Vahekokkuvõte (12): Eestlase Y-DNA N-haplogrupsuse kaks tüüpi

29. juuni 2020

2016.aastal ajakirjas American Journal of Human Genetics ilmunud sensatsiooniline artikkel Human Y Chromosome Haplogroup N: A Non-trivial Time-Resolved Phylogeography that Cuts across Language Families kinnitab ajaloolist hunluse teesi, kuivõrd idapoolset tüüpi jagavad osad eestlased mitte ainult baškiiridega-karjalastega(Kalevalla)-Wisu rahvaga, vaid Kubani kasakatega, kes siiani elavad Põhja-Kaukaasia tasandikel enamvähem samas, kus valgmate-ülevedamisteede vahele on sängitatud ka deformeeritud koljumatustega ülikuid. Seega laias laastsu võib eesti meesliini jagada selles suhtes nn saami-lapilikus mõttes põliseks, mida pidid kandma suioonid-rhoxolaanid (Warjaagid), kes toimetasid suure rändeaja eelselt Vana-kvisli ehk Doni jõe, Lääne- ja Põhja-Dvina jõgede kolmnurgas. Tinglikult nimetagem seda varasemat “Vanir”-grupiks. Kuna idapoolne on see ilmtingimata sama, mida kirjeldas Ammianius Marcelinus, tinglikult Aesir-grupp, kes elas Maiootilise sooala taga kuni Külmunud ookeanini. Kreeklased oskasid astronoomilise täpsusega põhja suunda rehkendada juba Mileetose koolkonna alguses 7.sajandil eKr! Kubani kasakate folkloori ja ajaloo uurimine pakub üsna palju allusioone, peab jätkuma vaid head tahet! Edward Chernoffi rekonstruktsioon on slavotsentristlik, ent paremat polenud võtta!


Vahekokkuvõte (11): Niflant-Inflanty, niflungid ja kättemaksu-mütoloogia!

28. juuni 2020

Iga tudeng märkab, et kui eestlastele vastab 13.sajandist Eestimaa osa, kuralastele Kuramaa, siis Liivimaad kasutatakse üldisemalt territooriumi jaoks Preisimaast rannast kuni Moskoovia aladeni. Ehk Liivimaa on varauusaegne territoriaalne üldistus ja mitte provintsiaalne, mis teeb liivlase nimetuse mõnevõrra hägusemaks lõuna ja põhjanaabritest. Enamgi, tuleb välja, et see on ladina keele kaudu kasutusse laienenud ja seisab ilmtigimata ühenduses Doni-äärse Levediaga, kus samuti Rochuasco anglosakside Alfredi teada tegutses. Lääne religioonipolitsei ehk ordu riimkroonika varal peaks ajaloolased pidama esmaseks indogermaanlaste nimetuseks Liivimaa kui provintsi kohta Niefland-Niflandi või Poola monarhistliku vabariigi (nagu Nygardia ehk Novgorod?) baltipäraselt reverteeritud Inflanty-Iflandi. Ma olen seda teemat korra varem puudutanud ja nüüdseks teatud mõttekäikudest loobunud. Ja avanud võimaluse teistele variantidele. Muuhulgas ka rahvasterände-eelsetele mütopoeetilistele või mütoloogilistele rööp-narratiividele. Miks poolakad eelistasid reverteeritud varianti? Võib-olla andes märku, et nemad ei tunnusta Novgorodi-pööret ajaloo mõtestamisel. Ny-, Nemo-, Niew-gardia vormidest Novo ehk “uus” tegemisele selline eelistus kindlasti ennast vastandab! Ehk pigem on algsel nimetamisel rohkem Neeva ja Ny jõgedega tegemist kui et rajamaade hõivamisega ja sellest pidulikult teatamisega. Eriti siis kui mütopoeetikagi selle vastu hakkab, aga sellest allapool. Algkoolis üritas üks tüdrukutest naisõpetajale Vastseliina-hüpoteesiga muljet avaldada – mis siis, kui algne Novgorod ei asunud seal Irboska Valgejärve liinil Ilmeri järve suudmes (Volhov), vaid 13.sajandi maadejagamise teel taandus itta vanal meetodil. Sest linn seisnes keskajal esmajoones inimestes ja nende oskustes, kivist hooneid oli vähe ja neid peeti siinses kliimas elamiskõlbmatuteks kui mitte vange polnud tarvis kinni hoida. Peeter I teadis seda ja viis saksa keelt jagavad käsitöölised, seekord küll sunniviisiliselt, Venemaale tsivilisatsiooni ehitama. Vastseliina esialgne nimi oli sakslaste jaoks Frauenburg, mis põhimõtteliset on vana-sküütide Unna-Huuna kordus, ehkki viimane pigem võrdset osapoolt, ka vaba naist ehk Core-Kure t tähenduselt silmas pidas. Linda, kes tõi Poja ilmale pärast Kalevi surma, oli klassikaline Core-Kure nagu ka mongolite esiema Alan-Gua: sks Neuhausen, Schloß Neuhausen, 1341 Новыи городок, 1343 Нового городка, 1368 castrum Vrowenborgh, 1371 Nyenhus, Vrowenborch, 1524 Nyenhus, 1541 Nienhusz, 1585 Nowogrod, 1627 Newenhausen, 1638 Neühausen, 1688 Wastilinna, 1798 Neuhausen, Wastselin, Krustapils, Nowogrodek Liwonski, Liinakands ’linnuse vare’. Kihelkonna piirialal asetsemine, isegi kui algne koht oli Kirumpääl (Kriwunpää?), sobib kõige paremini hõimudevahelise konföderatsioonikohtumispaigaks – kreewinid-kriivitšid kagus, tšuudid pigem kirdes, laienev wendide-slaavlaste kolonisatsioon lõunas etc. Ent see on kõigest mõte.

Eestis on hästi tuntud Felice Vinci katse siduda 3000+ aastaseid Trooja sõja sündmusi Läänemere-äärsete kultuuridega. Müüdirände idee tutvustamine siinsetele lugejatele on selle ettevõtmise kõige suurem metodoloogiline teene. On ilmselge, et kui 2.-6.sajandini hõimud Euroopas kohti vahetasid, siis võtsid nad kaasa varasemale paiksele eluviisile vastava mütopoeetika. Mis seejärel pidi hakkama muutustega kohanema ja ilmselt rahutute aegade tõttu vastuoluliste signaalidega täienesid. Ma kordan igaks juhuks üle, et minu jaoks on vastupidiselt kontraproduktiivne Nibelungide-Niflungide saaga ülevõtmine saksa romantismi poolt, kust see Wagneri heliande teel pidi kompenseerima natsionaalsotsialistlike kraaksatuste monotoonsust. Alternatiivne nimetus on mh Wilkina saaga, kuivõrd varasemalt enne goote ja hunne (?) nimetatud Skandinaaviat Wilkina ehk Veletite maaks! Slaavlased elasid Skandia saarel? See on vähe usutav, tõenäolisem on Jötuni ja Rieseni, mis mõlemad hiiglastele viitavad, tõlge slaavi Veliki-Welzi varal. Ehkki ka poolsaarel võisid lääneslaavlased Mecklenburg-Pommerisse ümber asuda, mis lisab saamide-laplaste etnogeneesile veel ühe eksootilise pöörde.

Kas Niflungid ehk nibelungid võivad olla seotud Nieflandi ehk läti keeles Vidzeme esiajalooga? Vastus on pigem jaatav, see on tõenäoline sedavõrd, et lugu rullub lahti Alg-Burgundia hoovkonnas, kuhu peakangelane läheb naist kosima. Burgundide eluala, arvestades ka nende suurust, ulatus enne eepilist läänderändamist Poolas Visla kaldal hilisema Preismaa piiridesse ja vaevalt see juhuslik saab olla, et hiljem Preisimaa ja Inflanty naabritena esinevad! Peategelane niflung Theodreks saab pärast Attila surma lausa Attila asemikuks! Sellele loola saab veel hiljem täpsustavaid detaile ja variante lisada, ent mütopoeetikasse sukeldumine tuleb hoida geograafia ajaloost ja ajaloonarratiividest pigem eraldi.

Poeedid väitsid, et niflingid ja kylfingid (kolbaagid-kalevid) olid suguluses. Ja kujunes see kardetavasti Svithjod Külma ehk Suur-Sküütia perioodil!

Germaani mütoloogia on Nif- või Niflheimi osas vastuoluline. Ühelt poolt alguses olid vaid Muspelheim ja Niflheim, mille vahel asetses Ginnungagap ehk tühi maa, kus õhk end keerutas (stepp). Selles duaalsest vastasseisust kasvasid välja ülejäänud seitse maailma. Muspelheim oli Tule-Hiiglaste kodumaa ja Niflheim jahe pilvede ilm. Muspelheimi nimes sisaldub minu hinnangul soomeugri must-mustaschwarz, black” sõna, kuivõrd Surtur tähendab kindlasti “musti”.

Tulehiiglaste ja Nifheimi kontakt sünnitab Jötunheimi jötnarite-hiidudega ehk Soome ja saami rannikualad ning Ymiri. Sealt omakorda kasvab välja Asgard ja aaside rahvas! Panete tähele järjekorda! Niflheim, Jötunheim, Asgard-aasid (kõrgemad jumalused). Keegi täiendab mind kohe, et nii nagu Wiedemanil halvad läksid Manalasse ja head Toonelasse, sarnaselt indogermaanlastel vaprad astusid Valhallasse ja arad-laisad-viletsad läksid purgatooriumi nimega Nifheim, kust võis kukkuda veel sügavamale ja püsivate kannatustega jumalanna Hel-Holle maailma (Nastrande), mis juhuslikult ei seostu sugugi viikingite komplektis esinenud Hel-, Hal, Hol- ja Alu-Allen kohanimedega! Siiski näib see olevat hilisem mütoloogiline kättemaks (sarnane kättemaksu-pornole, mida paarikesed toodavad esialgu kõrgemast ekstaasist). Yggdrasil ehk ilmapuu Saar (müto-religioossest keelest, miks taotluslikult samakõlalisust puu ja ilma-aseme/saarega taotletakse, tuleb veel uurimus välja kirjutada!) kolmeks juureks on – ja pange tähele komplekti – Asaheim (kust tulid aasid), Jötunheim (kust tulid külmahiiud) ja Nifheim, mille juure all üks madu pidevalt närib uue maailmakorra kallal. Ehk Madu tuleb kindlasti Lätist! See näitab, et Nifheimi positsioon on müto-ajalooliselt olnud parem. Poeedi suu kaudu leiab kuld hunni käele tee niflungi pärandina, mida Rheini jõel kasuga paaditades ja kaupa vedades saab kätte. Olgu see vahekokkuvõttena siin esitatud.


Vahekokkuvõte (10): Nestori enumeratsioonid (A – Jaafeti järeltulijad)

27. juuni 2020

Iga ajaloohuviline põhikooliõpilane üritas nõukogudeajal omal käel lugeda Nestori kroonikat. Tavaliselt oli selleks mõni populaarne ja tuntud nõukogude ajaloolase poolt kommenteeritud tõlge. Mina kuulsin esimest korda koodeksierinevustest ehk Lavrentjevi ja Ipatjevi koolkondadest Kuubal (USA territooriumil) vanemohvitser Küti selgitustest. Viidatud tekstikohti näitas ta suvekoduski korduvalt külalistele, nii et see mulle hiljem uue asjana ette ei tulnud. ENSV-s õpetati ajalugu siiski teisiti ja suurem osa keskaja käsitlusi ignoreerisid sellise teooria aluseid. Warangia-ehk ostmanniteooria on senini visa jalgu eesti kultuuris kasvatama. Nestori jutustuse prolegomena sisaldab mitmeid loetelusid, mis lülitavad tema narratiivi Lähis-Ida tsivilisatiiv-genealoogiasse. Ühes neis alustab ta varjaagidest ja lõpetab frankidega. Loetelu kulgeb Seemi Aasia valdustest läbi Euroopa Aafrikasse ehk Haami laste juurde. Pole raske märgata, et enamus keskaegseid geograafe, ka kuningas Alfred, on omanud korralikku süsteemi maaühenduste kirjeldamsieks. Nestori puhul paistis esialgu, et loeteludes süsteemi pole. Ja kuidas leida tõestus varjaagide kohast, kui see on esimesel kohal loetelus? Loetleda, ilmselt, tagant poolt ettepoole? Ja millise süsteemi me saime? Varjaagid peavad svealastest ehk Arosia-Roslagenist igal juhul olema soome poolel. Tuletagem meelde, et põhja pool oli Hunawalde-Helsingia, idas Ida-Suioonia ehk Soome ja kagus Eesti. Loetelu süsteemsus annab eelise Väina jõe suunale. Selles loetelus esinevad ilmselt ristuvad tüved nagu goodid ja wallachid, samas veneetslased esindavad Slavia Maior it ehk jugoslaaviat ja Galiitsia Ida-Slaavia kollet. Küsimus võib kerkida ka agnjani lugemises, sest nagu Yngvarist saab Igor, samamoodi võib eeldada agnjani puhul algset angnan või isegi ungnani. Skeemi pidevus kestab, kui eeldame, et Nestor nende vana kohta Jüüti poolsaare idaküljel silmas pidas. Ja lausa nii, et Britannia saare uut rahvast angliteks nimetati üha sissetungivate taanlaste pärast! Ristuvateks tuleb pidada vene tõlgetes ka franke kui muuhulgas itaallasi ja roomlasi. Ent kui me loeme neid Ida-Rooma kodanikeks siis ühelt poolt skeem püsib, teiselt poolt kerkib mure frangistamise pärast, ehkki 1016.aastast olid normannid ehk frangiriigi põhjaprovintsi palgasõdurid järkjärgult terve Lõuna-Itaalia oma kontrolli alla liitnud Nestori elu ajal. Ja kui korlazi on karolingid ehk Lodomeeria alamad nemtzoi ja frankide vahel, siis miks on ignoreeritud ungarlasi! Igal juhul on Skandinaavia norralaste kui ourmanide, svealaste, götamaalastega ja nn anglite ehk taanlastega üle-esindatud ning on ebaloomulik läänemeresoolaste ignoreerimine, mida varjaagid esindavadki universaalse litoraal ehk veerahvana. Näib ka et Nestori ajal Ruthenia ehk Rouz hõlmab samuti Alfredi sysseleid ehk lääneslaavlasi wende.


Vahekokkuvõte (9): “Sclavonia duplex”

23. juuni 2020

Varakeskajal oli Euroopa kaardil kaks Slavooniat: suur oli Lõuna-Slaavia ehk Jugoslaavia keskustega Horvaatias ja Dalmaatias, Väike-Slaavia ehk lääneslaavlased asetati Läänemere äärde Saxonia külje alla. Viimasele vastasid Mecklenburg ja Pommer (Pomorze), seal elanud obodriidid ja welatabi (wilzi) rahvad suruti 10.sajandi järel väga väikeselt alanud Drang nach Osteni kujul itta ja kirdesse või assimileeriti. Nii sloveene, slovakke kui loetletud lääneslaavlasi hõlmatud kõige üldisemalt wendide nime alla.

On loomulik, et Wallachia ja Horvaatia emaliinid on mtDNA H5 kaudu seotud. Üllatav on Wales i ja Lombardia lülitumine komplekti. Läti keele fonofiilia võrdlemine horvaatia keelega teeb Lätist usutava kõige põhjapoolsema kolde. Kaukaasia variante tuleb enamasti vaadata traditsioonilise inimkaubanduse viljana ja sellele ma siin ei keskendu.

Niisiis Läti kui endise Liivimaa kõrgem sagedus võib olla tingitud lääneslaavlaste sürjutamisest, seda enam et Läti Henriku narratiivis leidub kirjeldus Venta jäe äärse rände tõrjumisest Koiva äärde Cesis-Kies i (Wenden). Ehk Väike-Slaavia kolis Liivimaale. Alternatiivina võib välja pakkuda slaavlaste-duleebide rõhumislugu Bugi jõe äärest. Ühe väikese parandusega. Et nad ei elanud Volõõnias (Volhynias) vaid Lõuna-Bugi ääres, mis on vanadele gettidele lähemal. Ehk siin ei ole vähem kaalul kui Samo-gettia või samogiitide etnogenees. Suurekasvulised ja ülbe maailmavaatega avaarid olevat duleebi naisi viie kaupa orjusesse viinud. Samas polnud neil sellise rõhumise viljana kokkuvõttes ei hõimu ega sugupuud!!! Enne kui jumala sekkumise puhul hakkame taude vmt spekuleerima katsugem seda KAALUDA slaavi elutarkuse ja sügavama naljatamisena. Orjataridega järglaste tegemine väga ebapüsivates tingimustes ja ebaselge kokkuelamise reeglistikuga ilmselt väljendub kodukoldelises segakeeles. Samas viis võõrast ja sama päritolu naist jätkavad omavahel vana pruugi kasutamist, kui et omandavad peremehe preestreid kuulates uued keelefinessid. Üldiselt Kiievi-Vene emaliinid polnud läänepoolsed ehk Slaaviatest (nagu kaardist on ilmne) ja kümme esialgset vürstkonda vastasid Kymene-gardiale kui rööpvormile.


Vahekokkuvõte (8): Lähedased, kui mitte sama!

22. juuni 2020

Erinevaid Kirde- ja Ida-Euroopa ajaloolisi projektsioone kombineerides joonistub Baltimaade ja Väina jõe joonest (Okov/ski metsa) minevik, kus rhosolanide vana asukoht 1.sajandil vastutab nn Po-Rus-Preisi ehk Rouz-äärse nominatsiooni kujunemise eest. Väina ülemjooksul vastab sellele hilisem Terra Criwicie, mis samuti näib olevat arenenud Nemunas-Memeli jõe suunas. Kui mitte samasse kohta, siis vähemalt kõrvuti asetatakse Hunno-gardia kui rändeeelne hunnide kodu ja rossolaanid. Hiljem on seal Pallteist-Polatsk ja kriivitšid. Kui Ruthenia varase nimetusena ilmselt seostub rhoxoloanide kui põhjapolsemate sküütide kohaga, siis ei saa olla juhus ka liivi keeles esineva sõna ro´uz “rahvas” tähendus. Liivlasi nimetatakse Läti Henriku narratiivis gentium Veinalensis ehk Väina jõe rahvaks. Nemunase jõe äärne Novohrudok kui mikron onugarten kergitab ka küsimuse kas Konstantinos VII Porphyrogenitusele (905-59) tuntud Nemogardia siin ei asunud. Teiselt poolt varjaagide kutsumise tees tähendab nende põhjapoolsemat või rannikuäärset esialgset asetust.

Rooma 1.sajandi ajaloole tuntud rossolaanide raskeratsavägi seostub Kreutzwaldi rahvaluule töötlusega, millest paistab, et nn raudmeestega esimest korda tutvust tehti kagu suunast ehk Pallteskia-Polotski võimu kaudu. Igatahes ei paista kummaline, et varjaagide seas on rhos, kui hõreasustus võimaldas läbisegi kihelkondadena toimetada ja algkolded olid naabruses, mitte et ma välistaksin kõikide samasugust päritolu. Pool-mütopoeetiline käsitlus asetab väikese häälikumuutusega Risalandi Jötunheimist lõunasse, ent Austurwegist ehk varjaagide kodust ometigi itta ja kirdesse. Seevastu mütopoeetiline 9-ilmne geograafia võimaldab Väina-rahvast (Vana-kvisl) seostada liivlastega ja vanu idanaabreid aase, kelle nimetus Ülem-Volga rahvastel on idakaare nimekõlaga peaaegu kokkulangev, idalastega ehk ostmannidega. See ka kõlbaks Ptolemaiose kirjeldusega Levionidest Skandinaavias kui vanematest olijatest, kuna uute tulijate pärast Götamaast põhjapoolset Hunawaldeks hakati nimetama ja Taani olevat Huneghardiana käibinud seevõrd, kui hunnid selles äritegemist kontrollisid.


Estonia Today (1): “A Farewell to Lawns”

16. juuni 2020

Insomnia (16): Mientras dure la guerra (2019) ja Mr Jones (2019)

8. juuni 2020

Wales´ist välja kasvanud ajakirjanik Gareth Jones ei elanud väidetavalt üle 30.eluaasta joone. Ta jäi kadunuks 1935.aastal Sise-Mongoolias ja arvati olevat hukatud. Ent ta oli jõudnud olla 1930.aastal peaminister Lloyd Georgi välisasjadenõunik. Ta oli lingvistina heaks kiidetud kolmes ülikoolis. Strasbourgi kõrval seisis esikohal Cambridge ülikool (1929), mis kinnitas tema kompetentsi saksa, prantsuse ja vene keeles. Filmijutustusest jääb mulje, et ta alles 1933.aasta märtsi alguses, kui 11.märtsil vahistati kuus briti Metro-Vickers inseneri, mille puhul keegi Ian Fleming samuti väitis end parajasti Moskvat väisanud olevat, sõitis Venemaale oma perekonna asju vaatama. Tema ema oli Wales´i industrialisti John Hughes poolt rajatud terasevabriku Hughesovka välismaalaste laste algkooli inglise keele õpetaja. Saksamaa luure sekkumisel vahetas ka see asula nime Stalino vastu. Niisiis möödunul aastal valminud film Mr. JONES on sellest, 1.kuidas sai maailm tookord teada Ukraina genotsiidist, 2. kuidas see rohujuuretasandil välja nägi, 3. kes, kus ja miks aitasid Stalini režiimil kuritegu varjata, 4. kui paljuga võib julge ajakirjanik pääseda! Kui Gareth Jones on julguse10, siis kes on Eestis need, kes kardavad KGB ja punaarmee EKP ja komsomoli taustaga tallalakkujaid? Vaadake Mr Jones´i ja ärge kartke ühtegi tšekisti, isegi kui need Ameerika segipekstud vitriinidega getode kaudu end esitlema tulevad! 1933.aasta veebruaris tegi Jones lennukis intervjuu võimule asunud Adolf Hitleriga ja muretses ennetavalt Venemaa asendi+võimete pärast esineda tulevases sõjas. Aimamata, kuidas saksa keiserlik sõjaväeluure oli terve Euroopa juba enne nurka mänginud. Miks siis Saksmaaal oli vaja tungida Nõukogude Liitu? Ajafaktori pärast: kiiresti ja iseseisvalt korjata sõjaks vajalikku tooraineid jmt, mille transportimisega Stalin enam rahuldavalt hakkama ei saanud. Gareth Jones alustab Moskvas avameelse küsimusega, et kui riik on pankrotis, siis kust tuleb Stalini kuld!? Reis Ukrainasse näitab kahekärbsetabamispoliitika õisi: korralik palitu vahetatakse leivapätsi vastu, sest Ukrainast, musta mullarikkast riigist, teisaldatud toiduratsioonid konverteeriti odavaks teraviljavaluutaks. The Manchester Guardian ja The New York Evening Post olid väljaanded, mille kaudu sai lääne demokraatia teada, mida ta nägi 7.märtsil kuni 27.kuupäevani Venemaal – tööliste paradiisis.

1922-36.aastatel oli puujalaga ameeriklane Walter Duranty ajalehe The New York Times Moskva büroo pealik, kes vastas avaliku pealkirjaga – Näljased, ent mitte näljas! Südametunnistuspuudulikkust markeerib tihti seksuaaldeviantsus – selle plaanis tuleb ka Moskvas välismaalaste bordellklubi dekadentset ööelu võtta faktidemaailma kuuluva lavastusena. Abdomaalkorruptsiooni vastu ravimit pole! Ka Pulitzeri preemia võib varjata hunti lammaste hulgas. “Tell Them We are Starving” ja The 1933 Soviet Diaries of Gareth Jones ilmumine pidi juba enne II maailmasõda andma aimu, millise sopa sisse astub igaüks, kes kavatseb mõnda punase organisatsiooni (ka endist) liiget usaldada. Probleem võib võtta lausa päriliku kuju! Igatahes Stalinilt Jones intervjuud ei saanud ja sealt edasi Hiina kodusõda kommenteerima minna oli viga. Stalini kuld maksis vähemalt kolme miljoni maainimese elu. Kõige enam võis selle aasta pärast surra 12 miljonit inimest.

Intellektuaali Ära-Narrimine

Mientras dure la guerra (2019) lajatab juba pealkirjaga, kuivõrd esimese sõnaga romaani keelte puhul moodustatakse ajavormi (itaalia keele puhul passato prossima ja imperfetto). Miguel de Unamuna (1864-1936) nimi on eesti haritlastele hästi tuntud. Päritolult bask (vasco), ent tuline hispaania rahvuslane ühtse riigi plaanis. Ta kirjutas doktoritöö baskide päritolust (Crítica del problema sobre el origen y prehistoria de la raza vasca), kus vastandas end 20.sajandi lõpu geneetikaga kinnitust leidnud teesile, et baskid on segunemata jäänud osa põliselanikest (ca 90% on R1b). Ta oli 35 viimase eluaasta jooksul korduvalt Salamanca ülikooli rektoriks valitud ja ilmakuulus nii teoloogi, filosoofi, poeedi kui ka prosaistina. Ta oli akadeemilise koha saanud klassikalise (ladina-kreeka) filoloogina. Ta oli kirglik vabariiklane, ent nägi Stalini Venemaale lähenemises õigustatult ohtu mitte ainult hispaania riigile vaid millelegi üldisemale nagu õhtumaine kristlik tsivilisatsioon.

Ja kuidas bolševistlikust nihilismist, lollusest ja demokraatia-vastasest terrorist jagu saada? Jõuga, muidugi. Sõjaväeline maailm on põhiplaanis lihtne ja üleliigse koorma heidab kõrvale. Prantsuse võõrleegioni ahviv Hispaania leegion sisenes Marokost Hispaania territooriumile ja nii algas kodusõda. Unamunol oli võimalus, ent lahenduse võrrandisse kuulub surmava jõu kaasamisel karistusest pääsematuse tees. Sõjaline sekkumine peab olemuselt olema viimane meede ja igasuguseid vabamüürlikke vmt intiimseltskondlikke väljaaitamisskeeme enam lubada ei saanud. Nii hukkas Franko salapolitsei kaks tema lähemat sõpra ja ta ei saanud sinna midagi parata. Saksamaa sõjaväeluure oli provokatsiooniteatriga mõlemas Euroopa otsas Hispaania riigi kaheks tõmmanud ja tulevases konfliktis strateegiliselt blokeerinud. Hispaania kodusõjas hukkus vähemalt 150 000 inimest kolme aasta jooksul. Vasakajaloolased kõnelevad lausa kahest miljonist surmast.

Enamgi, veri on paksem kui vesi. Endised kommunistid võivad üksteist nn katte tegemisega aidata, ent on naiivne arvata, et keegi sellest aru ei saa ja vabas režiimis kuhjuvad ametikohustused neile eelise annavad. Vaadake filmi, kakadeemikud!


Vahekokkuvõte (7): Kus asus Vana-Sküütia (Scythia antiqua) ehk officina gentium või vagina nationum?

6. juuni 2020

Ma olen juba arutlenud, et Jordanes tegi vea, kui samastas Vana-Sküütia Skandinaaviaga, ja arvas Skandia saare (saartel ja poolsaartel ei tehtud mõnikord ka teadlikult vahet) asetsevat põhjapool mitte Idas Doni ja Volga veest ümbritsetuna.

Herodotosel tekib Sküütia rahva sissetungil Tanaise jõe tagant ehk Aasiast Ukraina territooriumile ja sellest imaginaar-geograafilisest ruudust põhjapool püsiasustust pole.

Ptolemaiosel jaotub Sküütia Euroopa ja Aasia vahel. Viimasele rakendatakse välis vs sise eraldust – Intra vs Extra. Tiibeti (Imauo) siseseks ja väliseks: intra Imaum on Tartaria (pole sama, mis Tataaria). Extra Imaum on Mongal (Tartaria antiqua). Euroopa Sküütia esineb siin ka Sarmaatia nime all, mis vastadub Hiina piiri ääres Aasia Sarmaatia leidumisena. Sküütia ehk Ukraina on gootidel Oium (Ocimnin), mis asub läänemeresoomlaste keeles võrdlusse Ojamaa nimega (Gotland). Strabon nimetab Moldovat Scythia parvaks (Μικρά Σκυθία).

Ülem-Sküütia vs Alam-Sküütia

Superior vs inferior Sküütia asetseb Euraasia põhjaküljel ja jaguneb Don-Tanais kaudu Aasia ja Euroopa osaks. Ülem-osa ehk Suur või Vana asub Idas, mida näeb ka kaartidelt uusajal. Alam-Sküütia ulatub geograafilise Germaaniani ja selle põhjakallast nimetatakse Hüperboreaks. Snorri Sturlusoni Ynglinga saagas jaotatakse Sküütia omakeelselt Svitjod´iks ja Suureks Svithjodiks ehk ka Külmaks või Suureks Svitjodiks, mis mehaanilisel tõlkel tähendaks kontinentaal-Ida-Euroopa nimetusena Suur-Rootsit. Alfred Suure 10.sajandi geograafias asus Vana-Sküütia (Ealdan Scittian) Kaspia mere taga poolkõrbelisel väheviljakal maal. Jordanes võis lähtuda suulisest pärimusest ja projitseerida Tanais-Volga basseni põhjamere äärde. Vagina nationum ehk Rahvaste Üsa võib siiski olla Donimaa, mis uutele tulemistele on alati reageerinud põhjapoolse sürjutusega. Osa kimbritest jäi ja nende R1b võib olla baškiirides nähtav. Samuti ei läinud kõik goodid ja I-haplogrupi laiku on näha Nižni-Novgorodi kohal. Sküüdid olid ilmselt N-haplogrupsed ja see on nii Põhja-Kasahstanis kui ka Ukrainas Kiievi ümbruses nähtav. Mongoli-Tatari survest on jäljed tšuvaššide J-haplogrupina ja Volga suudmest lõunas asetseva kalmõkkide siirdeala näitab C-haplogruppi. Sellisel viisil – tulles või asendades, seejärel edasi minnes, on Donimaa olnud hõimude mesilassülemiks.


Sedelid (476): Punaste hunnide jäljed?

1. juuni 2020

Kesk-Indias, enamvähem aborigeensete munda rahvaste (H-haplogrupp) ja indo-aarialaste (R1a) piiril, asetseb piirkond Hunagunde või Hungund, mis võib olla eksitav homonüümia, ent väärib sellegi poolest kaevamist, mitte pelgalt mõnelt kerjuselt üleküsimist. Piirkonnas on mitmeid džainismi templeid. See religioon, olgu meelde tuletud, on väikese end traditsiooni-elitaarse järgijaskonnaga, kes lähtuvad äärmuslikust vägivallatusõpetusest ahimsa st, mis oli kuue aasta jooksul teeks budismi rajajale, enne kui ta mõõdukama pöörde tegi. Jainism on õpetuselt igavene religioon ja see võis seal olla levinud ka enne piirkonna või provintsi tekkimist tänapäevasel kujul. Linnart Mälli käsituses pole India ajalookeskne tsivilisatsioon, mis tagasivaadetega end ette nihutab ja annaale peetakse kõrvaliseks või ebakindlaks teeks. Ent siirdelade ehk transterritoriaalsete mustrite välja selgitamisel on see seik siiski väärt pikemat keskendumist. Seda ei tee reisisaadete tolad bolševike kommetega ja puuduliku eesti keelega!