Sedelid (360): Levinumad lehtpuude nimed soomeugri keeltes

30. juuni 2019

Ma olen seda teemat eelneva pooletosina aasta jooksul korduvalt puudutanud. Seal on köök ja põhjaküljel sahver tähendab praktikas, kus on toidutegemiseks vajalikud tingimused ja tagavara. Toponüümides puu-nomenklatuur, vähemalt Ida-Euroopa puhul, kui just pole pühapuulise determinandiga hõimu jaoks, viitab nii vastava materjali tagavara kui ka toodete saadavust. Pärnapuu oli mõnedele hõimu-rahvastele püha, võimalik et mesindusalusena ja ka õite ravitoime poolest, ent see oli praktilises plaanis ka kerge puu, millest voolitud anumaid oli vanuritel ja lastel hõlpsam kasutada, ning need ei uppunud vaid jäid veepinnale.

Toodud tabeli põhipuudus on merjakeele puudumine. Omalt poolt olen kindel, et Var-bola nimes bola on merja-siirdelisuse determinant ja seostub kreeka πόλις “linn” ehk gelonite-metsakreeklastega. Nende põlisala oli Rostovi ehk ka Nero järve ümber – νερό kreeka keeli “vesi” või “soovesi”. Mida enam sellise tabeliga töötada, seda ilmsem on mari keele piirnevus teatavate volgasiirdelisuse muinamärkidega, kui araablaste ettekujutustes olid varjaagid rahvas, kes elas põhjaookeani kaldal ja moodustas riigi Varangia. Sellepärast pole üllatav, et mari keele sõna paju jaoks vidua leiame Islandilt vidur’ina ja Lätist vitol’ina. Et antiigis veneedid elasid Väike-Britannias ja Eesti poolne kallas kõlanud kuidagi nende moodi, ilmselt sellest kannab märki eesti-liivi hala(-puu)-alabi, mida bretoonid nimetavad Haleg-sõnaga, kuna kõik Walesh’ist põhjapoolsemad keldi rahvad kasutavad teist tüvisõna. Rahvaetümoloogid on alati seostanud seda vene петь-sõna pööramisega: пою>laulan=halan! Ma olen juba arutlenud Osilia ehk Saaremaa sobivusega baltislaavi ousis (jasen) “saarepuu” jaoks, ehkki kaasajal eelistatakse omavahelises konventsioonis Samsala nimetust. Et marid kasutavad šõrva “saarepuu” ei seostu juhuslikult Saaremaa Liivi lahe-poolse poolsaare nimetusega – Sõrve poolsaar (saksa Swarbe). Ma väidan, et see osutab ka Merja-Muromi poole. Sealset kihelkonda nimetatakse kaasaja fonofiiliaja Jämaja, kuna 1449.aastal oli see Jamma-Jama. Eesti kohanimeraamat loetleb kahte Jaama nimelist kohta 1. Vaivaras ja 2. Tartumaal. Esimese puhul on rööpvorm Wictes (1796 Wichtisby oder Jama), teisel puhul Onudavere (Onudaver, Onudevere kujul, 1402 Unodover, 1657 Onnodofer). Ma olen juba pakkunud, et see idapoolne moodustis vastupidise grammatikaga samast maja-sõnast, mida varem kasutati suurema ja avaliku kohtumispaiga jaoks läänemeresoomlastel. Nagu kõiv sõna levik Eestis näitab, siis on see algselt reserveeritud olnud ajaloolise Ugandi ehk Hungania-Ungannia jaoks, mida ma olen seostanud selle sama tuntud hun-sõnaga ja see peaks siin markeerima Vana-kvisl ehk Don-Volga vahelise alapoolset siirdelisust. Koivu-kõiv tüve leiame nn Vanas-Sküütias Volga ida kalda türklastel veel – usbeki Qayin, tatari Каен, kirgiisi Кайың-дар, kasahhi Қайың, baškiiri Ҡайын.

Millest jõuda sujuvalt tagasi hüpoteesi juurde, et saar sõna ei vaja täiendust ehk liidet maana ja see peab olema saarepuule. Saarn on see sama asco, mis funktsioneerib sakslaste nimetuses viikingite jaoks ehk ascomanni, mida eelkõige taandatakse materjalikasutusele. Tuletan meelde, et vaid ühes ladinakeelses kroonikas on viikingeid kindla geograafilise kohaga seostatud – Sembiaga hilisema Kuningmäe ehk Königsbergi alusel Ida-Preisimaal, kuna Saaremaad nimetavad muinaspreislaste järeltulijad baltlased Samsalaks: utilitati onmium, qui antiqui Witingi vocantur, de Sambia in supradicta necessitate ad fratres confugiit. Saaremaa nimetus on ilmtingimata seotud ascomannide päritoluga!


Minu jaanituli, ehk ilusat jaani!

24. juuni 2019

Sedelid (351): Sõja-sõna

22. juuni 2019

Sõda-sõna võikski olla läänemeresoome-volga tüvisõnaks arvatud kahtlusteta, sest lahingu jaoks kasutavad ungarlased csata vormi ja marid lühendatud sõi, kui mitte türklased ei tunneks vormi savas (kasahhidel sogis ehk t>g?) ja gudjaratid Indias ei hääldaks erinevalt suuremast osast India kontinendi naabritest sõja jaoks y/j asemel dz ehk dzutta. Siiski pole kindel kas häälikumuutuse ringe siin on seletuskõlblik alus. Soome taistelu täiendab komi tiš. Mari sar on väga lähedane kurdide serr-sõnale.


Sedelid (350): Unni ja tšüüzikko

21. juuni 2019

Kuigi fonofiiliana venitas vadja-ingeri keel soomelikult kaas-häälikuid, siis sõnavaralt ei peeta seda kuigi erinevaks läänepoolsetest Eesti murretest. Väljaarvatud idaslaavlaste linnakeelest tehtud laenud, mis Eestis rannikul on indogermaanlaste moelainetest üle võetud. Nii arvatakse. On huvitav, et mari tüška “jõuk” on mõningases korrelatsioonis vadja tšüüzikko “pealik” sõnaga, mis omakorda sostub gooti thiudans “kohtunik, peamees”, mis minu hinnangul on põhjus, miks tšuudide etnonüüm reserveerus peaasjalikult vadja rahva aladele mitte kõigile sküütide järelrahvastele. Mõned türgi rahvad on kindlasti ju ka sküütide otsesed järeltulijad ehkki segunenud, ent neile see nimi pole olnud ju lubatud! Salk või jõuk, mida linnakeel on pejoriseerunud, (soome joukku on armee oskuskeeles “rühm”), esineb vadjalastel veel unni ja rummu’na. Arvestades viimase tuletuslikkust paatkodadest, siis ka esimene võib olla samasugust päritolu. Ka liivi kubandoks seotub soome kaupungi’ga, kuna vodmurtide Ljuk kõlab Valgata-Balwe ehk Kolbeži (sõnast kolbjaag) maakonna taga. Kas tõesti eestlaste iidne sõjalaul Jõrru-jõrru omab suhet vodmurtide jör’iga?


Sedelid (349): -gunde, -vere ja -balwe soomeugri kood ?

20. juuni 2019

Varasemates postitustes on juba kinnitatud, et kihelkond on pärisoomeugrilik administratiivüksuse nimi, mida kaasjal peetakse erikirikliku keele või lausa aegunud leksika osaks. Teiselt poolt on ka näidatud, et läänemeresoome küla pole kuigi originaalne, sest ka gagauusid Kaukaasia poolel nimetavad algmoodustist sõna varal, mis meie poolel viitab -la sufikseeritud juhtumile: kü+la. See tüvisõna on väga vana ja maiootilist ehk volga- ja läänemresoome rahvaste algkodulist päritolu (Vanakvsil ehk Donimaa, kus muru on siiani kõige rohelisem). Planeet Maa puhul näeme klassikalist järelsilbilist häälikumuutust – vadja maah, ersa moda, vodmurdi muzem. Mari ehk tšere-misside Mlande on tähelepanuväärne fonofiilse mla-häälikute ühendina väga paljukasutavas sõnas, mis haakub näiteks Attila venna Blada kõla eripäraga. Nende sõnakasutused ver ja kundem jaoks juhivad meid -gunde ja -kund nimetusteni 12. ja 13.sajandist mainitud Murum-gunde ja Sata-kundia jt näidetel, rääkimata lahendamata -vere sufiksi päritolust, et miks nad vadjapoolsetel aladel ennekõike esinevad. Need võivad siiski olla nn kontori determinandid: kes seal elasid ja opereerisid hooajaliselt kui mitte alaliselt. Maride lähinaabrid ja lähimad geenisugulased (N1c1) udmurdid kasutavad samu sõnasid (kun ja saer) ja lisavad paal, mis läheb sujuvalt ungari falusi varal Magna Hungaria alade suunas. Pala-Paal (Ober-Phalen kui Wormegunde pealinn) ja isegi Valgatabalwe ehk Valge-Paal võib olla sama päritolu. Et Eestis Saaremaa näitel Mustjala ja Valgejala (?) asuvad teineteise suhtes põhja-lõuna teljel, ehkki mitteklassikalise suunavärvide kataloogina seega, võib olla õlekõrs Palamuse nimeloo selgitamisel (Pala-must?).


Sedelid (347): Soome-ugri värvid

18. juuni 2019

Idaslaavlaste rahvaetümoloogia seostab ilusa punasega – красивый>красный. Läänemeresoomlastel vadjalased-tšuudid ütlevad puna ainult vedelik-roosa kohta, kuna punast kangast kutsuvad kauniks, mis siiski ei pruugi seostuda revolutsiooni ega vägivallaga vaid easterlingide punaste purjedega. Murdes ka Kavnis, mis ilmselt criwe preestrite viimase kantsina võib seostuda isegi Leedu Kaunase nime õige algupäraga. (Ilmakaartest punane osutab lõunapoolsele.) Ungari vörös seostub võru keelega – verev “punane” – , kuna liivi punni-pungi(?) seisab lähemal ynga-ketšua puka‘ga kui volgasoomlaste jakstere-joškar või gord’iga. Viimane, ehk udmurtide gord, on peaaegu samane baskide gorri’ga ja arvestades baskiire nende idanaabrina, siis on siin antud veel üks alus oletada algselt baskiire R1b-rahvana esialgselt lääne-baskidega samast päritolust võrsununa. Kas vodmurtide söd’il on midagi ühist meie süsi-söega jääb lahtiseks. Küll aga kindlasti türgi keelte qara-kara (ka jakuudi hara ehk k>h) via k>ž/š etc on kindlasti see sama sõna variatsioon slaavlaste Чёрный-Čierna etc. Mis on esisilbina suur reverteering nii kurdide Reş kui ersa-mokša (r) rauž-o||žuar=Zwar-t (hollandi), mis kordub skandinaavlaste jt Svart jt vormidena.

Kardetavasti ka maru užar ja šeme on täielikus reversioonis (r) užar (h>g>ž)||rohe-line ja (r) šem||m(ö)š-mussa läänemeresoome sõnadega. Miks sellised pööramised on aset leidnud – võimalik, et ka varasema sõnavaras kuju- või kohahõivatuse tõttu. Ka türgi ja volgasoome (mari) (r) kur-en||rusk-ea “pruun” suhe vadja keelde näib olevat sama permutatsiooni vili. Kuna ungari barna metatees ehk nime braun-pruun O vormist I-kujusse ei vaja suurt kommentaari. Küll aga ilmselt (r) rohe-line||hor-e (h>g) gor=O=gro, mis loob indogermaanlaste green-grün etc vajab demonstratsiooni. Ilmselgelt seisab eesti kollane ja ka ynga-ketšua qillu lähemalt (k>z>th>h) muutusringidega inglise yellow või vene желтый (kurdi žer) või saksa gelb sõnadele, kui liivi vormile vir-viritse, mis hüpoteetiliselt võib olla nihkeline kuju vihrea‘st “roheline”. Ka ersa piže siirdub lõunasse India poole, võrdle ersa-marati piže-pivala. Sinise värvi kasutuse üle Euraasia keeltes tulen järgnevates postitustes.


Insomnia (2): The Death of Stalin (2018)

15. juuni 2019

Venemaal keelati ka eelmisel aastal kinolevis üks suur ajalooline film ära – Armando Iannucci (1963-) Stalini surm. Režissöör on Šotimaal sündinud ja vanemate päritolu järgi nn välis-itaallane. Ametlike kinnituste järgi suri Jossif Stalin 74-aastaselt (või 75-aastaselt, sest aasta võrra olevat võltsinud daatunud Ohranka koodi nimel, milles õige sünniaeg sisaldunud?) õhurünnaokute pärast roheliseks värvitud suvilas, mida meil sellises suuruses mõisateks nimetakse, ja seda tuntakse kas lähisuvila või kuntsevo suvilana samuti («бли́жняя да́ча» ку́нцевская да́ча). /Narva maleva pealik tegi vanemanagi oma viimase etteaste mägedes Türgi-Iraagi piiril halveneva silmanägemise kiuste./

Siiski pälvib tema kuju meie päevini suurt imetlust ja ka hindamist, kui ainult meenutada Eestile sobiriigi sildi silmini tõmmanud Toomas H. Ilvese tunnustusi sissekukkunud KGB agentuuri esindajatele: kas tõesti ei mäleta seda piinlikku Arizona osariigi administratiivhoonete ees kärategemist 91.aasta sügisel? Mis sõna siin peaks nüüd õige olema? “Moron” või “useful idiot”? Peaks olema tabu kui mitte kirjutamata reegel USA sleeper’idki, millega nad ka silma ei paista, genotsiidi all kannatanud rahva ees esile tõsta. Aga ilmneb, et lammutustöö polegi veel läbi! Nüüd tuleb pervertvõimurite sugulasi veel inglise keele oskamise eest hinnata, mille nad omandasid mõnede reaalsete teenetega vanade eesti suguvõsade laostamise arvelt.

Film algab Mozarti kontserdi ülekande kujutamise, seltsimeeste öise prassimise, viimaste puhastuste läbiviimise tähe all. Maria Judina (1899-1970) oli tõepoolest tuntud pianist, kelle Mozart’i esitused vaimustasidki vene publikut. Filmis on selleks 23. klaverikontsert (A Major, K 488 Adagio), küll aga oli ta juba 50.eluaastates daam, mitte noorevõitu hüsteerik. Enne öist koosolekut kuulab Ülemsekretär ära kontserdi ja helistab helioperaatorile, et see saadaks talle salvestusplaadi. Ent see oli lihtsalt otseülekanne. Varase televisooniga III Reichis ole veel keerulisem lugu. Odavat lindistust ei tuntud ja paljud asjad kulgesid otse-eetris. Kui publik on juba laialiminemas ja orkester pakkimas, siis pidi operaator organiseerima lindistuse. Osa publikust on kättesaamatult väljunud ja akustika pole sama. Otsitakse juhuslikke hiliseid liikujaid saali ja Judina on nõus end kordama vaid 20 000 vana rubla eest. Neil oli aega kella kolmeni enne varahommikut, kui seltsimehed tavapäraselt laiali läksid Stalini juurest ja nad saavad asjaga ka hakkama. Ent pianist varustab salvestuse invektiivse sedeliga, kuna Jossif tema pere represseeris ja tappis. “Te olete türann!” ei kutsu Stalinis suurt muud kui ootamatut kõhahoogu esile aga see tekitab tal ka insuldi vmt. Stalini surmapõhjus on siiani selgusetu,. Ajaloost on teada, et ta viibis eneseküllaselt uriini-vomatiivi loigus pikalt enne, kui valve ja seltsimehed teda söendasid segada.

Kas venelased on idioodid?

Sellel ettekäändel avalikud näitamised vene föderatsioonis keelati, et venelased paistavad Stalini surma foonil ebatõsise lumpenina. Paraku pole Beria, Malenkovi, Hruštšovi, Kaganovitsi, Bulganini, Molotovi ja Mikojani (marssal Vorošilov jääb siin küll kõrvale) suhete kujutamine sugugi ajaloovõõras (Г. М. Маленков, Л. П. Берия, В. М. Молотов, К. Е. Ворошилов, Н. С. Хрущёв, Н. А. Булганин, Л. М. Каганович, А. И. Микоян). Näitlejatöid tuleb selles suhtes esile tõsta ja kiita. Vene bolševismi viletsuse ja mentaliteedi kujutamisega on seal suurepäraselt hakkama saadud. Kusjuures on ka ilmne, et väljalõikamisi on palju. Selles plaanis ootan nn director cut’i, olgu see või viietunnine. Molotovi planeeritakse enne türanni surmagi veel GULAG’i saata, ent seda ei juhtu, sest võimuvõitluses Nikita ja Beria vahel läheb teda vaja. Malenkovi esitletakse edeva sodomiidina, kes väga hoolitseb väljanägemise nimel ja kannab selleks lausa korsetti. Nõupidamine Stalini matuste korralduse üle nn ümarlaua ümber näitab veelkord, kuidas ka ENSV-järgses elukorralduses mõisteid “liberaalne” ja “konservatiivne” tuleb mõista. Finaal saabub Beria vahistamise ja hukkamisega. Ka see on ajalooline keerdkoht, sest ühe versiooni järgi istus NKVD teatri korras isolaatoris kinni Beria teisik ja kohtuistung oli vaid järelmängimine selle jaoks, et kiiret omakohut nagu filmis välja mängiti, kinni mätsida: Beria hukati koha peal ja laip tuhastati rohke bensiiniga loputades! Jant küll, aga täpselt nii olevat see Venemaal kohati siiani!!!


Järelmärkused (7): “Tamppu” ja Vaigele arheoloogiline eripära

14. juuni 2019

Et vadjalaste seas sõna või märk “tamppu” on tehtud kuradile sünonüümseks nagu hiis (hiitto), mis kaardistub Põhja-Tartumaal pühapuulise tühimikuna, ütleb mulle, et mitte ainult vadjalased vaid lausa kylfingid-kalevid kas vahetasid formaalselt religiooni (usuvabaduse ainuusu kasuks) teistest Eesti piirkondadest varem (kui mitte 948.aastal nagu Iirimaal easterlingid) ja vabatahtlikult või olid nn seitsme magaja (unimehe) kombel gnostiliste sünkretistide siirdealad Põhjalas. Kuna teiste maakondade või enamuse kihelkondade suhteline paganlus jätkuva pühade väljasirutajate väljavalimisega salvestab protesti või rituaalset võlgavõõra jõuga läbiviimine õigustab vastupanuga esivanemate eksitusegi austamist.

Arheoloogias tähendab see teistsugust lähenemist piirkonnale. Mitte Lääne-Euroopale omast veneratiivsete esemete või mudelite levikut vaid kõige jõukama Euroopa linna Konstantinoopoli peent lähenemist usu artefakteerimisse.


Järelmärkused (6): Usureformides reverteeritakse institutsioone?

13. juuni 2019

Üldiselt kaasajaks on Euraasia keeled sedavõrd reformeeritud, et kuradi kui ainujumala vastalise mõiste puhul eelistatakse laene või laensõnalisi derivaate (nt devil). Satan-saatan on semiidi keeltest ja διάβολος-diabolus Vahemere äärest, kuna kasahhi žin (Жын) on tulnud islami traditsioonist jinna ehk tuleolenditest, mis omakord on reverteeritud väärtus zoroastrismist. Siiski soomeugri keeled on selles suhteliselt originaalsed, kui me kurat-tšort vahekorda just häälikupehmenemisjuhtumina jälle ei võta (k>tš). Ersa Idemeus-Иде́мевсь gruppi arvatakse ka trio Aparo-Anamaz-Amazi (Апаро, Анамаз, Амазы). Kuna mari ija vašak “kurat” suhestub kirgiiside ijik-ыйык-sõnakujuga “püha” jaoks. Mitte kõikjal ei reverteeru vana väärtus sama moodi, kui ollakse teises geopoliitilises tõmberingis. Vadja hoono-huono on algselt veevaimu või emanda jaoks (meil Unnajõgi=Emajõgi), mille pööratud väärtus on ilmne ungari ünnepet’ist. Kas ka vadja tamppu on algselt tammepuu ja mitte tont, ei julge hetkel n.ö teaduslikult fundeerida, kuna hiitto puhul seos hiie kui sakraalse elupaigaga on ilmselge. Ersa ine “püha” on see sama ini+imese komponent, mida eitab ka eesti inetu, mis soome ihminen’i (ihm-ini) puhul on vastupidise grammatikaga moodustatud – inimene on püha-ime!

Et eesti pühad on liivi puvad vaid eksitavalt näib seostuvat India aariakeelte Pabitra-Pavitra kujudega (nagu ka samoa paia). Ukraina Диво leiame ka ersadel ja see kordub taevas-sõnana eestigi keeles. Ungari csoda “ime” seostub slaavi keeltega idas, ent minu arvates viitab laenusuunale ugridelt, sest indoaarialased kasutavad lõunas teisi tüvesid. Kas ka läti velns võib olla reverteeritud väärtus? Vodmurtidel on võli-vili “püha” jaoks. Ent ilmselt tõeline täiendus on votjakkide dun-duno seos Doni jõe ja Toonelaga ja vana lauluga Unnikirrikust, mis varieerub Toonelinnaga Aria/Harju-maakonnas, kuna tatarlased ju nimetavadki punajuukselisi volgasoomlasi ari’deks.


Järelmärkused (5): Kas valgus, valge ja välk on soomeugrilastel etümoloogiliselt seotud?

12. juuni 2019

Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et välk on seotud pigem sõnaga väle ja jätab viite valgusele kõrvale. Liivlastel on valgele ja valgusele sama sõna – valda. Mis valguse mõiste jaoks kordub tüvena ersadel, maridel ja vadjalastel. Paralleelselt inglise põhikasutusele ka maridel on välk valgusega tuletuslikult seotud – volgido-volgentše. Kõige iseseisvam on jällegi vodmurtide keel, kuna vod-vadja tšuudid üllatavad jürü-jürrü’ga, mis seostub jakuudi urun ja inga-ketšua yuraq sõnaga “valge”. Usbekkide sõnavaras esineb sarnane tüvi samuti valguse jaoks. Pole vaja vast pikalt seletada kuidas ungari feny seostub iiri-keldi fionn sõnaga või feher anglo-sakside kasutusega. On huvitav et ketšua aškii “välgutorm” seostub volgasoomlaste aša-aka sõnaga, mida kasutavad ka mõned idapoolsed türgi rahvad. Liivi vanemas Wiedemanni sõnaraamatus on Blitz ka ziben, mis ilmselt jälle ungari zivatar “välgutorm” sõna juurde juhatab. Indoaarialaste jumal Šiva ja zivatar võivad olla mingis ajaloolises seoses mõisted!