Logica Prima (1): Loogiline ruut eestikeelses õpikukirjanduses

29. nov. 2018
  1. Soomre, Artur. Tallinna Kolledži loogika konspekt. Tallinna Kolledž, Koostaja: Gustav Einpaul, A. Järv. 1931
  2. Vuks, Galina. Formaalse Loogika ehk õige mõtlemise alused. 1992
  3. Tamme, Tõnu; Prank, Rein. Loogika – mõtlemisest tõestamiseni. 1997
  4. Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. 2002
  5. Blackburn, Simon. Oxfordi Filosoofialeksikon. 2002

Loodetavasti jõuan netti riputada kõik ca 35 varianti, mis eestikeelsetena, ka konspektidena, on Eestimaal aga ka välis-eestis ringelnud.

2.

4.

5.

5.

Advertisements

Sedelid (311): Iceland kui Jää-saar on Lodestar’i-Põhjanaela all ehk Eastlandist loodes?

29. nov. 2018

On kindlalt teada, et keldid ja paparid elasid väikeste kogukondadena Islandi rannikul ja laidudel, millest tunnistavad siiani nimetused Vestmannaeyjar ja Papey-saared. Kuidas nad nimetasid isekeskis saart, pole teada, kuna indo-germaanlased isegi hellitasid mägist hiidu vähemalt tosina poeetilise kujundi varal. Muuhulgas osutades kohale kui Lumesaarele. Thule-Tile etümoloogiat ei peeta skandinaavialikuks, selle reverteeritud suhe lode-luode suunda näib ilmselgena: thu+le=lu+de (?). Toponümaatiline ristosutuste meetod pakub elementaarset abinõu vana geograafia tuulerooside varal standardsetest meresõiduteedest ja põhisuundade kaubapartnerlusest muistses maailmas. Lodestar on anglosaksidele Põhjanael, kuna põhjasuuna märk olevatki teistpidi jää – Jääsaar on Põhjasaar ja põhi kattub neil sõnaga Lodestar’iga, mis otseselt sobib meile Islandist kui Loodesaarest. Pole on poolus aga ka läänemeresoomlaste loomulikus keeles lõpp (po+le=lo+pe). Võimalik, et ei midagi enamat lingvistilistest aktsidentsidest, millest teistpidi poeesia võlu tervenisti koosnebki.


Sedelid (310): Kas suehans ikka reeglipäraselt vastab tšuhoonets-etnonüümile?

27. nov. 2018

Kirjutasin 22.novembril 2018:

Roslagenis ehk Arosiasse paigutas suehans-rahva ka Jordanes, mis klapib slaavlaste häälikutugevdamisega tšuhoonetsiteks ja see oli 20.sajandini lihtvenelaste seas üldkäibiv eksonüüm maarahva kohta!

Taotlus sellist propositsiooni reeglile allutada on igati legaalne nõue. Teiselt poolt iga ajaloolase kohustus on teada, et ad hoc väited teevadki iga narratiivi kahtlaseks. Käsikirju uuendati ümberkirjutamistega, varasemad variandid, muuhulgas segaduste vältimiseks, hävitati. Kui võtame mõiste kiiver või kübar (soome kyparä ehk tegemist on sama sõnaga milles v>b puhul esineb reeglipärane häälikuvariatsioon), siis ühe Euraasia variandi puhul helmet-galea-šolom-šlem(-doolh?) näeme ilmselgelt, et mis indo-germaanlastel on H, see slaavlastel kõlab ladinlaste seisukohalt pehmenduse ehk Š-na!


Sedelid (309): Kas kääpad on vaid Läänemere ääres?

22. nov. 2018

Sõna kääbas, mida kasutatakse kaasajal kitsamalt ajaloospetsiifilise arheoloogilise kultuuri kirjeldamiseks, kohanimedes säilumisele vaatamata, läheb sügavale sküütlikku minevikku. Teistel läänemeresoomlastel varieerub vastavalt fonofiiliale ehk vadja tšääppa ja vepsa käp, soome murdes kääppa “kivihunnik”, kuna eesti keeles on laiendatud ka kodukäijale, kummitusele ja viirastusele. See sõna pole kindlasti ei soomeugri ega balti päritolu, ehkki wendo-letoonidel ehk lätlastel leiame kaps ja leedulastel kapas “haud” tähenduses. See on ilmses seoses türgikeelte kubur-sõnaga (s>r või siiski nimisõna lõpp näitab laenu suunda?): türgi kabir, usbeki qabr, tatari Кабер. Sama sõna kasutatakse India indo-aaria keeltes, näiteks pandzaabis kabara; suahiilidel kaburi, malai keele kubur, atjeneesi (Indoneesia ja Malaisia) kubu. Y-DNA ehk O haplogrupi levik neis piirkondades vähese N1 peaks indikeerima sküütlikku mõjutust. Küsimus on, kas slaavi keelte grob-hrob (tšehhi) ja indogermaanlaste grav (taani) on sama sõna teise silbi reversiooni teel saadud: ka+bara=ka+rab>>garab-grab! Maoori poka võib siiski vaid näida vastupidise grammatika avaldusena (po+ka=ka+po).


Kaitstud: Permanentne provokatsioon (4): “Miks ei saa lihtsalt öelda, alati, et Kalde-mutt pole sinu ema?”

20. nov. 2018

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Permanentne provokatsioon (3): “Emme väärkohtlemine”? – KGB eraldas mind juba 1976.aastal lihasest emast ja sugulastest!

20. nov. 2018

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Poeetilise soovmõtlemise ajalugu II: Kreutzwaldi hüljatud algversioon (1853)

19. nov. 2018

Kreutzwaldi Kalevipoja eepose ja folkloori uurijad on kippunud nurisema, et Ur-Vater ei ole jätnud järelpõlvedele algaine-materjali või see on lünklik, mille põhjal ta komponeeris esimese – 1853 käsikirjalise – eeposeversiooni. Mitmed väljajätmised ja muudatused sündinud saksa tsensori ettekirjutuste pärast. Siiski kõrgkeele ja stiili seisukohalt pakuvad nn 20.sajandi teaduslikud väljaanded lugejale ilmtingimata enam kui algversioon.

Nüüd tulebki ära arvata, kas kümmekond kylfing-eepika kohanime, mis esinevad Kalevipoja XX laulu algversioonis, jäeti kõrvale Kreutzwaldi arvamusest-koormatuse pärast – lähtematerjali sõjaretk ei pruukinud üldsegi nende muistendi ainetega klappida ehk soovitati ainet mitte siduda kohamuistenditega. Seda enam, et rööpvormid Jänukjärv, Janutjärv, Janokjärv, Jaanekjärv võivad viidata algvormile Janus-Jaan, mis sellisena seostuks enam jaanilinnade kui verelaskmise ja janukustutamisega. Enamgi, rahvapärimus seostab Jaanekjärve-ümbruseid kääpaid ja nimemüüti Rootsi-Vene sõjaga 18.sajandi alguses! Seda vastuolu aitaks lahendada kääbaste arheoloogia, seda enam, et Po-Ruzzia(-Preisi) Poola ja Liivimaa-vahelise kontaktalana ju implitseeribki Liivimaad Ro’uz (liivi keeles “rahvas”) ehk alg-Rootsina samavõrd nagu PomorzePomeraania-Pommer (morze “meri”)) mereäärsust või Po-Lotsk või Po-Latsk viitab Läti (Lat-Gallia) või lausa Laadogaga piirnemisele. Et lutsid on tulnud enda teada Rootsist ja rahvapärimus kõnetab meid Tillioru piirkonnas rootslaste-venelaste vahelisest konfliktist, see võib olla tingitud asjaolust, et kunagi läänemeresoomlastel siiski oli konföderatiivne impeerium, mis ulatus Visla-Roslagen põhjateljest üle Skandinaavia idaosa ja Liivimaa kuni Volga Bulgarini välja! Roslagenis ehk Arosiasse paigutas suehans-rahva ka Jordanes, mis klapib slaavlaste häälikutugevdamisega tšuhoonetsiteks ja see oli 20.sajandini lihtvenelaste seas üldkäibiv eksonüüm maarahva kohta!

Kreutzwald võis kohaosutused välja jätta kartusest, et Kalevipoja ehtpärimuslikkus ajalooliste kylfingutega võib selle arvelt olla kompromiteeritud. Probleeme võis olla teisigi. Peamiselt kagusuunaline “Lääne oht”, mis ilmselgelt viitab Polotski vürstiriigi aktiivsele osalemisele lääneslaavi vürstide ristiusustamismissioonis, mida hilisem saksa ajalookirjutus vaikib maha või kõrvalseigana eelistab paista lasta. Miks me leiame üldse Henriku kroonika algvariandi Saksa keisririigi ja Poola kuningriigi piirialalt? Kääpa külast ei leia me  vahest ka sobivat Võhandu sillaalust – nii militaarselt mastaabilt kui ajastult? Miks vaenuvägi seadis end laagrisse Muna-Vällamäe piirkonda?

Lõppvariandist ei leia me ka algvariandi väidet, et Olav linnaehitaja, kes ju tegevus-definitsioonilt võinuks olla Herodotose nn gelon, tegi Riia, Narva ja Tartu alused – vastavalt Kirjew (mitte vene vürstist, vaid haruldane vorm>Kyrali-Karjala?), Riege ja Rugodiv. Rõugutaja on Kreutzwaldil seotud tuuslari figuuriga ja tuuletegemisega. Ma olengi pakkunud, et kõige lihtsam on vaadelda neid asulaid Arosiasse suundunud kaubatee vahepeatustena-kaubaladudena/kontoritena, mis on nominaalselt seostus sama sõnaga,  mida me eelistame normeerida kaasajal rootsi-rootslane, ja kes sugugi polnud algselt indo-germaanlane vaid volgasoomlasest Kaspia-Musta mere ruumi kaubanomaadid algkoduga Doni-Volga vesikonnas.

Kohati on alg-Klevipoeg nii erinev meile koolist tuntud variandile, et adekvaatsem oleks kahest erinevast teosest kõneleda.