“Ta on minu wend!”*

31. mai 2018

“Kuidas see lugu oli? Insener avastas, et tema diagrammid avaldati nõukogude aimekirjanduses võõra nime all?”, pöördus psühhiaater patsiendi poole.

“Ei-ei, see ei olnud teaduskirjandus. Räägiti, et tema värvitud horoskoopide diagramme kasutati veel vähetuntud noore Maagi esinemistes ja mingisugune tükk sellest ilmus noortežurnaalis. Ta sai kogu Inseneri töö ja au enda nimele. “

“Kas KGB aitas Teda siis? Varastas, käis Inseneri avalikel loengutel ja tegi ülesvõtteid hämaras ruumis või mismoodi see juhtus?” 

“Ma mäletan, et Insener abiellus uuesti ja sellega sai ta kaasa abikaasa lapsed, või vähemalt nii neid harjutati kutsuma, nende seas, selles korteris, kasvas ka vene nimega poiss, keda omavahel kutsuti mitte-venepäraselt ja keegi ei kahtlustanud, et ta võiks olla mitte-eestlane puht väliselt. Ent ta polnud täielikult katkestanud suhteid nendega, kes teda enne või vahepeal, ka mulle on lugu ebaselge, n.ö kasvatasid. Niisiis nad saatsid poisi Inseneri kabinetti, kus ta krabas kümmekond või isegi kakskümmend lehte tema töölaualt ja viis Inseneri hobi-konkurendile.”

“Oled sa kindel, et see polnud Inseneri laps esimesest abielust, kes seda tegi?”, psühhiaatri nägu venis üsna pikaks imestusest.

“Igatahes Inseneril oli  noore naisega kõva karjumine, kes seda võis teha ja kuidas üks ülbe tõusik tema tööd enda nimele võis kirjutada. Muideks, KGB tegi sellist asja pidevalt, mõnitamiseks ja karistamiseks. “

“Kas sul on meeles, kuidas seda ülbikut nimetati ja kes oli see poisike, kes Inseneri laualt selle naishoolitseja näpunäidete järgi käis näppamas?”

“Smirnov, aga poissi nimetas keegi Vanjaks, võimalik ka et pilkenimena, nõnda oli veel nõukogude ajalgi kombeks omavahel kõiki slaavi päritolu lapsi kutsuda!”

“Teeme nüüd ühe väikese süsti ja hommikul alustame uue malepartiiga!”, lõpetas psühhiaater vestluse.


Kui rohi oli rohelisem!

23. mai 2018


Prae-ludium (1): “CIA did it!”

22. mai 2018

CIA moodustati ametlikult 18.septembril 1947. Nõukogude ajal eelistati kõneleda Luure Kesk-Agentuurist (LKA), mis justkui suhestus KGB-ga. Siit algabki peamine viga. Ehkki KGB kontrollis NL riigipiiri, siis oli selle peamine ülesanne tagada sisejulgeolek. CIA-le vastas brittide MI ehk military intelligence, mille organisatsiooniline vaste on venelastel sõjaväeluure GRU. 1947.aastal sai organisatsioon uue nime peaasjalikult kulutuste kärpimise pärast, see ei tekkinud tühjale kohale ja seaduspärase koondamise tegemiseks, vähendatud personaliga, vahetati the Office of Strategic Services ehk OSS nimetusega ja restruktureerimisega säästuinstitutsiooni ehk CIA vastu, mis pelgalt koordineeris võimalik et endisi, nüüdseid freelance võrgustikku, kes nn eradetektiividena võisid pärast sõda teenust müüa, või ka rentis sõjaväeüksuste koosseisudest sobivate oskustega läbiproovitud ohvitsere. Viimane moodustati ametlikult üsna hilja 13.juuni 1942 ja võrreldes brittide MI osakondadega oli tegemist esialgu amatöörlike, ent siiski kiiresti omandavate entusiastidega, keda kuninga alamad igati järgi üritasid aidata lihtsalt põhjusel – sõda oli väga kulukas ja viiski tegelikult 1/4 impeeriumi pankrotti! Ehk CIA pärines II maailmasõja tuleristsetest ja värbas hiljem, pidas kõige sobilikumaks materjaliks, neis oludes end tõestanud militaarspetsialiste. Ainud natsid paistsid neil aegadel pärast sõda tabu olevat ja neid kuulati ära või pigem seoti ära salajaste militaarprojektide nimel (uuri op Paperclip). Enamgi, sõjakurjategijaid jälitati isegi Külma sõja ajal veel solidaarselt, kuni selgus, et mõned sõjakuritegudes kaasa löönud saksa sõjaväeluure usaldusisikud on pool sajandit olnud bolševike teenistuses, kui need leiti NKVD, GPU või SMERŠ palgalehtedelt. Vihmauss pole ainuke elukas, mis poolitamisel toodab kaks samasuguse DNA-ga organismi. Ilmselge, et kui bolševikud said abi kodusõja ajal juba saksa endiselt keiserlikult sõjaväeluurelt, siis omandati osa nende operatiivvõtestikust, kuni neid šokina tabas III Reichi katse jõuga ressursse Venemaal üle võtta, sest ilma nendeta poleks sõda Suurbritannia ja USA-ga olnud võidetav. Stalin tegi oma parima, et varustada toorainega III Reichi, ent ilmselt mitte piisavalt palju, et mitte  tekitada apetiiti see jõuga üle võtta ja kogu protesesse saksa efektiivsusega ise juhtida.

Ameeriklased õppisid brittidelt ja esialgu oli see härrasmeeste teema, mille juurde kuulus isiklikest finantsidest karjääri edendamine nagu Kreeka polistes parimad kodanikud eneseteostuseks.

OSS-s töötasid osakonna juhtidena kõige jõukamate Ameerika perekondade võsukesed: Mellonid, Vanderbiltid, du Pont’id, Morganid, Archbolid jt. Ainult Rockefellerid ajasid oma liini.

William Henry Vanderbilt ja Andrew W. Mellon, kaks suurt majandus-dünastiat rajajat, arvatakse tihti inimkonna ajaloo 10 kõige rikkama mehe sekka. Ehk kui keegi ütleb, et “CIA did it”, mõelge sellele, miks pidid need hästikindlustatud inimesed milleski mittehädatarvilikus osalema. Teiselt poolt kujutlege, milliseid toredaid (ka romantilisi) ja tõsiseltvõetavaid-kaalukaid sidemeid võisid professionaalsete oskustega sõdurid soetada II maailmasõja järgses ajastus järel-OSS organisatsioonides, kui lõkkele lõi anti-bolševistlikud sõjad Koreas ja Vietnamis!


Subversioon (3): Alt-tõmbamine teatri-iidolite, poliitmõrvade, jalgujääjate ja araabia palgasõduritega

21. mai 2018

Järgnevalt toon ära Juri Bezmenovi neli tsitaati erinevatest intervjuudest ja ka pamflettidest:

Sest, vaadake, inimene, kes liigselt tegeleb introspektiivse meditatsiooniga, te panete seda tähele selle praktika hoolikal vaatlemisel, mida joogi Maharishi Mahesh õpetab ameeriklastele, et suurem osa probleeme, enamus kõige põletavamaid sõlmpunkte hetkel, saab lahendada mediteerimisega. Ärge kõigutage paati, ärge sekkuge! Lihtsalt istuge maha, kinnitage pilk oma nabale ja mediteerige. Ja asjad lahenevad tänu mingile kummalisele loogikale, kosmilise vibratsiooni tõttu. Täpselt seda KGB ja marksistlik-leninlik partei tahabki, et ameeriklased teeksid. Tõmmata nende meeled, tähelepanu ja vaimuenergia US tegelikest probleemidest eemale, panna nad keskenduma mitte-probleemidele, mitte-seesinatsele maailmale, mitte-olevale (asisele) harmooniale. Ilmselgelt on nõukogude agressoritele tulusam vastastena omada äralollitatud ameeriklasi kui neid, kes on täieliku vaimuvirguse juures, terved, füüsilises valmisolekus ja tegelikkusega kontaktis.

Maharishi Mehash pole KGB palgal, ent sõltumata tema arusaamisest oma tegevusest, teeb ta suure panuse Ameerika demoraliseerimisse. Ja ta pole üksi. On sadu gurusid, kes tulevad maale, et ära kasutada ameeriklaste naiivsust ja rumalust. SEE ON MOES (IN!!!). On moekas mediteerida, on moes mitte sekkuda!

Siin on vastus, kas Eesti peaks Euroopa Liidu prügipäid, kes kodus oma ideoloogilise möga ja väheesindusliku ainepunktide lehekesega tööd ei leia, siia palkama ainuüksi “globaalse emakeele” pärast! Te kulutate ära suure summa rahva raha ja vastu saate vaimu-rämpsu, mida te võiksite üles kaevata ka kirjandusmuuseumi arhiividest. Milleks palgata piiratud vaimsete võimetega ja ebatõsiste akadeemiliste huvidega luusereid, kui Eesti armee kõrgemad koolid vajaksid luureside-krüptograafia suurearvulist õppetooli? Isegi sõja-ajaloo õppetoolist, mis kogub kokku kõigi eestlaste andmed, kes kunagi (terve kirjutatud ajaloo jooksul), kes kuskil, on sõjaväes teeninud ja sõdinud, tuleb enam kasuks, kui vasakpoolsete akadeemiliste idiootide toitmine ja maltsakülvamine maksumaksjate laste sekka! Milleks meile diskrediteeritud õpetuste nagu Bakunini anarhism Läänest hulkuvad spetsialistid, kes ei suuda lugeda tema töid originaalis vaid läbi üksikute ja vähetäpsete prantsuse tõlgete? Vene keele oskus on meie maal hea ja kohalike palkamine arendab akadeemilist infrastruktuuri.

Enamgi, kas peaks meelelahutuskanaleid ja arvutimänge maksustama kui luksust, kuna 75% mahuga dokumentaalfilmikanalitele a la teateid tegelikkusest peaks peale maksma?

“Kes tegi?!?”

Sest nad teadsid liiga palju! Lihtsalt seetõttu, vaata, et need vasakpoolsed, kes aateliselt usuvad nõukogude sotsialistlikku või kommunistlikku süsteemi ilusse või mistahes süsteemi, kui nad pettuvad, siis hakkavad kõige halvemateks vaenlasteks. Seetõttu ütleski minu KGB instruktor alati: ära tegele vasakpoolsetega, unusta ära need poliitilised prostituudid, sihi kõrgemale. Mind instrueeriti (Indias): ürita kätt sisse saada suure-tiraažilisse, tunnustatud konservatiivsesse meediasse; ürita pururikaste filmimogulitega; leia intellektuaalid, nn akadeemilised ringkonnad; küünilisi, egotsentrilisi inimesi, kes vaatavad sulle ingellikult otsa ja valetavad. Need on kõige väärtuslikumad värvatud: inimesed, kellel puuduvad moraalsed printsiibid, kes on kas liiga ahned või kannatavad enesetähtsustamise all. Nad arvavad alati, et nad on väga tähtsad. Neid inimesi tahtis KGB alati väga värvata.

Postimees ja ülikoolide sotsiaalteadlased nõukogude ajast ilmselgelt on orienteerunud “Skandinaavia sotsiaal-demokraatia” kaudu vanadele teemadele. Vana koer uusi trikke ei õpi!

“Vana kommunist ja rahvuslik vabadusvõitleja”!

Nende vajalikkus kestab vaid rahvuse destabiliseerumise astmes. Näiteks teie vasakpoolsed USA-s: kõik teie rahvaprofessorid ja kenad kodanikeõiguste eest võitlejad. Nad on instrumentaalsed ainult teatud subversiooni astmel, et destabiliseerida riiki. Kui nende töö on tehtud, siis neid rohkem ei vajata (nad on jalus). Nad teavad liiga palju. Mõned neist, kui pettuvad nähes marksiste-leniniste võimule tulles saavad kannatada, kui arvasid et sellega nemad tulevad võimule. Seda ei juhtu, muidugi!

Nad pannakse seina äärde ja lastakse maha! Ent võimule tulles neist võivad saada marksistide-leninistide kõige kibedamad vaenlased. Nii juhtus Nikaraguas. Nagu te mäletate, siis enamus marksiste-leniniste pandi kas vangi või lõid lahku ja töötavad sandinistide vastu. See juhtus ka Grenadas, kui Maurice Bishop, kes oli juba ju marksist, hukati uue marksisti poolt, sest ta oli marksistlikum kui eelmine! See juhtus samuti Afghanistanis, kui esialgu tuli võimule Nur Mohammad Taraki, kes tapeti Hafizullah Amini poolt ja viimase kõrvaldas KGB abiga Babrak Karmal. Samamoodi läks Bangladeshis, kui sheik Mujibur Rahman, väga nõukogudemeelne vasakpoolne mõrvati kambajõmmide ehk marksistide-leninistlike sõjaväekaaslaste poolt. Sama muster kordub kõikjal. Sellel hetkel, kui need kasulikud idioodid on oma eesmärgi täitnud, nad kas hukatakse või pagendatakse või vangistatakse nagu Kuubal. Paljud endised marksistid istuvad praegu Kuubal vangis!

Leidub mitmeid avalikke sõnavõtjaid, kes tunnustavad NLKP eesti soost liikmeid, et need ikka “ära pöörasid rahva ja õiguse poole”. Neil polnud muud varianti, kunagi pole olnud, sest vene võim töötabki nii. Perestroika oli kõigile eesti kollaboraatoritele signaal, et neid tahetakse kõrvale mängida, millele vastati ähvardustega lüüa rahvusradikaalidega punti “ja kõik ära rääkida”. See, et venelased tahavad kellestki lahti saada, see ei tähenda, et “ohver” seni nende mees polnud, kui kogu senine biograafia ilmselt sellele viitab: kuidas põhja lastud karjääriga kommunist leidis raha, et moodustada aktsiaseltse, ja rahvale aga teha kinu, teatrit ja raadiot!

Puhversõjad ja araabia vabatahtlikud

Indira Gandhi ütles teie rahvale: “Pole mingeid tõendeid nõukogude sõjalisest kohalolekust Indias!” Kallid sõbrad, see oli üks suurimaid ja rasvasemaid valesid. Ma tegelesin nõukogude armeega Indias (ülestunnistus ju, sest KGB ja GRU on kaks erinevat asja, KGB-l pole eriti just armee välisasjade juurde tegemist, selleks ongi GRU!). Mõned väeosad ehitasid India sadamaid nõukogude tuumaallveelaevadele. Teised valmistasid ette invasiooni Ida-Pakistani, mida teie põhupead kirjeldasid meedias rohujuuretasandil islami revolutsioonina. Uskuge mind, seal ei olnud ei rohtu ega juurt, ja kõige vähem võis sealt leida Islamit! Pole olemas sellist asja nagu Islami revolutsioon. Revolutsioonil pole midagi tegemist Islamiga. Pole sellist asja nagu islami terroristid. Teie meedia valetas teile, kui kõneles USA saatkonna õhkimisest Islami terroristide poolt. Nad on terroristid, ent nad pole islamistid ainult seetõttu, et nad sündisid moslemimaal! Saate erinevusele pihta?! Ma ei saa nimetada sm Andropovit kristlikuks diktaatoriks ainuüksi seetõttu, et nad sündisid maal, mis oli kristlik.

Seda tsitaati laiendab teine sarnane, mis selgitab, et kõik sellised rohelised revolutsionäärid on saanud koolitust Moskva Lumumba ülikoolis, mis oli KGB kontrolli alla ehk praegu käib seda inspekteerimas FSB polkovnik isiklikult. See peaks olema ka vihje, kes ja kuidas kukutas Iraani šahhi pärast toorainetoru tõmbamist Iraanist Nõukogude Liitu! Nüüd tuletage ka meelde, kus viimati eesti mehi pantvangis hoiti! A. Süüria, B. India. Mõlemas on Venemaa sõjaline kohalolek muistsetest aegadest.

JÄTKUB


Subversioon (2): Akadeemilised traditsioonid ja kasulikud idioodid

17. mai 2018

Our resistance to it does not mean harm to the British people.

We seek to convert them, not to defeat them on the battle-field.

Ours is an unarmed revolt against the British rule.

But whether we convert them or not, we are determined to make

their rule impossible by non-violent non-co-operation.

Mahatma Gandhi

A Letter to Adolf Hitler

(24.12. 1940)

 

C. Bezmenov’i doktriin subversiooni strateegiast

Mina pole KGB kursuseid läbinud, ja kui ma ka kuulsin 30.aastat tagasi samizdat’i Schumani mingitest kirjadest (otsi netist Love Letter to America) siis minuni need ei jõudnud. Kui need kellegi poolt eesti keelde tõlgiti, isegi korduvalt, siis võiks need netti üles riputada. Sellel oleks vähemalt ajalooline väärtus, kui ka keegi selle sisu juba hetkel iganenuks peab. Ma ei oska hinnata, mis on autentne ja mis laiendus või lausa võltsing-väljamõeldis neis juhendites, mida ta mälu järgi rekonstrueerib. Ent pigem vastupidi. Asjad võivad Tšekaas vähe muutunud olla. Vladimir Putin ja Co on vana kooli mehed ja kõigile üldist koodi on, puhtspekulatiivselt siin nenditud, vaid mõnevõrra modifitseeritud, muudetud kontekstile vastavaks. On ilmne, et purjujootmise reegel kehtis veel Lennart Meri 1994.aasta 26.juuli sõidul Moskvasse, milles sündisid vastuolulised juulilepped. President Merd peeti rahvusradikaalide poolt reeturiks, sest sisuliselt garanteeris EW nüüdsest ka GRU ehk sõjaväeluure pensionäride-siseluurevõrgustiku kaitset ja katmist-toitmist. On veel mõningad kohad, mis on samuti omal moel kaitstud, kus pole hea toon pitsi sülitada, sest tervise laostamine alkoholiga olevat “akadeemiline traditsioon“. Villem Reiman ei ole akadeemiline traditsioon? Olgu üle korratud, et Bezmenov jootis alati India kliente, vasakpoolseid sümpatisaatoreid ja kasulikke idioote. Seejärel aga, в самом разгаре, surus seltsimeestele pihku sulepea, millega allkirjastada ühispöördumist NL rahupoliitika toetuseks. Võõrustajad aga tegid pause, väljutasid uimastavaid vedelikke ja võtsid lausa neutraliseerivaid pille! Mis on kooskõlas Bezmenovi üldise sissejuhatava lausega, et “Sõjapidamise suurim kunst on mitte võidelda lahinguväljal, vaid oma vaenlase maal ümber pöörata kõik, mis seal on väärtuslik, selleni, et vaenlase reaalsustaju on ärakeeratud sellise määrani, et ta ei taju vastast enam vaenlasena …” Bezmenov läheb selgitustes kaugele minevikku ja näitab kuivõrd selline strateegia põhineb agressiivsetel kavatsustel või sõjapidamise teoorial üldse. Bezmenov refereerib Hiina sõjakunsti.

Hiina strateeg Sun-Tzu (eesti keeles eelistatakse vormi Sun Zi, 6.saj eKr) õpetanud sõjasurvet kasvatama nii:

  • 1. Naeruväärista vastase traditsioone, st isade ajalugu ja nende tavasid alates keelest,
  • 2. Tõmba-provotseeri nende juhte kuritegelikesse afääridesse ehk lõksudesse astuma ja avalikusta need rahvale, et need avalikult juhte põlgaks,
  • 3. Riku nende valitsemist igal moel,
  • 4. Tee selleks, nende eesmärkide saavutamiseks ka kõige alatumate ja puudulike inimestega koostööd,
  • 5. Külva tüli vaenurahva sekka,
  • 6. Pööra noored vanade vastu,
  • 7. Luba ja ka anna tasu kollaboraatoritele ja kaasosalistele.

Mäletate veel Mikk Pärnitsa rünnakut laulupeo traditsioonidele. Või poolavalikku eesti keele ja kirjanduse mõnitamist endiste ÜLKNÜ ja parteiliikmete laste poolt – eestikeelsed publikatsioonid seisavad isegi venekeelsetest “globaalse levikuga teadusajakirjadest” allpool, rääkimata inglise või saksa keelest, sest neid loetakse paljude juhtivate ülikoolide kampustes. Mis ajast? Sellest ajast, kui Lääne kampustes levitati nõukogude rahaga Ida-Saksamaa kodupornot ja värvilisi rahupoliitikat-patsifismi ülistavaid brošüüre. Teine reegel on etteheide ka sihtriikide meediale, et need lihtsameelselt iga ahistamis- või seksitellimislooga kaasa ei läheks. Mina ei suuda uskuda, et keegi Trumpi kaaslannale selle visiidi eest juba varem midagi ei maksnud! Teistpidi iseloomunõrku mehi ei maksa riigiasjade juurde lasta, et siis neid šantaaži abil konksu otsa ei üritata võtta! Me teame, et 3.punkti pidas sobivaks juba saksa kindralstaap, kui andis bolševikele läbi Aleksander Kesküla rahalist abi trükiste väljaandmiseks ja relvastumiseks. Tšekistide seas leidus samavõrd rohkelt kriminaalkurjategijaid ja Kominterni kõlvatu subversioonipoliitika leidis lavastamist juba ENSV teleseriaalides (Lindpriid). Noorte lollitamise varal partei liikmete terroriseerimist ei tundnud mitte ainult esimees Mao, kes vabastas Hiina lapsed 10 aastaks koolitundidest. Noortekomissaride poliitpederastia on kasuks tulnud ka meie ajal nn liberaalse noorsoo vilekoori organiseerimisel kui vaid meenutada Silver Meikari riigirüüste paljastust. Mis viibki sujuvalt seitsmenda punktini. Kui venelased annaksid tasu mingisuguste teenete eest, mis on nende soovide kohaselt Eesti ühiskonna kõikuma pannud, demoraliseerinud-destabiliseerinud, siis kuidas nad selle tasu edastaksid? Sularahas, teenetega või pangaülekandega? Ei maksa ennast petta, et Eesti ei paku Venemaale strateegilist huvi, kui reetur Simmi lugu näitab vastupidist!

Bezmenovi teada Komintern levitanud järgmisi põhimõtteid kapitalismi kukutamiseks Revolutsiooni reeglites:

  • 1. Riku noori, ahvatle neid seksiga (paku 7/24h pornot?) ja tõmba religioonist eemale, nende väärtused olgu pealiskaudsed ja nõrgendatud,
  • 2. Jaga inimesi vaenulikesse rühmadesse, kes tülitsevad tühiste asjade pärast,
  • 3. Hävita usk riigijuhtidesse naeruvääristamise ja põlguseeskujuga,
  • 4. Jutlusta demokraatiat, ent haara kiiresti ja armutult võimalusel võim,
  • 5. Riigikulutuste julgustamisega ekstravagantsustele riku usaldus ja üritage inflatsiooni ja tõusvate hindadega nurinani jõuda,
  • 6. Ärgitage põhjendamatuid streike olulistes valdkondades, julgustage kodanike vastuhakke ja samas kaitske valitsuse pehmet vastust väljaastumistele,
  • 7. Aidake kaasa vanade moraaliväärtuste kokkulangemisele – rikkuge mõisteid ausus, kainus, mõõdukus ja ausõna (suusõnaline kokkulepe).

Esimene ja seitsmes punkt meenutab mulle ÜLKNÜ veteranidest noorsoo-spetsialiste, kes siiani esinevad suurimate liberaalsus-ekspertidena, kuna ausus, kainus, mõõdukus ja perjuuriumi-kartus kuulub kaasajal üsnagi küünilises akadeemilises, just nimel vasakorientatsiooniga, seltskonnas vile ja naerualususe põhikriteeriumite sekka. Nad ei tea õigupoolest midagi ja fakt, et vaid paar vanameest kapis võiksid omada täielikku ülevaadet nende akadeemilisest kompetentsist ei tee neid tagasihoidlikumaks vaid ülbemaks. Vana kommunist pole enam inimsusevastaste kuritegude kaasosaline, kui tal on seksuaalne huvi samasooliste ehk poiste ja noormeeste suhtes. Vana parteihomo, kes kiusas Eesti kodanikke sinise ankeedi pärast taga, on nüüdsest aktuaalne ja perenniaalne süsteemi rõhumise ohver! Loomulikult on see teema muutmine. Enamgi, tolerantsus on esmajoones iseloomuomadus ehk kui teil polnud seda nõukogude ajal, siis pole seda ka nüüd! Muideks, Bezmenov kinnitab, et kooskõlas kõige autumate kaasamise reegliga, seisab NL samuti Lääne homoõigusluse kisakooriga segaduse külvamise taga!

Kui tõepoolest vaid 15% KGB ressurssidest on suunatud spionaažile ja 85% ideoloogilisele subversioonile ehk ajupesuprotsessile (id est ideoloogiline subversioon ehk psühholoogiline sõda), siis võis neile see ka 40 aastaga jõukohane olla kõigi vähemuste nõudmiste vankrit sinnamaani veeretada. Ma eelistan siiski uskuda vastupidisesse suhtesse. GRU puhul oli see ilmtingimata vastupidises suhtes.

C. 2 Pime nurk – korporatiivne õllelaud?

Ideoloogilise subversiooni kõige pimedam nurk, kust ettearvamatud kõigutamised – noahoop selga – ette tulla võivad, pole siiski vasakpoolsed, vaid vähese enesetähtsustamise all kannatavad indiviidid. Vanast ja jõukast perest pärinemine ei tähenda nartsissismihaigusest puutumata jäämist: “Vaadake, kasulikud idioodid, vasakpoolsed, kes idealistlikult usuvad nõukogude sotsialismi ilusse või kommunistlikku või mistahes süsteemi, kui pettuvad, saavad neist halvimad vaenlased. Seetõttu oligi, miks minu KGB instruktorid rõhutasid asja, et vasakpoolsetega ei maksa vaeva näha. Unusta ära need poliitilised prostituudid … Marksistlikku ideoloogiat pumbatakse viimase kolme ameeriklaste põlvkonna peadesse, ilma et seda vastustatakse või tasakaalustakse amerikanismi põhiväärtustega. Enamus inimesi, kes lõpetasid 60.aastatel ülikooli, on hõivanud võtmepositsioone valitsuses, administratsioonides, äris, massimeedias ja haridus-süsteemis … Nad on juba programmeeritud mõtlema teatud viisil…  Te ei suuda nende meelt muuta, isegi kui annate neile autentset informatsiooni.”

C. 3 Alt-tõmbamise tsükkel 18-26 aastat?

Kõige huvipakkuvam on tema väide, et riike saab jalult tõmmata lausa kuue nädalaga.

  • 1. aste ehk demoraliseerimine 15-20 aastat;
  • 2. destabiliseerumine 2-5 aastat;
  • 3. kriis kuuest nädalast kuue kuuni;
  • 4. normaliseerumine ehk ümberpööratud võimusuhete külmutamine nagu 1968.aastal Tšehhoslovakkias.

Demoralisatsioon on propagandafaas, kui vastasühiskonnas konservatiivseid ehk stabiilsust-tagavaid põhisfääre üritatakse ideoloogiliselt kukutada. Religioonist tehakse palagan, kogudused kolivad tele-show’desse ja küsivad alaliselt raha. Jutlustajatest ja preestritest saavad müügimehed, kelle edu mõõdab väljameelitatud raha hulk, mitte argument või töö kogudusliikmete eludega. Sfäärid lähevad segi – politiseerimine ja kommertsialiseerimine ehk indulgentside müümine, millest lähtuski protestiliikumine, mis killustas vana katoliku kiriku ilmselge korruptiivsustaju tõttu. Killustumisega kaasnesid sisesõjad. Tulemuse kohal on “Death Wish”. Bezmenov on pidanud silmas ilmselt freudiaanlikku mõistet Todestrieb ehk surmatungi, mis seisneb enesehävituslikus elus (elupõletamine), lootusetuses ja hetkes elamist. Minu hinnangul näitab see koht, millises nn instituudis subversiooni algparadigma pärineb. Seda on ilmtingimata moderniseeritud, ent ma arvan, et selle plaani alusel instrueeriti saksa sõjaväeluure rahaannetustega Venemaa laostamist ehk bolševistlikku revolutsiooni. Ümberpööramise strateegia ehk kurjuse agenda pärisid vene kommunistid saksa kindralstaabilt!

Igatahes religiooni laostamisega strateegia ja tulevikutaju kaob põlvkondadel. Aetakse taga kohest gratifikatsiooni, mitte pika-ajalist ja kindlat tulemust. Seevastu haridus ideologiseeritakse pseudo-sotsioloogiaga, võltsvõrdsuse ja primitiivse õigluse paradigmadega. Kõik on suhteline ehk moraalsete kohustuste asemel seab sisse end relativism, mis oli tuntud segastes intiimsuhetes elanud revolutsionääridele. Fundamentaal- ja rakendusteaduste asemel tehakse pehmed erialad nendega võrdseteks. Füüsika, keemia ja matemaatika asemel new age seksuaalsus-kursused ülikoolis!!! See protsess on Eestis juba väljendunud popkultuuri filosoofiate (Metallica filosoofia!!!!) tõstmisega formaalse loogika asemele. Meedia desinformeerib, libauudised või tegeleb ebaoluliste asjadega. Bezmenovi rünnak tabloidide vastu pole õigustatud. Meediat ja ajalehti pole võimalik uskuda!? Ent seda polnud ka nõukogude meedia puhul, nii et igaüks oleks öelnud et suures mitmekesisuses lootus säilub autentsetele uudistele. Subverteeritud popkultuuris tõstetakse esile “mässulisi” psühhopaate, kes neurasteeniliselt suhtuvad igasse autoriteeti. Iidolid (ebajumalad) ja ebaeeskujud üritavad olla veenvad alustalad (mida nad pole iseloomu tõttu) konstruktiivsele uuele kogukonnale. Muusika asemel astub müra või narkotegemine kontserdikülastamise ettekäändel. Kujuneb kergelt manipuleeritav ja vähenõudlik kultuuritarbija. Karjainimesed indiviidide asemel. Igal pool üritatakse ersatsi pakkuda piisava pähe. Ebaloomulike fraktaliseeringute edendamisega üritatakse erinevaid kihte misiganes tunnuse alusel teineteisest eemale tõmmata – riik võõrandada rahvast õigusmõistmise võltsimisega, õiguste propagandaga ilma kohustusteta etc. Võõrandada rahvast traditsioonidest ja väärtustest nii, et kuskil pole lõpuks usaldust. Inimesed elavad slummidesse ja nad pole seotud loomulike majandusüksustega, mis rajanevad maakasutusel etc.

C 4. Subverteerija ehk Eksitaja loogika, mehhanism, on konkurentsipettus “ärge kartke!”

Kui alt-tõmbaja pumpab musklit ehk ehitab üles sõjalis-tööstuslikku kompleksi arvutul hulgal salajaste tehaste ja orjatööjõuga, siis vastastele tehakse “rahupropagandat”. Rahuliikumised saavad sotsialistlikus või vasakmeedias suuresti tähelepanu ja kuulutatakse, et nõukogude rahvas on rahuarmastav tsivilisatsiooni tõrvik. Enamgi, rahurahvale antakse tehnilist abi probleemide ületamiseks. Kui salaja provotseeritakse lokaalseid sõjalisi konflikte, siis kõneletakse “enesemääramisõigusest” ja ülistatakse rahvuslike vabastusliikumiste kangelasi, millele vastatakse piiratud sekkumisega ja poolikute meetmetega nagu Vietnami puhul. Kus tõesti kogu hävituslennundus ja raketitõrje oli nõukogude väejuhatuse ehk nõunike käes, kellel mundrikandmise õigust võõrriigi territooriumil loomulikult polnud. Onu Sam abistab rahvuslikke vabastusliikumisi, tegemata suurt vahet, kui punane keegi juhtub abiorganisatsiooni eesotsas olema! Majandus ja sõjalist abi laiendatakse, kuna samal ajal teevad vasakmeedia pealkirju Anti-imperialistlik propaganda. Onu Sami tädilapsed aga lähevad tänavatele sõjavastaste plakatitega, värbamisest väljakeerutajaid aidatakse maalt lahkuda. Lõpuks Onu Sam sõlmib “Auväärse rahu”, mis finaliseerus Vietnamis Saigoni evakueerimise, sõjapõgenikelainega ja mahajäänute avalike hukkamistega. Subverteerija paneb omad mehed pukki, huntade keskkomiteed moodustatakse marksistlikest tegudemeestest ehk terroristidest. Propaganda hõiskab, et iseseisvad natsioonid-riigid suudavad lüüa suuri imperialiste, kuna Sam unustab vanad sõbrad-“luuserid” ja keegi ei usugi siis enam Onu Sami sõnu. Mida oligi vaja kommunistidel! Puhkepausi ajal, kui reorganiseeritakse, mis siiski ei tähenda propaganda sulgemist, teeb Sam vea ja vaatab peeglisse ja tahab rahumehi ette lükata. Ent sellest pole kasu. Esialgu üritatakse puhveri kaudu nagu Kuuba sõdida, seejärel võib järgneda otsene agressioon nagu Afghanistanis. Bezmenov peab sellistel puhkudel boikotte jmt lapsikuteks meetmeteks, kuidas vastata agressioonile.

Destabiliseerimine

A. Võimuvõitlus – intrigeeritakse populismi, projektiparteisid, kõik löövad kõiki. Reaktsioon – suure venna ja kõva käe ihalus.
B. Häiritakse logistikat (sabotaaž ka ametiühingute kaudu) ja lepingulisi suhteid mõjutatakse katkestama. Abinõu suur kohtunik, kes peale sunnib kohustusi.
C. Poliitilises elus asuvad kodanike vabaühenduste asemele agressiivsed aktivistide rühmitused, kes blokeerivad vaba dispuuti ja kasutavad ära vaikiva enamuse argirutiini keskenduda eelkõige elumuredele ja lähi-ümbrusele. Riigi probleemides osaleb üha vähem inimesi, sest osalemise kasutegur on lärmitegemise pärast madal. Vilekooride võim nagu spordivõistlustel. (Meenub ajalooline paralleel poliitika tegemisest Ida-Roomas, kus kaarikrühmitused manifesteerisid end poliitiliselt – tulemuseks keisri ainuvõimu tugevenemine).

D. Vasakpoolne valitsus läheneb igasugustele internatsionaalidele, mis viib isoleerumisele ja vaenlastest ümbritsetuse doktriini kujunemisele.

Kriisi ajal õgustatakse radikaale ja mässulisi rühmitusi vägivaldselt võimu võtma ja kogu ühiskonna ja riigikorraldust äärmuslike meetmetega muutma diktatuuri suunas. Kui eelnevad faasid on hästi läbi viidud, siis enamus ühiskondi on täielikult segaduses ja ei suuda iseseisvalt vastu astuda demokraatia hävitamisele.

JÄRGNEB


Subversioon (1): Alt-tõmbamine ja legend

15. mai 2018

A. Sissejuhatus

A.1 Male, doomino või turakas?

Millised olid esisekretär Leonid Brežnevi lemmiklauamängud? Teda kiputi terve elu mitteohtlikuks hindama, ent armee pidas teda siiski sobivamaks liidriks, rääkimata diplomaatidest, kui Nikita Hruštšovi, kes ajas alaliselt strateegilised käigud taktikalistega segamini, tekitades piinlikkust nii armee kui välisministeeriumi ametkonnas. Mulle näib, et need võisid olla

  • a. lõunalaua-male,
  • b. õhtupoolikute doomino ja
  • c. kesköine kaardimäng turakas või “Valetaja”, parimal juhul ka bridž.

Esimest mängiti tihti tööajast ja kõrgem ohvitserkond võis malelauaväljakutseid sõjamängudega võrdseks või aseaineliseks rutiinseks pingutuseks pidada. Doomino oli õllest nokastunud KGB-meestega auruväljalaskmise moodus ning turakat mängiti terviseprotseduuride järel parteikolleegidega. Kui kõik kolm kokku said, siis osapoolte kaasamiseks tehti eelproove Casino Royale stiilis superpanustamisteks bridžimänguga. Seltsimehed parteist võisid tunda end kõrvaletõrjutuna KGB välisteenistuste ja sõjaväeluure signaalluure meeste semiootika tõttu. Taolist 3-4 mõtlemis-stiili võib märgata subversiivsetes ja avalikes militaarsetes kvaasikonfliktides ka pärast NL lagunemist väga lihtsalt põhjusel – Venemaa polnud võimeline iseorganiseeruma piisavalt kiiresti Jeltsini taoistlikus “veelahtumispoliitikas”. Aega oli liiga vähe, enne seisis nälg ja külm uksepiidal, kui kerkisid esile puhaste kätega majandus-tsivilistid. Malemängu loogika paistis ilmselt läbi õndsa Poola katoliku kiriku preestri Jerzy Popiełuszko (1947-1984) tapmisloos, mida minu hinnangul üsna õnnestunult lavastati Hollywoodi filmis To Kill a Priest (1988). Poola julgeoleku kapten Stefan (mängis Ed Harris) vahetati-ohverdati nagu malend karismaatilise noore preestri vastu (tapjate üle mõistetigi hiljem kohut). Kui must töö – terroriseerida ehk ärahirmutamine – äärmise vahendina oli korda saadetud, siis pesi otsene sõjaväeline ülemvõim käed puhtaks: näete, poola ametnike isetegevuse tõttu elu Poolas ei laabu! Tegelikult selliseid asju prooviti ju ka Balti riikides, sest siiani hõljub nii pastor Meri kui ka Lätis samal ajal kummaliselt mõrvatud preestri surma kohal julgeolekukomitee kummaline kriisilahendamisloogika. Kes selle järel KGB struktuuris välja vahetati? Vahetust tehti ju ka Karl Vaino’le, kus Vaino Väljas Nikaraguast tagasi kutsuti. Olgem ausad, ehkki kliendi suhted partei ja KGB vahel polnud lubatud, komsomoli puhul küll (mis seejärel takistas neil parteisse edasisaamisel), oli partnerlus normiks!
Ent doomino, mida genossed omavahel KGB-ga võidu tagusid, näeme me perestroika ajast nii punapartei sise- kui ka välisdemokraatias. See on omameeste ette või vaheleasetamine ehk vaheletrügimise strateegia. Kusjuures arvestused põhinevad nõukogude pseudo-sotsioloogial, et igal aktsioonil peab olema reaktsioon ja vastupidi. Mingi sotsiaalne ühiskondlik tung või vajadus võtab organiseeritud kuju ja seda on vaja blokeerida allapööratuse ehk subversiooni vältimiseks. Teisisõnu seltsimehed tahavad jääda võimule iga hinna eest. Et mitte lasta end alla/alt-tõmmata, siis on see igati moraalselt õigustatud, rääkimata sõjakunsti kui ellujäämise õpetusest väljaspool igasugusest moraali. Kõikehõlmava revolutsioonilise ehk dialektilise loogikaga ei tunnista restitutsiooni ega elementaarset pärimisseadust. Nende esivanemate kuriteod ja tõprateod on teie vastutusel ja teie esivanemate vooruste ja pingutuste vilja peetakse ka nende õiguspäraseks osaks!  Mis meenutab seda, kuidas nurjatu suhtub teise ja enda omandisse. Kui NL plaanimajandus polnud suuteline produtseerima kapitalistlike majandustega võrreldavat majanduskasvu ja seetõttu mahajäämus aina suurenes järgivõtmise lootuseta, siis algatati liberaliseerimisprogramm. Üritati pro forma kopeerida kapitalistlikku ühiskonda, ehk punased seltsimehed asusid igale poole vaheletrügima endale järelmaailmas koha kindlustamisel, ka sinna, mis oli tegelikult restitutiivse või lausa pärandilise iseloomuga. Võnnuvõõrad pärivad Vaiwara tšuude ja anekdootide pärast inimesi represseerinud bolševikud moodustasid liberaalseid parteisid, kus definitsioonilt peaks arvestama iga indiviidi õigusega vabalt ennast väljendada! Žirinovski on parim näide farsist, mida selline vahetrügimise ehk doominomängu loogika võib pakkuda: ta ei kujuta ette, et peab mõnda vabrikut enda töö ja tegemiste armust nagu küüditatud vanaisa, vaid kõik peab kuidagi seostuma terrori ja riigirüüstega, mida saksa kindralstaabi rahastatud VSDP bolševikest luuserid koos kriminaalidega Tšekaa varal sotsiaalselt konstrueerisid Venemaal. Kui juttu on positsioonist, mis neid kukutada või allapöörata võib, siis on kõik relatiivne. Seevastu muutub doomino silmapilkselt tugevama kaardi turakaks, kui vastaspool vanade vigade foonile on võimalik lükata või lihtsalt eksimus välja meelitada. Kõik spordihuvilised teavad sukeldumistest ja kukkumistest jalg- või korvpalliväljakul. Õlapuudutuse korral näosthaaramisest jmt. Teisisõnu re-formeerub vaba ehk liberaalne postsovetlik ühiskond pikka aega ikkagi valemängurite näo järgi – isehakkamine, varastamine, räme valetamine, šarlataanlus, eksitamine ja simuleerimine. Sest nad on eluaeg mänginud ideoloogia mitte professionaalsuskaardile. Vabas Eestis on korporatsioonid ülikoolide komsomoliorganisatsioonide asemel. Ajalooliselt võib seda protsessi vaadelda komnoorte jagunemisena fraktsioonideks ja mõistlikema kaaslastega koos palusid tagastada neile okupatsioonivõimu poolt suletud ja natsionaliseeritud üliõpilasseltside vara. Keskkomitee tuligi vastu eriti siis, kui noored olid veennud, et väliskoondused saavad oma asjad tagasi, rääkimata igakülgsest abist oma vanade asjade tagasisaamisel Eesti territooriumil. See oli muidugi julge lubadus, mis pidi töötama komnoorte huvides saada Lääne stipendiume, mitte et 10 aastat hiljem kaebasid Atlandi taguste koonduste pensionärid, et pole Eesti vennaskonnalt varatagasinõudelistes jmt asjaajamises õiget abi saanud! Mis te seal siis arvasite? DOOMINO seisnebki nii vaheletrügimises kui ka vastase blokeerimises, et oma punktid välja või ära mängitud saaks nii, et mänguväljal domineeriksid ühe poole klotsid teise asemel ehk saavutaksid ülekaalu. Saate aru?! Sest meil on ikkagi “vastandite ühtsuse riik”, mis oli täiesti võimatu 1918-40, sest seal terroriste ja varaülevõtmist ülistanud kukutajad ehk allapöörajad istusid vangis, mitte ei moodustanud valitsusi või ei seletanud millised suured teened neil on nõukogude majanduse ehk ka okupeeritud rahvaste eluolu ülesehitamisel. Nõukogude okupatsioon oli algusest peale riigirüüste ja kui neid lubatakse vabas riigis jätkata, siis saate riigirüüste ehk igihalja korruptsiooni jätkumise.

A. 2 Ideoloogiline subversioon

Tõlgitakse tavaliselt “õõnestamine” aga ka “kukutamine”. Esimene on ärakulunud nõukogude (vastu-)propagandas ja teine liiga laialivalguv sisu edastamisel. Sõna on moodustatud ladina eessõnast sub “all, alla, alt” ja vertere “pöörama, keerama”. Lingvistilise sfääri loogika seisukohalt sobiks kõige paremini “allapööramine”, ehk kus vastandid vahetavad poole nii, et vastupidisus ehk kontraarsussuhe säilub samal kohal, ent parem on pahem ja pahem on parem. Ent ka “ärapööramine, alt-tõmbamine, alt-viimine, aluse/ette sättimine-pööramine“, isegi “keeramine, alt-kruvimine“, võivad sobida subversiooni tähistamiseks sõltuvalt eritehnika kirjeldusest. Sest sub-versioon kuulub soomõistelt sõjakunsti alla, täpsemalt sõjakavaluse ja strateegilise ärapetmise valdkonda. Petta võib tuhandel moel ja hetketaktika sõltub olukorrast, ehkki põhietapid demoraliseerimine, destabiliseerimine, kriis ja normaliseerumine (ehk tsükli lõpp), jaotavad võttestikku nelja peamisse klassi. Subversiooni juurde käivad laimukampaaniad, meediamanipulatsioonid ja intriigid, mida võib kokku võtta sõnadega diskrediteerimine ja mainetapp või maineroim (character assassination).
Hakkab koitma?

A. 3 Schumani legend

Juri Bezmenov (Ю́рий Алекса́ндрович Безме́нов) 1939-93/97*. Sündis Moskvast 30 km põhja pool asuvas linnakeses. Asus 17-aastasena õppima Moskva ülikooli idakeelte osakonda. Väidab, et teatud metropolide kõrgemad õppeasutused nagu Lumumba ülikool olid KGB kontrolli all. Pange tähele – välisajakirjanikke koolitati kõrvuti tulevaste diplomaatide ja otseste luuretöötajatega. Lõpetas kooli 1963.aastal ja töötas kaks aastat tõlgina NL rafineerimisvabrikute projektide juures (see võis tähendada väga erinevaid toormaterjali ümbertöötamistehaseid).
1965.aastast töötas RIA Novosti propagandaosakonnas ajakirjanikuna, tõlkides enamasti tekste vene keelest võõrkeelde. Avastas, enda sõnul, et 3/4 ajakirjanikest olid KGB agendid-kaastöölised ja ülejäänud vabakutselised “kliendid”. 1969.aastal lähetati taas Indiasse, seekord New Delhi NL saatkonda. Ametikoha poolest oli pressiohvitser, “tegelikult” juhatas Vastu-propaganda osakonda, mis kogus andmeid India sümpatisaatorite, ajakirjanike ja eliidi kohta, et neid ära kasutada. Need, kes ennast ära kasutada ei lasknud või koostööd ei teinud, said maineroima osaliseks (character assassination). Tema kuraatoriks oli Mitrohhin (sic!!!), kes soovitas tal sihtida kõrgemale ja mitte raisata aega, vähemalt mitte koha peal, vasakpoolsete poliitiliste prostituutide määrimisega, vaid üritada ära osta konservatiive misiganes nende isiklik motiiv võis olla bolševikele teene osutada. Enda sõnul leidis ta paljud ustavad India kodanikest sümpatisaatorid ja sotsialismi entusiastid kõrvaldamisnimekirjadest.

Esimene nn mugavusabielu, millest Moskvas lähetuse järel lahutas

1970.aastal, kui oli Indias pressi-ohvitser, liitus USA hipidega, kandis parukat-teksaseid ja lendas Kreekasse, kus võttis USA saatkonna ja CIA-ga ühendust. Indias polnud võimalik “üle hüpata”, sest Indira Gandhi tegi seaduse, mis kuulutas selle ebaseaduslikuks väljaandmiskohustusega lähteriigile, pärast Svetlana Stalina üleminekut Lääne saatkondadesse. Tema uurimise all oli ilmselt ka lääne tudengite turism ehk kontrakultuur – hipid – , kes enamasti paistsid kohalike naerualutena Indias. Suitsetasid hašišit ja marihuaanat.

Kuus kuud veenis Kreekas CIA-d, siis elas Saksamaal ja lõpuks siirdus võimalikult kaugele ehk Kanadasse. CIA loonud talle uue identiteedi – Tomas David Schuman. Pärast ülehüppamist õppis Toronto ülikoolis kaks aastat politoloogiat, 1972-76.aastal toimetas CBC venekeelseid raadiosaateid, mille järel seda pidas erinevaid kutseid ja 80.aastate alguses pidas juba sovjetoloogilisi loenguid ja esines freelancer kolumnistina. CBC ehk Kanada Ringhäälingu korporatsioonis töötamise ajal NL tegelased selgitasid ta ID välja ehk selle, kes teeb Oversea services venekeelsed saated ning Pierre Trudeau (1919-2000), Kanada peaminister, võttis vastu NL suursaadiku Aleksander Jakovlevi soovituse provokaatorit ohjeldada – seega esmajoones Kanada bürokraatia kaudu õnnestus temast lahti saada. Siin on kõige üldisemalt ülevaade tema elukäigust, ilma suurema ja tähelepanelikuma legendi või doktriini uurimiseta. Enne selle lahkamise juurde minemist provisoorsed märkused, mida kaasalugeja võiks arvestada järgnevate postituste puhul, kus ma enamasti refereerin seda tähelepanuväärset nn defektorit.

B. Kahtlused ehk Bezmenovi juurde-tunnistamised

Bezmenov nendib, et NL võimutervik põhineb kolmel sambal – armee, KGB ja parteibürokraatia -, mis moodustavad lausa “vihkamise kolmnurga”. Ja süüdistab kõikides Venemaa sise- ja välispoliitika hädades parteibürokraate, Kremli huntat, kuhu on end sisse seadnud kõige avantüristlikumad tüübid elanikkonnast. Sellega on raske mittenõustuda, et komsomol ja partei tõmbas ligi esmajoones sotsiopaate. Armee olevat seevastu mõõdukas jõud, kes ei taha minna meelsasti kohtadesse, kus teda ei oodata. Nagu jõudnud teda õpetada armeeinspektorist isa. Aleksander Bezmenov oli kindrali auastmes NL ekspeditsiooniarmeede ülevaataja (Mongoolia, Kuuba, Ladina-Anmeerika etc) otsese vastutusega kaitseministri ees, kes oli NL-s alati sõjaväelane kindralstaabist. Probleem on selles, et selliseid lendkohti hõivasid mehed, kes olid kas vastutavad või kuulusid GRU personali. Troonipärija Suurhertsog Mihhail Aleksandrovitš Romanov (1878-1918) oli ju vene armee kõrgeim armeeinspektor, ehkki teda peeti juhtimisvõimetuks. See on üks kõrgemaid huvi ja usalduspositsioone. Milleks kahtlustada? Stalini tütar Svetlana hüppas India kaudu ära ….   Mõelge nüüd järgi hetkeks!

Süütu ja sõbralik punaarmee? Kahtlusteta jäid Jekaterinburgi tudengid ette armee-eriüksusele, mis ilmselt samuti oli osa GRU struktuurist ülesandega jälgida salajaste relvaprojektide-katsetuste ja baaside peidetust. Kõhklusteta lükkasid tsivilistide autosid Luunja sillalt alla Emajõkke samuti armee puhastajad, kuivõrd lastelaagri kõrval asus superrelvade ehk taktikaline raketibaas, mis pidi kaitsma Tartu strateegiliste pommitajate lennurada. Berliini “strateegilise positsiooni parandamist” nõudsid samuti nõukogude sõjaväelased – enklaavi turvamine on ressursiraiskamine ja ajakulukas, kuna põhimõtteline strateegiline ülekaal (Lääne-Berliin oli ju ümberpiiratud) pidi andma kerge võidu nõukogude poolele. Lähemal vaatlusel märkame, et Bezmenov esitab osatõdede seeria, mis kokkuvõttes võibki paista suure tõena. Kõneleda II maailmasõja ehk Suure Isamaasõja monumentide juurde, et nõukogude inimesed vaatavad neid põlgusega tundub baltlaste leiva ülevõtmise katsena vähemalt, kui mitte vaheleminemisena. Teha end kasulikuks samasuguste tunnistustega, mis mitte-okupeeritud NL osades (sh Poola Valgevene) õige polnud. Kui mitte Tomas David Schuman tegelikult poolakast esialgse ülehüppaja Bezmenovi, kes võis kaduma jääda või surmavalt haavata saada, asendus polnud! Selline võimalus leidub isegi tema legendis – pole selge, kes, ent keegi saatkonnast või tutvusringkonnast leidnud raamatute asemel ülikoolile saadetud varamust AK47 relvastust ja laskemoona. Mõnikord käib esialgne tilgutamine anonüümselt, kui kokkulepe on loodud, siis võib esialgse kontakti naine vmt teha vea, mis nurjab mineku. Ent kahju on sündinud ja pilet juba välja trükitud. Kas teatada spiooni tabamisest valjult või panna oma mees asemele, kes üritaks skeemi laiali lükata – tankitõrjerakettide ja kütuse vooride asemel, millega ka auto ja soomusparki varustada saanuks, olnud tegemist kõigest diversioonirühmituste relvastamisega, et Pakistani politseile survet avaldada, mitte riskida teatud etniliste rühmade diskrimineerimisega etc.
Kusjuures konfliktiastme võltsimine CIA kõrvadele võib olla omaette saavutus – kas vähendada või ka suurendada. Bezmenov lahkus 1970.aastal kas oma või võõra piletiga Kreekasse, ent 1979.aastal okupeeris NL Afghanistani!
Juri Bezmenov võib ise olla üks suurimaid mängureid GRU ehk sõjaväe vastuluure operatsioonides. Super-sleeper, kes räägib kõigest otse ja rämedalt nagu baltlane, välja arvatud see, et ta pole baltlane vaid Moskva nomenklatuuri esindaja. Tuletagem ka meelde, et 1970.aastal olid India-Hiina Nõukogude Liidu-Hiina suhted teravnenud, sest Hiinas möllas verinooruse katk ehk kultuurirevolutsioon (1966-76). Nõukogude Liidul ehk vene armeel võis olla vaja seda varukaarti varrukas ettearvamatu Hiina vastu, kes siseprobleemidelt tähelepanu juhtimiseks hakkas peedistama a. klassikalisi haritlasi, b. vanu bolševikke, kes olid lugenud liiga palju lääne kirjandust, esmajoones Karl Marxi kas mõnes lääne keele tõlkes või lausa otse saksa keeles. Karta võis revolutsioonilist katset “vabastussõjaks”, seda enam, et Hiina osales suurte kaotustega Vietnami sõjas. Vene armee ei teinud põhimõtteliselt hiinlastega pärast Nikita Hruštšovi algatusi, mis Hiinas suure käraga tagasi lükati, koostööd!

JÄRGNEB!


Saatused (1): Sinine ankeet

14. mai 2018

Geni on tänuväärne ettevõtmine, eriti postsovetlikus Eestis, kui otsene terror, provotseerimine ja pealepassimine hajutas ja võõrandas ENSV-s sugupuude erinevaid võrseid üksteisest. Mõnikord andmed väga täpsed pole, teinekord vaikitakse neis maha teatud sünnid, mida teadis iga eesti lehelugeja EW-s, sest elati üsna avalikult – häbenemiseta kuulutati kihlustest, laulatustest, lastesaamisest ja ka lahutustest. Martin Eikelmanni tütar Adja Eikelmann oli abielus Paul Freibergiga ehk koloneli ja EW Kõrgema sõjakooli ülema Herbert Freiberg-Raidna (1897-1942) vennaga. Genis teatatakse tagasihoidlikult, et Adja “hukkus küüditamisel”. Kui see vaid tõene oleks! Adja võeti NKVD poolt ette kui EW sõjaväeluure agent ja piinati surnuks – nii teatab nn väliseestlaste ehk päris-eestlaste ajaleht Võitleja 1973.aastal.

Võiks küsida, et kas ma siis polnud kuulnud neid jutte? Eduard rääkis, ainukesena. Mul polnud teile näidata vanu lehti ette seal Tõnissoni 1, et siis nõuda ÜLKNÜ uljaspeade tänavale viskamist! Ma olen siiani pahane ja keretäiega võlgu ei jää!

Keegi küsis tuntud Virumaa ajaloolase nime minu käest maja hallis. Ma polnud tegevliige. Ma ei pea teid valgustama nii tundlikest teemadest nagu auruveskiomanik Eikelmanni hukkamisest 1918.aasta märtsis Narva laadaplatsil. Kui Tartus on mälestustahvel Kompanii tänava bolševike veresauna ohvritele, siis minu teada Narvas on siiani terroristid nagu Dauman jt kangelased, ja Eesti nn esiajalugu ehk punases terroris hukatute nimekirjad venekeelsele elanikkonnale “vaenulik propaganda”.