokraatia osa viib sinna tagasi tüve, siis geneetika ja keeleteadus sellist hüpoteesi ei toeta. Ma tuletan ka meelde, et selle küsimuse lahendamise olen võtnud Lääne kui Landium’i asetamisega Inglismaale. Easterlingid sinna pürgisid sajandeid, ent enne vahetasid nad keelt, säilitades oma nominaalselt “ida-kaubandusühingud”, kui suutsid saare üle võtta. Teistpidi, kui tõesti Rollo Jalutaja oli eesti soost nagu pajatavad iiri kroonikud, siis ka Inglismaa ülevõtmiseni tema dünastilised järeltulijad jõudsid.

Tegelikult planeerisin ma sellist sissejuhatust Edgar Saksa metodoloogilise kriitikana, kuivõrd ta raamatus Eesti viikingid liiga palju toetub kroonik Saxo Grammaticuse kompilatsioonidele. Tal ei ole tulnud pähe kahelda selles aluses, millel Taani dünastia ja riiklus ise seisis. Kui Kaasan on Ason-Oson ja Ynglingide saaga järgi algas Odini tee Volga tagant, sealt samast, kuhu Dionysius Periegetes-Aleksandriast (Διονύσιος ὁ Περιηγητής) 2.sajandil asetas hunnid (Ouvvot – Kaspia mere kohale ehk põhja suunda), siis ilmselt peaksime kahtlustama ugri-hüpoteesi tugevaid võimalusi. Seda enam, et ketšua ehk ynga rahva numeraalid sarnanevad-kattuvad läänemeresoome rahvaste arvsõnadega suuremas osas kui ungarlastega! Kokkusattumus nimetustes ja ka tõsiasjas, et easterlingid olid kõvad meresõitjad, kes võisid ühel suvel Valge mere äärsest Biarmiast Alaskani rannasõitu teha ja esimestena Ameerikasse jõuda!? Alaskast lõuna poole purjetamisel, osalt maismaal kraami tassides suutsid edukalt kanda kinnitada just Peruu rannikul! Võimatu? Aga seletage mulle ära keelelised kokkulangevused, minu hinnangul on ketšua keel nähtusena analoogne Kariibi mere kreooli keeltega!

Õigupoolest enam kui 200 aastat tagasi püstitas skandinaavia arabist ja õpetlane Jacob Gråberg Graf von Hemsö (1776-1847) väikeses, umbes 60-leheküljelises artiklikeses Doutes et conjectures sur les huns du nord, et sur les huns franciques (Kahtlused ja oletused põhjala hunnidest ja prantsuse/f r a ! k-landi hunnidest – 1809) hüpoteesi, et me ei pea eeldama hunnide liikumist ühe voona Kesk- ja Põhja-Euroopasse. On fakt, et mitte ainult skandinaavia saagakirjandus, vaid ka sakslaste allikad kõnelevad hunnide ilmumisest Põhjalasse ja Põhja-Saksamaale põhja suunast. Mõned hunnide seast elasid hõimudena juba hilis-Rooma riigi ajal Gallia Alsace’i piirkonnas, kus kohustusid föderaatidena piirikaitses osalema. Püha Ursula martüüriumis mainitakse nende kohaolu Prantsusmaal 3.sajandil. Ja et tegu pole ka ungarlastega, sellest tunnistavad 6.sajandi lokaalsed sõjad: Sigebert I, Austrasia ja Metzi kuningas sõdinud hunnidega 562-563 ja sõlmis 566.aastal alistuslepingu! Tuletagem meelde, et mustad ugrid sellel ajal alles tavapäraselt loksusid Volga ülemjooksu (suvel) ja Musta mere ääres talvitumise vahel. Hemsö kõneleb just neist, kui “prantsuse hunnidest”.

Põhjala hunnideks nimetab ta seevastu neid, kes asusid Westfaali sealt ajaloolisel ajal kunagi lahkumata, sulandudes sajandite jooksul germaanlaste enamusega. Nende riik ulatunud Friisimaast läänes Mecklenburgini idas, kuna põhjapool ääristas, nagu sissejuhatusest ilmne, teine hunnide poolt kontrollitud riiklik üksus. Islandi ajaloolane Thormodus Torfæus (1636—1719) pakkus, et Hamburgi nimi tulevat Hunburg-Hunebourg-Chunbourg’ist etc. Von Hemsö uskus ka, et Bremen’i-linn ja hertsogkond said arenguhüppe hunnide valitsemisajast.

19.sajandi alguseks juhatas Põhjala hunnide teema sisse tegelikult Rootsis Uppsalas (?) 1791.aastal kaitstud Samuel Tôrner’i dissertatsioon hunnide võimust Rootsis. Ajaloolise ehk raudkindla faktina võeti aluseks tõsiasja, et vähemalt kolme vana maakonda Arosia-Roslagen’ist põhjapool – Medelpadia’t, Helsinglandi ja Gestriciat – nimetasid lõunapoolsed goodid Huna-waldiks. Lisatakse juurde, et Medele-padia pole gootikeelne. Ma olen seda teemat varem SCE blogis katnud, et vähemalt üks autor väidab padia olevat algselt Paik. Seega vastab Cajaani, hilisem soome Kainu, otseselt Huna-walde‘le. Erinevalt sakslastest väidavad leidkikud rootslased, et nälg sundis hunne maa põhjaosast läbi gootide provintside maalt lahkuma! Taani!!! Indo-germaanlased vist ei kujuta ette, et ühiskonnas ei pea valitsema alati sotsialism ehk kõik on toidetud või korraga näljas, vaid et hädalised leiavad paremad väljavaated!

Hemsö kaalub ka Ynglinge endid hunnide narratiivis – need paistavad tõesti väga sarnases. Ta pakub dünastilisi arvutusi ja jätab järeldused lugejatele. Kui hunnid olid Gota-Svea riigi piirides, siis kuhu see ulatus. Autor tugineb peamiselt kahele saagale: Sturlaugs Saga ja Halfdan Eistensyne Saga. Esimeses kõneletakse Hundinge-maast (seos huntide või koertega, kelle nimelisi olevat Olaus Magnuse teada Rootsi puhul just Medel-Padias rohkelt), mis algab Gandvikist idas ja ulatub Valge mereni st Biarmia kaasaarvatud. Teise puhul alustatakse Norra Halgolandi piiridest Finmarki ja sealt Karjalani idas! Näib, et selles pärimsues kontrollisid hunnid tervet Skandinaavia poolsaart Laadogani välja! Et nad indo-germaanlased polnud seda kinnitab kroonikakirjanduses einevad märkused, et tehinguid hunnidega sõlmisid pärismaised vürstid tõlkide juuresolekul-vahendusel!

Seega ei rahulda meid enam sugugi variant, et Eesti eksonüümsel kujul Est-Honia võib olla Honia-Hunia’st ida-osa, seda enam, et nn päris-Eesti saksa keisri sekkumise järel muutus Taani kuninga ehk Hunegord’i osaks!

Pole mittemingil juhul ka juhus, et vanarahvas on jätnud mõistatusmängude kõrval apokrüüfilised laulud, milles varieerub Toonelinn just Unnikiriku ja Tännalinnaga!

Edgar Saks oleks pidanud algusse minema – suurde rahvaste rändesse ja kahtlema allik-alustes või nende koostamise motiivides endis. Kes keda ja kelle heaks ohjes hoidis või kelle nimel sõdis – sellest oleks pidanud alustama.


In Brevi: Kes Eestis tšuudid ei ole!

11. sept. 2017

Tšuudid on idaslaavi folklooris legendaarne rahvas: nad olid enne slaavlaste maa-orjadena maale paigutamist kohal, ühelt poolt, teiselt poolt vabadena ja selle nimel aheldajatest visalt pagejatena hämmastasid nii olemuse ehk välise ilme poole+iseloomuga kui ka ebatavaliste oskustega. Igaüks tahab olla kangelane, kui vähesed perverteerunud indiviidid välja arvata (nad võivad ka seltse ja seminarigruppe moodustada etc), seetõttu naabri kaevust hõbeda õngitsemises pole midagi ennekuulmatut. Ka mina olen topeltkuulmisruumis hariduse saanud selles mõttes, et ühelt poolt tšuudideks nimetas minu vanaisa, keda mul vaid põgusalt aasta jooksul oli võimalik lapsena tundma õppida, Vaiwara ja ka Narva linna põliseid elanikke, rääkimata Naroova jõe tagustest, kuna “esoteeriline” muinasteadus laiendas vanavene kroonik Nestori kasutust kõigile muinas-Eesti alade elanikele ja nende järeltulijatele. Just keeleteadlased on sellisele assimileerimisele kõige visamalt vastu seisnud, eesotsas Paul Aristega, ent tunnustada tuleb ka Edgar Saksa, kes järjekindlalt varustab vadjalased sidekriipsulise selgitusega -tšuudid ehk vadjalased-tšuudid, mis ongi ajalooliselt korrektne. Enamgi, seda teab iga rahvusvaheline lollgi juba aastast 1863, kui Robert Gordon Latham ulatuslikus ülevaates Euroopa rahvastest, selgitas ingliskeelsele lugejale, et tema pole töö ettevalmistuse käigus leidnud, et teisi tema käsitletavaid rahvaid oleks samuti tšuudideks nimetatud ja igaüks võib veenduda, et tema ettevalmistus on põhjalik ja haare ulatuslik! Eestlased väljaspool vadja kontaktalasid pole tšuudid ja ka soomemaalased pole tšuudid. Nii nimetasid Novgorodi ida-slaavlased endaga piirneva põlisala ehk hiljem ka Vadja viiendiku elanikke!

See ei ole aga takistanud meie vikipediste tõusmast üle nime-traditsiooni, ehk tšuudide endigi mälu ja veenda, et kõik eestlased ongi tšuudid! Ei ole!!!

Kes te siis olete? Mõned on setud, teised Wikke rootslased, edelas liivlased, Emajõe-äärses enklaavis wendide järeltulijad (ehk võnnnu-valged), aga peaasjalikult tšuhoonetsid! 

Ka see on väärikas pärand, vaadake Arosia pealt kirja Suehans!

 


Liivi rahva suurmees, kes langes Rooma müüride ees!

10. sept. 2017

Saxo Grammaticus‘e (1150-1220) Gesta Danorum on eesti ajaloohuvilistegi seas armastatud allikteos, mis ühendab erinevaid pärimusi ja legende Läänemere-äärsete rahvastelt ning mille jutustustele lähenetakse teinekord lihtsameelse naturalismiga. Tema otsene ülemus olnud Lundi peapiiskop Absalon ja Eesti kontekstis mängib see rolli sellegi poolest, et mõnda aega on viidud Wikke linna Haapsalu etümoogiat just selle pühamehe nimeni tagasi. Läti Henriku teadetel aga tapsid saarlased kõik 500 Svea kutselist sõjameest, kes olid tulnud Eesti mandriosasse kindlustama Rootsi kuninga jagu! Nagu Edgar Saks õiglaselt märgib, siis millegipärast teised allikad sellisest korvamatust kaotusest – aastakümneid treenitud sõjameeste tapatalgu – ei mälesta! Isegi kui taanlased nende tükid pärast katastroofilist lüüasaamist kokku olevat korjanud!

Juba Paulus Orosius märkis, et paganate ja matside saatuseks on alaliselt mälukasse langeda kirjakultuurile vähese tähtsuse omistamise tõttu. Mis ongi siin võtmeks, miks ja milleks oli järsku vaja Saxo nimelisel skolaaril koostada ilmatult mahukas, materjalikulukas kirjatöö, mida vaid vähesed võisid järgnevate sajandite jooksul lehitseda ja sealt tarkust ammutada. Sama kehtib Läti Henriku kirjade kohta!

Võti näib siingi peituvat mäletamises. Ja selles mida tegelikult igakordselt tähendas kihelkondade ristiusku sundimine! Kui sunniti aktsepteerima ja maksma ülalpidamist uutele kleerikutele, siis … kohustuti ära saatma või lausa hukkama, sellist genotsidaalset veretegu ei taha Henrik tunnistada, pärismaiseid preestreid, keda leedulased-preislased nimetasid criwe’deks ja vaidelatt’ideks. Kiri pidi vastu astuma suulisele pärimusele, mis põhines mälul, ent mälu on ju ekslik!!! Võtab preester naharullikese ja loeb – oli HOOPIS VASTUPIDI, MITTE 300 LAEVAGA EI VÕITNUD EESTLASED LAHINGU, VAID KAHEKSA SAKSLAST KOOS LIIVLASTEGA AJASID EESTLASED METSA JA TÄPSELT NII PALJU SAID SAAKI!!!

Ehkki eesti pulmakommetes kihlategemise (eellepingu) puhul esinev kõrvatsinaise etümoloogia viiakse tagasi sõnale kõrval, siiski näib õigustatud ka alternatiivse variandi pakkumine ehk kerwe-naine. Kurdidel nimetatakse siiani sarnaselt – kirwe – traditsioonikohast ehk sugukonna kommetest saatvat Risti-isa! Mõned autorid ütlevad, et kirve oli Türgi Väike-Aasia vanade kaldealaste (maagide) rahva komme, ent 1915.aasta genotsiidi järel, mis hõlmas tegelikult mitmeid etnilisi minoriteete, see rahvas pagendusest ehk Iraagist enam ei naasnud! Vadjalasi on baltlased nimetanud kreeviniteks ja nagu ma olen varem pakkunud, siis mitte krivitšite pärast vaid balti rahvad nimetasid nii Holmgardi riiki, milles Peipsi-poolsel küljel elasid tšuudid-vadjalased ja ilmselt ka setude esivanemad edelas-lõunas. Seekord ma ei taha erinevate tüvede kontaktalade puhul rääkida väljapaistvatest setude ja vadjalaste esivanematest vaid liivlastest. Vähemalt Häädemeeste kihelkonnast inimesed võivad ausalt pidada Bikko’t enda legendaarseks suurmeheks, kes kaua enne Kobe-Kaupot mitte ainult Roomas ei käinud, vaid lausa astus legendi järgi Hermanaric’i järel gootide suurriigi troonile!!!

Soome-ugri rahvastel oli algupärane ehk omatekkeline preestrite kiht, klass ja sellele vastav suulise pärimuse süsteem, millega hallati ka keelt kui süsteemi ja arendati ilmselt vastavalt vajadustele edasi. Niikaua kui need inimesed mäletasid ja aitasid, oli võõrastel võimatu veenda puise-võõra keelega, et Jumala tuli Iisraelis maa peale … Sellega on oma nöök, sest Jumala näib olevat olnud soome-ugri keeltes pärisnimi, keda Hervarari saagas tunti ilmselt Hunalandi (Hunnernes land) kuningas Humle nime alla ja tal oli tütar Sifka. Millest jõuamegi argumendini, et hunnid olid ikkagi soome-ugri tõugu rahvas.

Saxo Grammaticus võis teha mitmeid trikke, ent on ilmne, et tema mainitud Liivi rahva kuninga poeg Bikko-Bicco-Becco (mh Volsungide loos) rööpvorm oli anglosaksi legendides, Wilkinasagas, kuningas Theoderichi ajaloos (Thidereki saaga) Sifka-Sibiche-Seafala. Kindlat tähendust on mäletamise aegu, kuna rahvad vabalt liikusid ja suhtlesid, erineva sõnaga meenutatud. Mitte pikne polnud algne tähendus, nagu ekslikult pakkus Edgar Saks, vaid ilmselt pikk-sale ehk ka sihvakas. Bikko oli gootide suurkuningas Hermanarichi-Jarmeriki (Saxo versioonis eelistatakse vananorra kuju!) esimene nõunik, kes vastutas kõigi alatuste eest, mida see Jordanese teada 376.aastal pKr surnud ehk 110 aastaseks elanud Ida-Euroopa alistaja türanlikult korda saatis. Valahhias tuntud kui Airmanareiks teinud seevastu rooma autori Ammianuse Marcellinuse teada enesetapu, kuivõrd ei suutnud silmitsi seista võidukate alaanide-hunnide vanematega. Anglo-ameerika legendi-versioonis aga saab Ermanaricuse’le osaks valeravi ja ta surem meditsiinilistesse tüsistustesse, mille järel kuningaks tõuseb Sifka-Bicco!

Et kogu jutustus on koodi all, seda peaks näitama uute etnonüümide kasutamine Saxo Grammaticusel. Liivlaste varasem antiikne nimetus oli Euroopa osas alaanid, oma kaasaegse nime said nad alles suure rahvaste rände järel!

Ja loomulikult on koodi all ka see, keda pidas Saxo Grammaticus silmas Hellespontici nime all! Ta ei võinud paigutada varjaagide päritolu otsesõnu ju Läänemere idakaldale, sest oleks õõnestanud tema algupärast Taani indo-germaanlaste superioorsuse müüti. Kindel on aga, et hellespontici peav olema seotud Ida-Rooma keisri ihukaitsega ehk varjaagidega ja ei maksa arvata, et klassikaline skolaar hakkas otsetõlkimisega geograafiat võltsima (Väina haru otsetõlge? ladina grammatiku poolt — kreeka keelde?!?!?). Hellespontos mõisteti kui väina, mis lahutas Euroopat Aasiast. Euroopa ulatus antiigis Tanais-Don-Vanakvisl jooneni, ehk karta tuleb sellise kujundi kasutamisel seost Läänemerd ja Laadoga järve ühendava Neva (varem ka Ny) jõega, mille ääres elasid vadjalased.


Kes ütles, et loogiline ruut ei ole mitte-mingi nurgakivi ega mängi mingit rolli?

9. sept. 2017

Mina ütlesin, et monaad-düaad vahekorrast algab mõtte-arvutus: iga predikeerimisakt ühendab mingil kombel kahte elementi. Kas alistab, seab sõltuvusse, ristuvusse või kas lähemasse või kaugemasse (kontraarsesse) kontradiktsiooni!

Tahaks küsida, et häbi ei ole? Üldse ei ole? Pärast pikka  okupatsiooniperioodi rõhumist, mh tapmist, ja paljaksvarastamist on valetamine Eestis endiselt väga väike asi. Ei maksa end siduda valdkondadega, kus suuvärgindusega nii lihtsalt elu käegakatsutavusest mööda saab astuda. Kui valetaja ametis, siis taluge terve elu selle Sõnniku paha lehka!

Ent on mul alati olnud piinlik ka kurta selliste inimeste nagu Henn Saari (1924-1999) elukäigu taustal. Minu tagasilöögid on selle kõrval väike kriimustus. Küll me neist internatsionaalsetest saksa pahempoolsetestki pöördumatult siinmail jagu saame!


Filosoofiakursus kasulikele idiootidele: Kuidas asuda progessi ehk revolutsiooni poolele ja tunda ära kontr-revolutsiooniline vaenlane?

29. aug. 2017

Kuidas kellelgi, ent minu suguvõsas sellest puudu pole tulnud, et kontr-revolutsioonilises tegevuses või liikumises osalemise tõttu on GULAG-i veetud ja ka maha lastud. Eikelmannide arvukus on vene-nõukogude okupatsiooni ajal pehmelt öeldes märkimisväärselt kahanenud. Ja kui heita pilk 1849.aasta Neue Rheinische Zeitung‘i jaanuarikuu numbritesse (nr 194), siis on ka ilmselge, miks just Ida-Eesti ja Ingerimaa tšuudide-ingerlaste-isuritega esmajoones suurvenelastele+bolševikele ette jäi. Väikesed rahvakillud tsentraliseeritud suurriikides on rahvajäänukid (see on tegelikult viisakas tõlge), mis on kaks sammu pimedast ettemääratusest maas ja fanaatiliselt punnivad muutustele ehk helgele tulevikule vastu. Engels toob ajaloolisi näiteid ääremaadel elavate šotlaste, baskide ja panslavistlike lõunaslaavlastega (???).  Selle vastu aitab ainult kas lahti-rahvustamine või hävitamine ehk genotsiid. Genotsiid ei pea olema massimõrv, mõiste sisu on tüvehävitamine ehk kui väikerahvas jääb revolutsiooni-Inglitele 200 arvukusega ette, siis enamuse huvides on õigus neid abstraktse idee nimel, mh kommunism, ajaloo jalust ära kaotada ehk hävitada. Kui on klassid, siis jõutakse järjega muutusi mitte-adapteeriva omanike-klassini, sest pole võrdseid ju kui mõned on selle nimel paljaksvarastatud! Ikka võrdsuse ja helge tuleviku nimel, kus väikese sõjaga võetakse ära ajend suureks, isegi globaalseks sõjaks! Muidugi ajalugu näitab vastupidist – mida suurem massi kontsentratsioon, seda suurem hävitusjõud ning indiiviide ei loeta. Neil polegi selles plaanis enam suurt tähtsust, sest identiteet kui sugupuulisus on tähenduse kaotanud, sest pärimisel ega pärandil pole enam käega katsutavat sisu ja kui oleks, siis liigituks see pigem kontr-revolutsiooniliseks “aspektiks”.

Siin äratoodud tsitaadid olid juba 30 aastat tagasi opositsioonilisele Eesti noorsoole hästi tuntud. Üllatab, et Postimehe esikolumnist Lobjakas neid asju ei tea!


Konverteerimisreeglid ehk de Bovelles oktagoniseeritud loogiline täht!

22. mai 2017

Olen juba kuus aastat tagasi pööranud tähelepanu Charles de Bovelles’i diagrammatikale ja mõnedele tema loogikaraamatutes esinevatele diagrammide variantidele, mis on kasutuskõlblikud ka kaasajal, eriti kombinatoorika kontekstis. Üheks vormiks teise konverteerimine aitab võrrelda sümmeetriaid ja ka võimalikke vigu. Filosoofiat ei peeta distinktsioonide poolest kaasajal enam rangeks teadmisvaldkonnaks, mida see oli veel skolastikana 17.sajandi lõpus, ehkki puhtkalkulatiivsena ta võiks olla seda kaasajal sõltumata intuitiivsetest lähtepunktidest, mis võivad varieeruda või olla teadlikult manipulatiivses võtmes ette seatud. 2012.aastal esitlesin nn Bovelles’i tähte, kus vastandused paistsid välja, ent need polnud süstemaatiliselt tsüklogrammeeritud, ehk ringsõltusmustrisse seatud, mida loogilise oktagooniga on võimalik teha. Siin on kõrvutatud uus ja veel 2011.aasta seisuga arenev, kujunev!


Castrum Sancta Maria de Monte

13. apr. 2017

Apuulia kivikrooniks hakati Castel del Monte’t (kohalikele Castídde d’u Monte) 19.sajandil arhitektuuriajaloolase Willemsen’i eeskujul (Steinerne Krone Apuliens). Algselt nimetati lossi Castrum Sancta Maria de Monte‘ks, ja kui inimesed grammatiku tarkusega ajalugu vaatleksid, siis ei tekiks neil nii palju tühihüpoteese ega arusaamatusi asjade otstarvetest ja sihtgrupist.  Loss ehitati aastatel 1240-44 (teatmeteosed pakuvad ka daatumit Friedrich II surmani 1250.aastal). Ehitis püstitati merepinnast 540m kõrgemale ulatuvale künkale ja Andria ei jäävat sellest kaugemale 16 kilomeetrist.

Mõõtmed

Mägikindluse müüride kõrgus on 25 m ja tornid praegu meeter kõrgemad, ent väidetakse et algselt isegi +5m. Põhiküljed on 16,5 m ja nurgatornide küljed 3,1 m.  Sisehoovi seinapikkused kõiguvad 6,96 ja 7,92 meetri vahel. Lossi diameeter olevat Vikipeedia teada 56 meetrit (???), mis ei klapi korrapärase oktagooni pika diagonaali kalkulatsiooniga – 43m. Küll aga liitmistehete korral kahe nurgatornidiagonaalidega kõigub +14-16 vahel ehk tõesti 56-59m. Igal korrusel oli kaheksa tuba ehk kokku 16. Kolmel tornil leidus keerd- või vint-trepp. Lossi peavärav avaneb itta nagu eesti elamutel. Tõsi, lossil on ka teenistuskäik ja see on otse lääneküljel. Seega erinevalt Rigsthula saaga lõunaväravast eelistas normanni-švaabi keiser pigem easterling’ilikumat lahendust. Keerdtrepid lähevad vastupäeva ja igas tornis on 44 astet 22 cm läbimõõduga samba ümber. Mis on vastupidine toonasele praktikale. Vasak ja parem on siin segi. Ülemistel korrustel leidus ka loomulikku päikesevalgust akendest ehk mitte ainult monoforiumid ehk ovaalsed valgussilmad: vaid Andria linna poolsel seinal on triforium, teistel biforium (mõeldud on akende sambaid). Andria kõlab kreeka keeles (andros) nagu “mees”, pange tähele! Seinad on otse kaljusele pinnale püstitatud, kuna tornidel on vaid pesad. Ruumid on 3 ja 9,5 m kõrgusel. Lubjakivi on peamine materjal, millest blokid on välja tahutud, mistõttu värvus varieerub valgest roosani.

Ehitise sisehoovi seintepikkuste ebakorrapärasus olevat planeeritud soovist jälgida igaastaselt 8.aprillil ja 8.oktoobril (mida peeti 8.kuuks – lt octo “kaheksa”) varju täiuslikku klappimist sisehoovi vastas-asetseva seinaga.

Ehkki hoone ehitusstiili mõjutuste üle vaieldakse, et see on “eht-teutoonlik keskaegne arhitektuur“, viitab ehitustööde Capitanata kubernerile usaldamine hoopiski hilist Ida-Rooma ehk Bütsantsi mõjutusi. Keskajal oli seal veel eraldiseisev ja traditsioone hoidev kreeka kogukond, keda hinnati erinevate ekspertiiside tõttu, muuhulgas ökonoomse ja maitseka oskuse eest püstitada kindlustusi. Ilmselt just sellega seostub esmajoones klassikaline kreeka-rooma stiilis portikus ja sissekäigu disain.

Müsteerium ehk küsimus funktsioonis

Peamiselt vaieldakse lossi funktsiooni üle. On pakutud nii otstarvet jahilossi kui ka riigivarade-dokumentide panipaigana. Kõneldud on ornitoloogilisest pistrike nn kivitallist ja isegi observatooriumist. Normanni verd Friedrich II huvitus bioloogiast ja talle omistatakse esimese jahilindude teadusliku käsitluse kirjutamist üldse Õhtumaadel. Müstilisemad interpretaatorid märgivad seevastu, et keskajal olevat oktagooni käsitletud vahetuma segavormina ruudust ja ringist: ring sümboliseerivat taevast (õhku?) ja igavikku, kuna ruut maad, mis sirutub nelja ilmakaarde. Jahi-lindude zooloogilise uuringukeskuse saab kohe mahakriipsutada hoone hüdroprojektist lähtuvalt. (Lindude rohkus kindlasti saastaks kasutatavat vett.) See kogus katustelt vihmavett ja viiest tornist kahekast juhtis vee allpoolsetesse ruumidesse nii pesuks kui käimlaks. Jah, Friedrich II on ilmselt WC kui water closet ehk vesiklosetiga tsiviliseerija. Veetsisternid klapivad viie kaminaga neis tormides. Kuna turvameeskond elas-kasutas kolme ülejäänut. Samuti olevat paake tühjendatud sisehoovi keskel olevasse bassein-purskkaevu ja hoovi kivikatte all olevasse veemahutisse. Bassein-purskkaev olnud samuti hoovis oktagoonse plaaniga ja ühest tükist välja raiutud (spaa ehk araabia hammam ?).

Väidetavalt oli see veel 1743.aastal vaadeldav (Troyli). Veemahuti olnud ka hoovi sillutise all. Idee, et loss võis olla logistiline ühenduspunkt rahutu maakonna sõlmpunkti kontrollimiseks – selle lükkab tagasi tõstesilla ja vallikraavi puudumine, mida ilmselt sellise kivise künka otsa polnudki mõistlik teha. Hoone projekt näitab, et peale väljastpoolse ohu eest kaitsmise püüti ka seestpoolt korda hoida. Selleks, et erinevate hoonekülgedele asuvatesse ruumidesse kahel korrusel pääseda, oli vaja alati läbida sisehoovi. Korraga sai ühest sissepääsust vaid kahte ruumi. Vaid kaks ruumi on omavahel uksega ühendatud. Nii väidetakse, ehkki plaani järgi ütleksin muud!

Just seetõttu kasutasid Anjou dünastia ülevõtjad-monarhid hoonet samuti Friedrich II järglaste aresti all hoidmiseks luksusliku vanglana, sest kõik eluks tarvilik oli seal käepärast. Kaheksatahkne plaan on ka Karl Suure kabelil Aachenis ja Jeruusalemma Kaljumošeel. Samas ainult neist sakraalsusmõjutuse otsimisel lähtumine jätab Itaalia arhitektuuriajaloo mäluviletsusse. Oktagoonseid vahitorne ehitati Lõuna-Itaalias juba varem ja nende kontekst ise osutab, milline võis lossi ideejärgne funktsioon olla. 1246.aastal veetsid kindlustatud oktagoonis mesinädalaid keisri suhtest Bianca Lanciaga patustatud abieluväline tütar Violante, mis võiks iseenesest olla indikaator. Kohe esimestes dokumentides, mis lossi ehitustööde kohta leitud, lähtuvalt nominaal-definitsioonist, ja see peaks hoone plaanistki olema ilmne, et selline sektsiooniline ehitis oli mõeldud mäe jalamil asetseva Püha Maarja kloostri hostelina. Peenemad aadlidaamid vajasid jumalikku ehk Jumala-Ema abi tanu alla saamiseks, abieluõnneks ja esmajoones viljakaks ühiseluks väljavalitud aadlimeestega. Raske on öelda, millise tunnuse alusel Friedrich II just selle Andria kloostri välja valis. Vahtide järelvalve aluse ruumi läbimise tingimus viitab ebadiskreetse käitumise vältimisele, kuna kaisterajatise loogika, kui rünnatakse väljastpoolt, nõuab vastupidiselt kiiret ja otseläbipääsu ühest seinast teise juurde. Seega aadlidaamide hostel pidi neid kaitsma nii välise kallalekippumise kui ka seesmiste kiusatuste vastu!

Küll aga kasutas Friedrich II järeltulija Sitsiilia Manfred lossi jahiseltskonna lõbustamiseks ja justkui karistuseks sellise kergemeelsuse eest, saatis Anjou Karl I sinna pärast 1266.aastat mediteerima Manfredi pojad Henry, Azzo ja Enzo.

Jahilossi hüpoteesi on kummutatud samuti tallide puudumise ja peenete reljeefide-ornamentide olemasoluga, mis spartalikule jahimeeleolule kuidagi ei vastanud. Ehkki renessansis hakati ka ürgmehelikele tegevustele nn värviküllasema pilguga vaatamata. Uurimiskeskus või teadustempel (peenem kool) sobib sellega, mis öeldud – loss käis samanimelise Püha Maarja kloostri külastamise, mediteerimise ja uurimise juurde. Koridoride puudumine on viinud oletuseni, mis tegelikult sisehoovi raidpesadest on ilmne, et kiviosal on olnud puust siseehitus, mitte pelgalt pergola vaid avapõrandate, varjualuste, treppide, käsipuude ja laudade-toolidega!

Kaheksa ja reinkarneerumine?

Me teame, et oktagoonne rada läbiti võidutraaviga vanadel eestlastel kuninga surma puhul ehk ka pole üllatav, et kristlikus numeroloogias tähistas TÄISARV kaheksa ja oktagoon uuesti-sündi. Just seetõttu vastandati 666 ehk metsalise arvule 888 kui Jeesuse ülestõusmist ja taastulemist. Kaheksa läbib kõiki ehitise dekoratiiv-elemente: kaheksa nelik-ristikheina motiiv sissekäigul, leidub ka kaheksa päevalille lehtede motiivi iga kambri võtmekivi kaunistusena. Dekoratsioonis on kasutatud šwaabi kaunistuste motiive, skulptuuris olevat aga tunda tsistertsi-arhitektuuri ja prantsuse mõjutusi. Mind ei üllataks, kui sellel lossil oleks läbiuurimata maa-alune osa, salakäik kloostri poole või katakomb epitaafidega, mis võib teha sellest ühtlasi omamoodi pseudo-mausoleumi. Kardetavasti seostub see kuidagi tema ema Sitsiilia Constance, kellelt ta päris otseselt just need regioonid, mälestuse austamisega. Mind ei üllataks, kui sealt leitakse talle pühendatud krüpt!

Kuningliku hostelina – Castello Santa Maria – minetas koht funktsiooni 15.sajandil: 1.detsembrist 1463 nimetab Aragoni Ferdinand seda Castel del Monte‘ks. 18.sajandil oli loss aadlielamuna või hostelina lootusetult vananenud, ka religioon polnud enam oluline ja sealt eemaldati kõik väärtuslik – marmor ja möödel -, et neid kasutada mujal. Bourbonide dünastia viis marmorsambad ja aknaraamidki Caserta paleesse.

1876.aastal arvas taasloodud Itaalia Kuningriik 25 000 liiri eest lossi oma muinsuskaitsealuste hoonete sekka, ent restaureerimine algas alles Mussolini Itaalias 1928.aastal. Väidetakse, et Umberto Eco ammutas Apuulia Kivikroonist inspiratsiooni Roosi nimes oma Aedificium‘i jaoks.


Unclaimed history (1): Kas easterlingid olid eestlaste esivanemad?

11. veebr. 2017

unclaimed-history-easterlingen

Ma pean millestki alustama, vastasel korral need 200 lehitsetud raamatut-dokumendikogumikku võivad ähmastuda igapäevase pingutuse väsinud õhtupoolikutesse. Enamus ajaloolasi on kokku puutunud easterlingide prominentse positsiooniga Suurbritannia ajaloos. Pennant kirjeldab easterlinge, kui meie (brittide) “kaubanduskunsti isandaid”. Nad asusid Londonisse enne 967.aastat, sest kuningas Etheldredi määrus sellest aastast, deklareerib, et “keisri mehed (ilmselt idakeiser, keda varjaagid teenisid, sest saksa keisril polnud veel Läänemere-äärseid linnu sellel ajal) või easterlingid, kes tulevad oma laevadega Billingsgate sadamasse, tuleb kohelda heade seaduste väärilistena”.
Nii kirjutab William Herbert raamatus The History of the Twelve Great Livery Companies of London. Easterlinge on võrreldub kõnekalt hugenottidega, kes olid usupagulased “härraslikud (peened) ja kasulikud võõramaalased”, kes üsna kiiresti sulandusid Inglismaa ühiskonda. Richard Lõvisüdame ajal, ilmses seoses ristiretkede rahastamisega, tõusis nõudmine hõberahale, mis oli vermitud “idapoolsetes Saksamaa osades”, selle hõbedapuhtuse tõttu, ning seda hakati nimetama easterlingideks-sterlingiteks tegijate päritolu alusel. Üsna pea müntisid nad isiklikult raha inglaste kuninga jaoks Rahapajas, viies selle kunsti Inglismaal täiuseni.  Ja mitte Striveling-Sterlingi järgi Šotimaal, ega tähekeste-tärni järgi mündil, kuna vanade paberites nimetatakse seda müntraha  Nummi Esterlingi ehk Proba Moneta ehk Monoy de Roy (Prantsusmaal).

easterlings-are-not-german-hanseatics-like-lombards-are-not-burgundians-you-see-you-fuck-there

Veneetslastele antud kaubandusõigused Londonis, mh kaubelda easterling’idega. Saksa hansa on eraldi easterling’idest! Milleks, kui ainult (?) sakslased siin niigi kaubandusega tegelesid?

Ma ei hakka tegema siin nõukogude-Eesti igapühapäevase paberilt mahaloetud komnoorte mälumängu nalja (“Millest tuleb inglise rahaühiku sterling nimi?”!!!), vaid tuletan meelde põhifaktid enne argumentide loetelu juurde minemist. Sterling tuleb sõnast easterling ja need olnud mõnedel hinnangutel vanad preislased ja pommerlased, kes olid oskuslikud kulla ja hõbeda kaevandamisel, mida nad õpetasid ka brittidele. Probleem on selles, et seal pole ei hõbeda ega kullakaevandusi, küll aga võrdluseks olid tšuudid kõikjal tuntud kaevandamise ja sepakunsti poolt, samuti on teada araablaste reisikirjeldustest, et ro’uz rahvas kontrollis ka Novgorod-Moskva-Volga kaubandust veel 15.sajandil hõbedakaevanduste omamise tõttu. Kveenimaal, Uuralites ja Ungari territooriumil asuvad senini suurimad hõbedaümbertöötlemiskaevandused-tehased Ida-Euroopas!

Easterlingid domineerisid Põhjamere kaubandust 17.sajandi alguseni, pidasid kaubandussõdu, sekkusid piraatliku jõuna kõigi selle mereruumi-äärsete riikide sisepoliitikasse. Nad olid nii hollandlaste, inglaste kui ka prantslaste lepitamatud vaenlased. Ent easterling polnud sakslane ehk alemann nagu on ilmne palgasõdurite etteastetest neist rahututest aegadest. Easterling esitas väljakutse alemannile ehk sakslasele, järelikult polnud easterling ka mitte idasakslane vaid täiesti eraldiseisev identiteet! Ja seejärel pärast neid vihaseid sõdu Põhjamerel justkui kadusid! Ilmselt Liivi sõja katastroofi tõttu, mis näib, tõi kaasa kogu ajaloo ümberhindamise, kuni selleni välja, et justkui poleks neid kunagi olnudki!

Keegi siiski vaidleb vastu (ja selle vastupunnimisega ma kavatsengi selles postituses tegeleda), et Etheldreadi määruses peeti küll saksa keisri alamaid silmas, ent vaadake Hansa ajalugu Londonis, otsige üles konkreetsed dokumendid ja te näete, et sakslaste hansad, mida oli 13.sajandi alguses vähemalt kolm suuremat grupeeringut, sisenesid Londoni turule varem seal resideerunud easterlingide Steel-yardi kaudu, mis kergitab iseenesest rohkelt küsimusi. Henry VII 1497 aasta parlamendiaktis tehakse vahet Danzigil ja Eastlandil, ehk ilmselt ka Pommeri või Preisimaa “teoorial” on üsna lühikesed jalad.

hanze-linnade-parv

Vaadake, kus asub enamus Hansa-linnu, mis parvena ilmselt paistab silma. Need on Elbe jõe läänekaldal.

Easterlinge on nimetatud erinevatel viisidel ja see on mõnikord viinud väga julgete üldistusteni või siis märkusteni, et easterling pole ostmann, ostmann pole ostrelin, ostrelin pole austurman ehk esimesel ei pruugi olla mingit tegemist ajaloolise Austurvegr‘i kui merigermaanlaste igapäevasesse geograafiasse kuuluva suuna ja geograafilise ehk konkreetse suurusega. Igal rahval on unikaalne geograafiline positsioon ja ilmakaaremääratlused nagu parem-vasem liiklusmomendil!

Ma üritan näidata, et nortmanni, südermanni, westmanni ja ostmanni pole liiklemismomendist sõltuvad, vaid neil on teatav keskpaiksus, mis Põhja-Euroopas asusid kesk- ja uusajal Taani väinade kui tsentrumi kohal. Sõnaraamatuid-leksikone hakati trükkima kohe trükikodade levimisel. 17.sajandi alguses esineb neis juba easterling-osterlin märksõna. Suur osa neist kõneleb “ida-sakslastest” (ent mitte kunagi päris-saksoonlastest). Arvestades prantslaste keerukat ajalugu – Caesari kolme miljonit ohvrit keldisõdades, roomastumist ja idabarbarite meelevalda sattumist -, siis riiklik-geograafilise kuuluvuse lähtepunktiks võtmine identiteedi seletamisel või rekonstrueerimisel peab kõige olulisemaks riiklikust. Hiljem on ka Britannica selle vooluga liitunud, vastupidiselt õiguslikele regulatsioonidele, mis sellist lähenemist ei toeta. Neid kaupmehi “Ida-Saksamaa osadest” nimetatud Mercatores Estrensis. Probleem on selles, et ladina keeles on idapoolsust võimalik väljendada sõnaga orientalis!

fennones-sueones

Osterlaenningar=Ostermän on Kalmari Retsessis ehk skandinaavlaste (normannide)  uniooniaktis soomlane

Easterlingide päritolu temaatika vastuolusid märkasid algusest peale ka sakslased ise. Raamatus Geschichte der wichtigsten geographischen Entdeckungen üritab autor näivust päästa seletusega, et nii nagu olid saratseenid, keldid või sküüdid üldnimetused, nõnda ka Põhjalas mõisteti eestlaste nime all kõiki idas elavaid natsioone, millest Balti mere äärsele nimetus Austurweg, islandlased nimetasid svealasi (?) ostermannideks ja soomlased svealasi austmennideks (?), millele ma pole kinnitust leidnud. Otse vastupidi. Sellele räägib vastu skandinaavlaste uniooniriikluse alusdokument Kalmari Retsess, kus soomlasi nimetati osterlaenningar-ideks. Kes võltsib ajalugu? Ilmne, et mitte ainult moskoviidid!

Easterlingide küsimus on näide ajaloos nii tihti ette tulevast ideologiseritud ehk klassikalisest paradoksaalsest mõtlemisest. Kui westmannil ja northmannil on fikseeritud osutus, siis ostmannil on see liikuv. See võib olla rootslane, “ida-sakslane”, meklenburglane, pommerlane või preislane, ent see on täiesti võimatu, et liivimaalased! Ostermann võis korraga olla nii normann (meri-indogermaanlane) kui südermann (kontinentaalindogermaanlane), ent mitte soome tõugu! Ent kui on kirjutatud normann või südermann, siis ta pole kindlasti Liivimaaga seoses!!!westman-laanemees

Kõigepealt kas suunad olid fikseeritud või liiklusmomentaalsed?

Snorri Sturluson Heimskringla määratleb meest Breemenist, kes sündinud Saarlandis, kui südermanni. Ehk täielikus kooskõlas sudrvegar rekonstruktsiooniga, milleks peeti Põhja-Saksamaad ja ka kogu Alpide-eelset Euroopat, kus indogermaanlased elasid. Põhimõtteliselt jääb Saksamaa, isegi Madalmaad, Inglismaast, mille lõunaranniku vastas asub Gallia-Frankia, idapoole, ent sellegipoolest polnud ei hollandlased ega westfaallased inglastele easterlingi-ostmanni. Sama võib arvata ka iirlaste kohta, kelle asustatud saari Islandi kõhu all nimetati otsetõlkes Läänemeeste saareks – Vestmannaeyar. Kui meriindogermaanlased sinna jõudsid, siis elasid seal juba iirlased, keda nad nimetasid westmannideks. Kuna ka kroonikud nimetavad inglasi otsesõnu läänlasteks. Seega on iirlased ja inglased määratletud põhiasukohajärgi ja see ei sõltu liiklusmonendist, kui nad leitakse Põhjala meestest põhja pool elamas, näiteks Islandi saare ranniku ääres!

Huvitav on see, et easterlingid olid algelisemad või paremad meremehed-laevadeehitajad kui iirlased ja indo-germaanlased, vähenalt iiri kroonikud möönavad nende erakordseid puidutööoskusi. Eestlaste võimalik (ja lausa edukas) retk Islandist loodesse üle Atlandi ookeani tekitab meis naerupahvaka, ent kui te loete alljärgnevat teksti, siis kas teil piinlik ei hakka, et võib-olla teel Inglismaale üks lurjus vahele tulnud ja teie onu pärandi kontvõõrana üle löönud?!

james-ussher-1624-1656-armagh-piiskop

Kuidas te suhtute Iirimaa Cloyne maalkonna piiskoppi George Berkeley’sse (1685-1753)?  Kas samasuguse astmega õpetlane Iirimaa põhjaosast on eeldatavalt vähem tõsiseltvõetav esitatavates seisukohtades? Loeme, mida on öelda piiskop James Ussher’il (1581-1656) raamatus Veterum epistolarum Hibernicarum sylloge; quae partim ab Hibernis Iirimaa ajaloo kontekstis easterlingide päriolu kohta:

Liivimaad, mis kohe Balti mere rannikul välja sirutub, jaotatakse kolme koha-keele alusel Eestiks, Lätiks ja Kuramaaks. Eestia ehk (nagu Crantzius seda nimetab) Estonia provintsis nähakse elutsemas, keda vanad kreeklased Ostiaei ja Ostionesteks nimetasid, Saxo Grammaticos eestlasteks ja meil nimetatakse Ostmannideks. Sealtmaalt kolm venda väejuhti Amelano, Sitaraco ja Yvoro Põhjatee (Norwagia) ja põhjapoolsete saarte kaudu, pooleldi kaubategemise ettekäändel tulid Iirimaale ja hakkasid mereäärseid sadamaid püsivalt okupeerima, kirjutab Giraldus Cambrensis. Nii juhtus 10.sajandi alguses, et alles siis (!!!) taanlased tungisid iirlastega tülis olles (f Caradocus Lhancarvensis) Iirimaale ja Harald Harfakir (ehk Kaunisjuus) Iirimaa alistas, millele on viidatud, mida vürst Conan Veneditia poja Griffithi Eluloos on ära märgitud. Isegi (uuris see autor välja) Dublini linna, ka teisedki linnad, kindlustused ja abihooned, kus see võim vallutusega end kehtestas vendadest teine ringkonnalise püsilinna asutas, mida nende iirlaste tavakõne nimetatakse Porthlarg’iks, millistes tänase päevani võimu ellu viiakse. Giraldus tõepoolest jutustab, et need kolm Ostmannide väejuhti (dux-ducibus ka Hertsog) venda võisid kolm äratoodud linna ehitada Dublini valdusõigus antakse selles Amelano’le, Waterford (mida iirikeelselt Porthlargy-ks nimetati) Sitaracole, Limiric Yvorole. Ja ühtlasi on loetletud linnad  need, mlle järgi piiskpid Lanfranco’s (?) ja Canterbury ametitooli järgluses võtavad normannidelt nende võimukorra, kui et iirlastelt ametisse asumist eelistavad vastu võtta. Asi on selles, et nagu meie annaalides 1095.aasta puhul tähele paneme Põhjateelased (Norwagenses) või Ostmanne, kes Iirimaa linnu ja mereäärt hõivavad, nimetatakse normannideks, mis keskajal võis olla, nagu õpetatud teavad, kõigi taanlaste, norralaste (põhjateelaste), Liivimaa elanike ja ülejäänud põhjaalade rahvaste üldnimetus. Et mitte vaikides mööda minna, mida Conani poja Griffithi elu kirjutajalt on edasi antud: üks kolme venna hõimlaste (veresoost) seast, kes Iirimaale tulid, koos oma Põhjateelastega koondusid Gallia suunas ja prantslastelt võidetud kohas Normannia maakonna asutasid. Teda nimetab ta Rodolphum’iks, keda teised Rolloks, kellelt Guilielmus ja teised normannid, kes Inglismaad valitsevad, oma sugupuu tõmbavad.

ka-ostmanne-nimetati-keskajal-vahetevahel-normannideks

Ad fontes!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Me loeme siit välja kolme Ostmanni venna nime, kelle hõimlaste saabumist annaalides tähistatakse 795.aastaga ja keda esialgu seostati esmajoones Recrani saarega. Nimekujude paljususeni kohe jõuan. Ja ka märgin, et kui ma ka ei suuda näidata ostmannide soomlust, siis ilmtingimata teatud Eestimaa kihelkonnad, mitte ainult põhjarannikult, vaid ka Võrtsjärve äärest (nagu ilmselt Kungthal) ja Lõuna-Eestis Kodijärveni välja saavad end seostada kadunud onu pärandiga. Liivimaal ei ole muistsest ajast saadik elanud mitte ainult soome tõugu inimesed. Seda ei näita mitte ainult kohanimed vaid ka elanike geenikombinatsioonid ja need ulatuvad 1500 aasta taha vähemalt! Teiselt poolt võivad eestlaste esivanemate teod olla mässitud ka taanlaste-norralaste ehk nortmannide kangasse. Kolmandaks pole mitte ainult Normandia asutaja Rollo Jalutaja olnud selle kirjelduse järgi eesti soost, vaid lausa Suurbritannia monarhia William Vallutaja läbi! Eestlased pole mitte ainult Läänemerel isanda rollis olnud, vaid ilmselt ka vahetevahel kontrollinud laevandust Põhjamerel! Normannid tegid 11.sajandi alguses palverännakuid Pühale maale, ühe sellise käigus 1016.aastal avaldasid rändurid Itaalias kohalikele vürstidele sellist muljet sõdimisoskustega, et neil paluti palgaliste ihukaitsjatena kohale jääda. Sajand hiljem said nad oma Lõuna-Itaalias nn Sitsiilia kuningriigi, mis samuti paistis silma kaubandusliku vabaduse ja vabade kunstide õitsenguga. Kuni dünastilised abielud inkorporeerisid palgasõdurite töö Saksa Rahva Püha Rooma riiki. Normannidega ema vereliiniga seotud Friedrich II oli punapea ja väidetavalt normannide soost saksa keiser, kes kunagi ei mõelnud sakslaste peale!

Võis siis lausa saksa keiser olla ema poolt eesti ehk easterlingide soost? Itaalias säiluvat kondid ja seega ka mt DNA paremini, mine tea!

Järgneb!

viikingi-munt-antoniuse-ehk-tonni-puuga

Antoniuse rist või Tõnni-Tinnüspuu?


Põhikahtluse tõusmine(207): se imaginer POLE Ilmamaa “kujutavad ette”

7. märts 2016

207 artikkel207.artikkel näitab, et tõlkija prantsuse keel oli parimal juhul algaja tasemel, ehkki SCE tõlke ignoreerimine seal, kus võinuks nn lõigata, viitab üldisele keelekompetentsi puudumisele. Kas Ilmamaa pettis Eesti kultuurkapitalilt toetust võttes raha välja?

Jultumus on privatsioon, passiooni puudumine. Puudulikkus seal, kus inimene näitab välja kohmetust, meelepaha või astub kõrvale.

Prantsuse teksti tõlkimisel saab läbi ka lausesabata, mis ilmneb nii Ilmamaa kui ka venekeelses tõlkes: qui l’excite “mis seda esile kutsuks=вызывающих ее движение духов.”  Pöördevorm on lähemal venekeelsele interpretatsioonile kui prantsuskeelsele alusele.

“Vastandub häbile ja samuti uhkusele, kui mõlemad on õiged on samalaadne kõrvalekalle nagu гордость и стыд — страсти, заслуживающие одобрения, ei vasta originaali “et aussi à la gloire, en tant que l’une et l’autre sont bonnes” ja SCE “häbelikkusele ja ka uhkusele vastanduv pahe, kuna nii üks kui teine on head. ” Descartes’il ei ole kummagi puhul tegemist tingimustega, sest uhkus/aulisus on aadlimehele kohustuslik. Uhkus/au on hea, ehkki saksa keele kaudu ja selles tõlkes ongi superbia‘st saanud Stolz, satub eesti vaste kahemõttelisse asendisse. Ent eestlaste, eriti Võnnu kihelkonna rõhutuse ajalugu arvestades, tundubki tavalise Lääne vaba kodaniku enesekindlus ülbusena.

Tõepoolest on võimalik crudelitas tõlkida “julmuseks”, ent miks mitte siis veel äärmuslikumalt tooruseks? Kui me võrdleme sõnu julmus, toorus ja kalkus eesti keeles, siis vaid viimane kirjeldab esmajoones empaatiata (nagu komnoortel) meeleseisundit ja tundeid, kuna ka vihateod, ja see on sootuks teine emotsioon, võivad olla toored ning julmad. Ning commiseratione=pitie on “kaastunne“, mitte seniilsete nõukogude esteetikute haletsustunne, mida nad kohtavad omasuguste ringis.

se imaginer est croire

Järgmine lause – “sest noorena kujutavad kõik ette ..” – tõestab, et tõlkija-toimetaja ei oska prantsuse keelt, sest originaalis – “Car il n’y a personne qui ne s’imagine, étant jeune” – funktsioneerib se imagineuskumist“. Võib-olla võikski sellega meie odüsseia lõpetada!?

***

Descartes ei kõnele constrainte=necessitatibus puhul “sundustest“, isegi venekeelne обязанностей sobib paremini, vaid ikka au-kohustab (noblesse oblige) piirangutest. Ja ka vastunäide. Saksa lurjusele ja vene kommunistidele pole muidugi probleemi kujutada ette pärismaalasi alamolenditena ning nende majapidamisi ja elusid laostada. Kõige suurem Euroopa seiklus viimase 100 aasta jooksul sündis ju nende koostöös! Neil sigatsejatel ei ole au ega häbitunnet, ja pärismaalastel pole nende suhtes mingeid kohustusi peale maalt väljaajamine!

Põlu all” väljend puudub Descartes’il täiesti, küll aga lähedast varianti pakub venekeelne tekst “и всеми презираемым“.

Viimase lause –  “si la perte des biens est jointe à leur disgrâce, il se trouve des personnes charitables qui leur en donnent” – ei pea silmas pelgalt varanduse kaotamist, kuivõrd ka ladina bonorum indikeerib kõiklaadi inimlikke hüvesid (sõprus, seltskond, teened etc). Samuti prantsuse-ladina charitlable=pius POLE “härdameelne”, mille lähivariandi leiame vene милосердный, vaid “headtegev/vaga”.


Põhikahtluse tõusmine(37): comment=quomodo=kuidas POLE “Miks=Почему”

6. märts 2016

37 artikkel hingepassioonidKohe pealkirjas on Ilmamaa varjamatult oma allikate poole pöördunud, mistõttu põhimõtteliselt kaks ontoloogilist küsimisviisi, millele ka vastavad erinevad kategooriad, on vahetusse läinud. Kui Descartes küsib kuidas ja ka vastab mehaanilise a-b-c kirjeldusega, siis Ilmamaa ja venekeelne Miks arvavad, et Descartes’i vastus räägib algpõhjusest. Prantsuse comment vastab ladina quomodo‘le ja seda pole võimalik tõlkida muudmoodi kui kuidas, kuna ainult vene tõlge interpreteerib prantsuskeelset comment‘i Почему-sõnaks, mis vastab eestikeelsele  “Miks“.

Võib ka norida, kas entretenir=foveo “toitma” (nagu akutoide, mis süütab sisepõlemismehhanismi), mida SCE eelistas tõlkida “passiooni tõstmine” on sama, mis vene поддерживающие ja Ilmamaa “alal hoida“.

On kindel, et Ilmamaas istuvad poolearulised, küsimus on, millisel määral säärase tõlkerämpsu tegemisse on segatud TÜ õppetoolid, sest mingit kvaliteetset akademismi sellise “intellektuaalse taseme” ümber pole võimalik ehitada!


Põhikahtluse tõusmine(15): disposition=eri-korraldus/pära POLE “состояния=seisund”

5. märts 2016

artikkel 15Kui mõni mees võtaks enda juttu, mida loengus puhutakse, tõsisemalt, siis ei juhtuks neid apsakaid, mis väärikale kogemusele pretendeeriva kirjastuse puhul annavad tunnistust teemaga mitte-tuttavolemisest üldfilosoofilises plaanis. Ma ei soovita osta sellelt kirjastuselt ühtegi tõlketööd, mis käsitleb varakeskaegsest ladina kirjandusest kuni skolastika languseni 17.sajandi lõpul. Kui keeles on sõna positio ja dis-positio, siis peab prefikseerimisel olema kaalukas põhjus. Panemine pole sama, mis ärapanemine ja ka ära panemine! Positsioon võib olla sõltuvalt olukorrast ja keele idiomaatikast sõna-sõnalt seisund, ent seda ei saa olla dispositsioon! Kui võitluskunstides kodus inimesele antakse käsklus en garde!, siis ei tähenda see käed taskus seismist ega ka mitte kaabu käes pargis edasijalutamist, vaid dispositsiooni võidelda. Meie kehaliikmetelt võivad olla erinevad korraldused, sõltuvalt olukorrast, ning selles seisnebki elu eripäralisus, ent see ei saa olla mitte mingil juhul seisund, vaid ikka protsessiga kaasas käiv üleminekuline korraldus. Dispositsioonis on kindlasti olemas dünaamiline aspekt muutustele vastamiseks, mida seisundil pole.

dis positio arrangement ordonnance

Promptement=citissime ei saa olla “jõuline”. Citius, altius, fortius! Ehkki miks mitte ei võiks Ilmamaa asuda ka olümpismi aluseid redigeerima!

Inserti ei saa olla “surutud”, vaid ilmselt “alla jääv (vahel)”.’

Se dilate=dilatat pole “paisuma” vaid “laiendama, edasi toimetama”.


Põhikahtluse tõusmine(24): affections=Empfindungen=tundmused POLE “ärritused” või “состояния”

4. märts 2016

ARTIKKEL 24Kui võtta tundmus-sõna ära sentimentidelt ja liht-afektsioonidelt, nii nagu SCE tundmust kasutas tõlkes, ja tõsta see passioonide asemele, et oleks ikka “eesti sõna”, siis kuidas nimetada lihtafektsioone nagu valu, kuumus (ma tunnen valu, mul on kuum!), ehk milline uus sõna võtab tundmuse koha? Ärritus! Kuumus ja külmus, kuivus ja märgolemine, on ärritused! Vaatamata sellele, et samal kohal Empfindung saksakeelses versioonis ongi eesti “tunne“. Ehkki состояния tõlkimine samalt kohalt eesti keelde pakkunuks veel põnevamat varianti. 

Maitse küsimus: Joindre=iungo on “liitma”, mitte “lisama=прибавить”.

Viimase lause algus “Viimase erinevus tuleb sellest” sarnaneb näiliselt saksakeelse lahendusega, kuigi originaalis seisab lihtsalt si non que.

“Ärrituste ruut!”

finnaeus estica octagonus philosophia naturalis


Põhikahtluse tõusmine(22): frapent=feriunt=puudutavad POLE “воздействующим=mõjutavad”

2. märts 2016

artikkel 22Üks lause, ent Ilmamaa eestikeelne tõlge oskab ikka vene tõlkega sümpatiseeruda! Välisobjektid puudutavad=frapent=feriunt meie meeli, mitte ei mõjuta nagu kinnitab ka venekeelne interpretatsioon (воздействующим). Saksa erregen viitab pigem erutamisel-ärritamisele. Kui tähestik pole selge, siis ilmselt pole võimalik hoomata kirjakunsti võimalusi ega kõiki sõnu mõista: “mis see Y või Z tähendab?”

Väike paragrahv, ent selles eritatakse tajusid kolmeks meelelisuse-aistingkimpude valdkondadeks: siseapetiidid, passioonid ja välismeeled.


Põhikahtluse tõusmine(116): estant celles du visage POLE “näo veenid=вены лица”

29. veebr. 2016

116 art116.artikli puhul võib ette heita leksikograafilist tõlkimist, ühelt poolt. Teiselt poolt jällegi kolmandate keelte tõlkevariantidest lähtumine. Kui veri muutub külmemaks ehk tõmbub kokku, siis on see tihedam. Leksikograafiliselt seisavad tihe ja paks kõrvuti ladina crassus eesti vastetena, ent neid ei saa teineteisega suvaliselt asendada, mitte sõltumatult kasutuskontekstist. Selle loogika järgi nõuab vähem ruumi. Külmemaks ja paksemaks muutumine (kristalleerumise puhu?l) ei luba ühtlasi vähem ruumi haarata! Koolilaps muidugi loeb Ilmamaa tõlget ja kilkab mitšurinlikust pealehakkamisest – vaata, kui alaarenenud oli 17.sajandi inimene, sest tema paksemaks muutumine võttis vähem ruumi! Paksem olla tähendab nii hõreduse kadumist kui ka laiuse suurenemist, kuna tihenemine implitseerib vaid esimest, mistõttu saab selles kontekstis olla ainuõige tõlkevariant.

Descartes’i tekstis pole otseselt juttu näoveenidest, küll aga pakub sellist nn mõttelist-sisulist varianti nii venekeelne, kui ka Bennetti ultramoodne interpretatsioon. Järgmine lause algab nii venekeelses variandis kui ka Ilmamaa “eesti tõlkes”samal kohal.

Espouvante=consternatio on ehmumine, mitte kohkumine, mis mõnes murrakus pelgalt “murega” piirdub.


Põhikahtluse tõusmine(148): Kindlalt=неуклонно pole exactement=täpselt

21. veebr. 2016

148 artikkelKuidas saavad mõned fraasid 1:1 kattuda tõlkekäsikirjaga, mis käis läbi Ilmamaa toimetuse ja mille puhul lõpetamata EPA agraarharidusega sm Runnel tegi asjatundmatu ettepaneku passioone tõlkida! Ma olen teadlik soome tõlkest, ent soovitan ka Descartes’i pikaajalise koduriigi Hollandi tõlget vaadata – seal on jäetud passiooni-mõiste tõlkimata! Ja püüdke mulle seletada, et neil on sõnavara piiratud ja nad ei tunne asja nii kui meie Võnnu murrakuga seltsimehed!

Mis mõtet on üldse aastaid õppida, kui seltsimehed jätkuvalt stalinlikku jonni ajavad. Keeli ei oska ja päritolu-pärilikkus on ka nigel – sobiv materjal stalinlikuks eksperimediks!

Asja juurde.

Seesmised hingeliigutused – selline varaint oli ka minu tõlke esimesetel redaktsioonidel. Üks selline käsikiri kadus Avita toimetusse. Ladina tõlke internae commotiones vastab kaasaegse sõna emotsioon etümoloogiale ja tähendusele.

Me muretseme tavapäraselt-igapäevaselt või on meil hingehädad? Eesti keele idiomaatikas tunneme me muret asjade üle. Ja see on tavapärane, isegi normaalne. Kuna muretus tähendaks just seda, mida peame silmas hinge-hädade all! Troubles on eesti keeles mure, mitte häda! Vene keeles on see tõlgitud тревога-ми “häire”, ladina keeles tumultus “vapustus”. Roosas kastis Ilmamaa tekstiosa läheb kaugele ette Descartes’ist, kuidagi teisiti öelda pole võimalik.

Kus mina ja ka teised indoeurooplastest tõlkijad, enamasti, oleme tekstitruult tõlkinud “täpselt järgida voorust” (võrdle ladina virtutem exacte ..), pöördub Ilmamaa eesti lugeja poole nagu vene tõlge: kindlalt voorust järgima=неуклонно следовать стезей добродетели.

Paremaks-pidamise=meilleures asemel on Ilmamaa leidnud kuskilt õigeks-pidamise. Tegemist on siiski filosoofilise tekstiga. Õige seostub juriidilise õiguse, EETIKA või teaduslik-loogilise paratamatusega, mitte subjekti paremusele pürgiva otsustusvõime kirjeldamisega.

Effors de Passions on sootuks hajunud tundmuspuhanguks, ehkki Descartes’i sepistatud dualistlik erinevus peaks ju veelkord juhtima siin tagajärgede tundmisele ja mitte-parata-saamisele.

Kas tõesti on nii raske aru saada, et inimkeha passioonid on inimese mina, tema teadvuse suhtes nagu vanainimese kulunud põis, mis sõltumata tahtelistest jõupingutustest lihtsalt ei pea?!

Lahingus lõhkevate mürskude keskel tundis iga sõdur 1941.aasta hilissügisel Ilmeni ääres vastupandamatut soovi saksa suurtükitule alt pageda – ja sellele pole midagi tegemist vaimse dispositsiooniga olla arg! Mehed on vastutavad eelkõige oma perekondade, mitte avantüristist mänguri sm Stalini ees!


Põhikahtluse tõusmine(18): se terminent pole eesmärk=aim (ilma eessõnata at)

20. veebr. 2016

18 ARTIKKEL B18.artiklist paistab ilmselgelt välja, et Ilmamaa meeskond (tõlkija-toimetaja) on edastanud teksti eesti lugejatele vene- ja ingliskeelsest tõlkest. Kusjuures nad pole olnud võimelised otsustama Jonathan Bennetti tõlke puudulikkuse üle, mis on ilmne prantsuse-ladina se terminer-terminantur ümber panemisest eesmärgiks. Ning on ILMSELGE, et see tõlkehälve ei saa pärineda mujalt kui aims at interpreteerimisest, mis on kusjuures ka idiomaatiliselt vale tõlge!

Teksti juures on olnud ala-arenenud inimene! Vene-eesti tõlkes esinev shortcut “mittemateriaalne objekt”, mis algtekstis on sõnasõnalt “objektile, mis pole materiaalne”, kinnitab eelpool postitustes väljatoodud suundumust.

haldane 18

Samas tundub, et meie varganägudel on ees olnud SCE tõlge, ent oma piiritus ülbuses pole nad olnud kompetentsed otsustama tõlke ja tõlkija taseme üle, ning nn ebakindluse ületamiseks “viinud läbi parandusi” teiste tõlgete eeskujul, neid keeli põhjani isegi oskamata! Vargus on see igal juhul, isegi kui SCE tõlkekäsikirja väljapetmist, mis sealt toimetusest korra läbi käis, tõestamiseks jääb midagi vajaka. Varastati Kultuurkapitalilt ja peteti raamatulugejatelt raha välja!

Tapke Komsomol ja Eesti saab veelkord vabaks!


998.erinevus EW (1918-40) ja E(D)V (1991-?) vahel

1. veebr. 2016

eikelmann ühispank

Sünnipärast Eesti kodanikku ei pea üldsegi morjendama, kui kommunistid tema vastu kampa löövad ja ähvardavad oma ideoloogilise võitluse oskusi taas rakendada, millest jõuamegi selleni, millise riskiga seisis riik ja ühiskond silmitsi, kui lubas neil pärast 1991.aastat riigi- ja ülikoolide õpetusametites jätkata. Nõukogude kirjanikud ei ole mingid kangelased ja kõik sotsiaalvaldkondades tehtud nõukogude dotsendid ja professorid seisavad allpool nii EW akadeemilisi positsioone kui isegi tsaaririigi haritlasi.

Me teame Jaan Krossi mälestustest, kuidas tal takistati õigusdiplomilt ümberprofileerumast elektrikuks – Tjeie izal ma-ja on? -, selleks et inimese kombel Stalini päikese all elatist teenida. Seetõttu oli konkurents II-maailmasõjajärgselt piiratud ja avatud esmajoones “proletaarsele elemendile”, sõltumata sellest, kas katusealusel olid aknad ees või mitte!  See 20-aastane sundseis transformeerus uueks nõukogude haritlaskonnaks – kirjanikeks ja sotsiaalteadlasteks. Tehnilised valdkonnad endale sellist konkurentsi represseerimist pikka aega lubada ei saanud, sest relvatootmine nõudis töötavaid mehaanilisi elemente! Küll aga ilmselt mittetehniliste valdkondade ressurss oli piiramatu! Asi ei taandu seega ainult ühele joobunud nõrkushetkel verest välja pigistatud luuletusele Leninist!

eikelm

Aga kas on õiglane, et ka allpool tsaaririigi haritlasi? Võib vaielda, kas tsaaririigi ajalooprofessori ülesandeks oli kapitalismi propaganda ja tsarismi ideede viimine laiade massideni, ent üldiselt on nende töid võimalik väikeste kõhklustega lugeda, mida ei saa üldse öelda parteiajalugude kohta. Loomulikult on Romanovite dünastia-aegne ajalugu proslavistlik, st moonutab samavõrd soome rahvaste ajalugu idaslaavlaste kasuks nagu parteiajalugu ja ideoloogia vaikis tšekistide räigetest kuritegudest.westmann narwa uulitsal 1922

Ma olen samas ka kindel, et seda vaimutühimikku pole võimalik II-maailmasõjajärgse saksa haridusega täita, peamiselt SBR-FRA-USA-NL okupatsioonivalitsuste selektsiooni ja hilisema tugeva vasakorientatsiooni tõttu. Tulla siia pärast stalinlikku terrorit Frankfurti koolkonna jmt roosamannat puistama on samahästi kui sool haavale.

Välja kukub ajaloo kordamine:

  1. saksa kindralstaap toetas bolševikke, kelle esimeseks terroriohvriks sai vene rahvas ning Vahe-Euroopast ajas terroristid välja vaid kohalike iseseisvuslaste vastupanu;
  2. saksa valitsus hoidis ust selleks, et Onu Joe saaks punaarmeelastega Balti riiki sisse marssida – järgnes jällegi terror, mille tulekust teadlikolemist tunnistas omainimeste väljakutsumine Vaterlandi;
  3. terroristide poolt tasa lülitatud riiki teenindanud kollaborantidele (EKP ja komsomol) jaotatakse Saksamaa vasakpoolsetest ülikoolidest indulgentse, kes jätkavad akadeemilist terrorismi reaktsioonilise elemendi vastu (pahad on need, kes ühiskonna konservatiivset väärtus-struktuuri tahavad säilitada etc).

Kokkuvõttes saame me tegelikult sekkumise EW  ja Eesti ühiskonna siseasjadesse. Kui andsite oma komsmoli minevikuga soosikutele paberi, siis looge neile Saksamaal ka töökoht!

narwa peetri kogudus

Ehk 998.erinevusena ei ole võimalik Eesti (üli-)koolides jätkata terroristidel või vaenuliku võimu toetajatel. Tuletagem meelde, et mitmed Balti Hertsogiriigi pooldajad pidid Balti riikide territooriumitel kaduma. Ent Eesti on nii liberaalne, et laseb eks-kommunistidel ehk terrorismipooldajatel ajalehtedes vahutada Eesti kultuuri kontsentrilistest laienetest, kus esineb loomulik ka nõukogude võimu poolt toidetud kirjanikkond!


Kelmid ja pühakud (1)

25. mai 2015
jaan jacabs

Arutamisele tulnud kohtuasjade teadaanne ajalehes Postimees 1898.aastal.

Kriminaliteet oli vanas, ka Jurjevis viljeldud, saksa kriminoloogias geneetiliselt determineeritud. Nagu lampjalgsus vmt. Mina seda ei usu, inimesed õpivad lapsest peale kõhugaasigi talitsema, kui mitte keegi pole juba enne lifti paha haisu teinud ja tähelepanemisel on hilja koridori tagasi astuda. Sellegi poolest põlen ma uudishimust, milline oli nende peksmiste-haavamiste sisu, millest ajaleht Postimees teatas 1898.aastal.


“Välismaalaste laim” (täiendatud)

9. märts 2015

rohkem kui 200 000 surma saanud johann gotthilf Vokckerodt

Hilisemas Venemaa ajalookirjutuses on püütud revideerida Peterburi rajamisel hukkasaanud tööliste arvu. Nii- naasuguste absurduste kõrval kõneldakse vahetustega tööst ja palgalisest tööjõust, kes vabatahtlikult tulid tsaari unistust täide viima.

Seejuures üritatakse tugineda välismaalaste kogutud andmetes esitatud arvulistele vastuoludele. Rootsi kuninglik ohvitser, soomlane Lars Johan Malm aka Ehrenmalm (1688–1774), kes langes Põhjasõjas vangi, pakkunud vaenlasena isegi väiksemaid arve, kui sõbralikud välismaised kahekeelsed riigiteenistujad: 50 000, kõigest! Siiski ei taheta tähele panna, et mees räägib aastatest 1703.-04, mitte pikast, Peeter I surmani instigeeritud sunnitöö süsteemist.

Tõsi ka Aubrey de la Mottraye (1674—1743) pakkus 80 000. Olgu üle kinnitatud, et kõik olid kaasaegsed ja kas reisisid koha peale või teenisid mingil viisil vene keisrit.

rohkem kui 300000 ptersburg ka näljast

Toon ära Friedrich Christian Weber (1680?-1739), Johann Gotthilf Vockerodt (1693-1756), Just (Jost) Juel (1664 -1715) raamatute tekstikohad. Kõrgem pakkumine ületab isegi 300 000 töölist, kes surid haiguste, kliima, kurnatuse ja nälja tõttu! Tsaar ei vaevunud või ei suutnud ette mõelda, et töölised vajavad toitu.

Petersburg was erected on the swamp of estonians

See vene autor refereerib kedagi, kes ei tee vahet tšuudidel ja tšuhonetsitel, või siiski?

Mõnes mõttes üsnagi märgiline, et Saksamaa kindralstaabi finantseeritud nn tööliste-talupoegade revolutsioon niitis Romanovid võimult just Peterburis.

Taani diplomaat Just Juel kirjeldab töötapatalgu.

just juel


Kaitstud: In Brevi: Emajõgi=Unni-jõggi ja Ungannia?

14. sept. 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: