Sedelid (435): Attila neli provintsi – Liburnia, Levedia, Livonia ja Looz-Lüttich-Lichtburg?

31. jaan. 2020

Ma pöördun tagasi juba refereeritud tekstikoha juurde, mis kõneleb Attila impeeriumi vallutatud osadest nelja keskuse kaudu – 1. Vahemere ääres Iadria ehk vana Liburnia, 2. Ukraina ehk Doni läänekallas ehk ka Levedia, 3. “Leedust edasi” ehk Liivimaa-Livonia ja 4. Kölni-kandis. Mis on palju vaieldud teema, kuivõrd kas Köln esineb siin teatava mõeldav tõmbepunktina või piiritähisena. Ühelt poolt Soest keset West-faali ehk orjastatud Lääne-Wallachiat (vt geenikaarti), teiselt poolt ilmselt kolmeks jaotunud vana kinnisvara Looz Hollandi poolel, Lüttich (Vicus Leodicus) pigem saksa poolel ja Luxembourg-Lictburg pigem Galliasse tõmbuvana. Toponüümide uurijad pakuvad kõigile erinevat etümoloogiat, ent kindlasti pole Lux ja Licht ehk sama päritolu ehk ladina-saksa “valgus-hele”!! Lisaks Looz on prantsuse variant hollandi Loon ist ju!!!! Paljud kohanimed lähevad tagasi eelrahvasterände aegadesse – civitas Tungrorum. Ent rehkendagem siis vanade siirdealade pärilusskeemidega! On võimalik, et impeeriumiehitajad on valinud provintside keskusteks varasemad-antiiksed siirdekeskused, sest ainu-tüveline kõikehõlmav asustusmuster polegi olnud valdav Euroopas – on elatud läbisegi ja kontaktsete hõimudena jää taandumise aegadest!? Me mäletame anglosakside geeniuse kuningas Alfredi märkust, et albaori on sama, mis liobene, mõlemates esinevad sõnad valge+inimene, ehkki teised tahavad leida igalt poolt liudi-sõna.


“Nostalgia”(6): Deutschland 1986

28. jaan. 2020

Nõnda nagu lubatud valmis 2018.aasta novembris 10-osaline järg Deutschland 1983, millest kirjutasin neli aastat tagasi (13.sept. 2016). Ehkki maht on eelmisest kahe jao võrra suurem, sisu nõnda kaasahaarav pole ning enam ei üritata meeleolu loomist asetada ainult aasta uuemale popmuusika hittidele. Kõlada lastakse kõike – kirikumuusikat, Wagneri Rienzit, France Gall i Boom-Boom (1967) etc. STAS-i tegevustiku kujutamine jätkub 1986.aastal Lõuna Aafrika Vabariigis. Apartheid peaks üheselt osutama, keda DDR toetab, paraku vaevleb saksa-nõukogude okupatsioonitsooni administratsioon majanduskriisis ja salateenistuslike vahenditega haaratakse kinni igast valuutateenimise võimalusest: tööstussaasta ja lääneprügi käitlemine, idakodanike doonorivere müümine Läände, ravimikatsetused ja salakaubandus. Erakorralise majandamise sümboliks NL-s sai antropovka ehk valitsusviin, millega palgaraha tagasi kassasse korjati. Peaks olema ju õpetlik, et KGB ei maksa, ent lootus on ikka lollide lohutus! LAV-s ja Aafrikas vahendab STASi Saksamaa Liitvabariigi relvafirmade tehinguid, kuna otseselt SLV pole lubatud LAVga majandussuhteid, veel enam ÜRO sanktsioneeritud riigile relvi müüa rõhumispoliitika jätkumiseks. Lenora Rauch ongi nüüd Kaplinnas relvatehingu peal, ent klient kindral DeGraaf nõuab SLV esinduste allkirja. Üksi asju ajada naisel relvastusvaldkonnas on raske ja usaldada võõraid ei saa – nii tuuakse taas mängu juba kolm aastat ennast Angoolas nö vabatahtliku saksa keele õpetajana varjav Martin Rauch. Ent Rauch sekkub tehingusse, kui selgub, et relvad lähevad käiku just seal, kust ta parajasti tuleb naftatöötlusvabrikus. Tehing LAV nn valgete jõududega nurjub ja otsustakse valida raskem tee müüa relvi vastaspoolele, keda sotsialismileer peakski toetama. Lennukiga ja meritsi minna ei saa, seetõttu valitakse kõrbeteejuhiks die-hard rassist Gary Banks, kes nad otse siiski Angolas mitte sinna, kuhu vaja, vaid taas De Graafi juurde sõidutab. Naftaöötlusvabrikus puhkeb tulevahetus ja keegi kasu ei saa – Rauch teeb kahjutuks pommi, ent lippamine tuletsoonist välja ei õnnestu ja ta saab kuuli selga. Arvatakse, et ta on surnud, kuna tädi putkas kõrbesse langenud õepojast edasi ega ilmselt öö varjus ei katsunud teda seal leida.

Selle koha peal teeb jutustus taas koomilise pöörde The English Patient i maailma, võinuks vähemalt helikopteriõnnetusestki Liibüasse sattuda, sest ärgata Gaddafi Tripolist 160 km lõunas liivaluidete vahel pole kuigi usutav. Kindral Edeli poeg Oberleutnant Axel piirdub 1986.aastal vaid gay-aktivismiga – püütakse saada ravimifirmade tähelepanu AIDSi ravimiuuringuteks ja stsenaarium asetab ta lõpuks Berliini gay-diskoteeki (?), kus kolmveerand kaks keskööl, 5.aprillil 1986 plahvatas plaadikeerutaja puldi juures plastikpomm, mis tappis kolm inimest (neist kaks US seersanti) ja haavas 229. Ajalugu kõneleb Le Belle ist, ent seriaalis on selleks Paradise Berliini hotelli Voltaire vastas. Peaksin sellel kohal nalja viskama? Kümme päeva hiljem andis Roland Reagan käsu 37 NATO lennukil pommitada Liibüa linnu Tripoli ja Benghaz it, mis tappis vähealt 30 sõdurit ja 15 tsivilisti. Loomulikult oli 2012.aasta Benghazi rünnak konsulaadile ja CIA hoovile meeldetuletus vanast vastasseisust. Ajalugu näitab, et veerand sajandit pole militaarse verevalamise akuutsuses mingi aeg. Aastaid hiljem langetati 2001.aastal kohtuotsus, et Liibüa sõjaväeluure volitas Musbah Abdulghasem Eter i rünnakut läbi viima.

Seriaali seesmise loogika seisukohalt oli Frau Netz i ehk kindralmajor Edeli endise sekretäri edutamine ebaloogiline ning punapäise Lääne-Saksamaa välisluureteenistuse Brigitte Winkelmann i selja taga oletanuks ühe spetsiifilise detaili tõttu Onu Sami karvast treenitud kätt. Seriaali dialoogid STAS-is keskenduvad rahanumbritele, et kriisist vaevlevale riigile saaks aastavahetusel Hiina ilutulestikku osta. Naljast saadakse üle alles 9.seerias, kui reaalsus koputab perekond Fischeri tragöödia puhul, kui kahe tüdrukuga abielupaar mikrobussi peitununa ärahüppamises ebaõnnestus.

Projekt Armulaev – osta seebiseriaali (Loveboat) vana võttealus DDR omandissse eeskujulike idasaksa tööliste kruiisialusena ja salakaubaalusena – on muidugi omaette huumorisaavutus. Sissevaatena ajastusse igati sobilik ja soovitatav gümnaasiumiõpilastele, ehkki spioonimaailm nõnda sensuaalne sugugi ei pruugi olla nagu lastakse välja paista.


Sedelid (434): Trausid Kreekas

25. jaan. 2020

Puudutasin sedelites antiikse maailma Traakia poolde arvatud trauside kombeid ja vana asukohta. Õigem olnuks kinnitada, et nad ka kaasaegse kreeka rahva elementide sekka kuuluvad, ilmselt samavõrd kui eestlaste juurde. Kas nad on siis Eesti kreeklased? Geograafilis-antropoloogiliselt ilmtingimata ja Rooma riigis kuni Ida-Rooma langemiseni peeti nende algset kodu kreekakeelse kultuuriruumi osaks. Mõneti on see probleemikordus ajast, kui alghellenid käisid Trooja pärisasukohta otsimas ja tegid veel juurdearvamisi, kes kreeklaste sekka kuluvad.

Nende päriskuuluvus tuli ka pärast Herodotost kõne alla. Hesychios pidas neid sküütideks, kuna Stephanos Byzantium (samast kõrvalt), pidas neid agathyrside siirderakukeseks Egeuse mere ääres, mis ei pruugi siiski olla vale, kui me neid Székely-secuide (koht Doonau Mures jõe taga on Herodotose agathyrsidel ja secuidel sama, mis ei saa olla juhus, seda enam et Hermanarich mõneks ajaks teatud rahvad pagendas, millest mõned hunnidega tagasi ka tulid) esivanemateks Wallachias peame etc. Distants ei saa olla argument, kui kreeklaste endigi diasporaa ulatus Hispaaniast Indiani ning teised kaubandusele suunatud vanad rahvad nende siirdemustrit kopeerima kaldusid. Agathyrsi mehed armastanud spiraalseid väärismetallist ehteid ja elasid eelkristlikus maailmas grupiabielu. Antiik-traaklasi antud piirkonnast peeti kõige vapramate sõdurite andjateks sõjalistesse üldkampaaniatesse!


Kuuba jutud (5): Puma Punku ehk eel-kolumbiaansed kontaktid maailmaosade vahel

24. jaan. 2020

John Fowles’i romaan The French Lieutenant’s Woman (1969) ühendab belletristika ajaloo-sotsioloogiliste sissejuhatustega või ka teesidega. Eesti keeles uus-žanriliste üleminekureeglite leiutamine minusugusele viimasele mohikaanlasele nime ei tee. Seepärast kui midagi selletaolist siin ette tuleb, siis puhtalt sisuvajadustest. “Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida!” võib kehtida esimeses maailmasõjas Itaalia sõdurite pihta või mööda tulistaja puhul, ent mitte ilmselt selle kohta, kelle suguvõsa üritatakse siiani inertselt lämmatada KGB valelike süüdistuste pärast sõjakuritegudes. Te ole kuulnud või? TA MÕISTETI ÕIGEKS KÕIGIS SÜÜDISTUSTES!

Vanemohvitser Kütt oli kõrge eani aktiivne mõtleja ja akadeemiliste huvidega vabaloengute andja. Ta andis mitmeid ettekandeid isiklikest reisidest kogunenud fotomaterjaliga Kolumbuse-eelse Ameerika kontaktidest Euraasiaga. Teda huvitas mitmeti Puma Punku ehk Puuma värava templikompleksi struktuur ja sakraalarhitektuurilised aspektid. Kas H-kujulised blokid ehitusplatsil olid pelgalt butafooria või kavatses keegi neist vormida silla-akvedukti alustalad rasketele veokitele, ehkki väidetavalt põlisameeriklased vankrit ei tundnud, sest ratas oli veel leiutamata!? Ent kivi ja marmorit oskasid lõigata ka ilma raudtööriistadeta ja lihvida peegelsiledaks! Kui palju oskustega töölisi pidi selleks ehituseks olema väljaõpetatud ja kasvatatud? Vanemohvitser Küti tähelepanu villa-ettekandes keskendus muuhulgas Puma Punku-kompleksi poolmaa-alusele templile, kus basseini-taolise moodustise seinadesse on müüritud erinevad raidpead. Samasugune nähtus leidunud, sellest olevat jäljed, ka kreeka sadamates mälestuseks merestreteegidele (?) ehk admiralidele. Ma enam ei mäleta, kas see teema tuli juba hiljem Eestis jutuks, ent need raidpead Puma Punku pühamus iseäralike joontega pidid markeerima samuti navigaatoreid ja pootsmane, kellel oli õnnestunud reisida teatud Euraasia tuntud sadamatest Ameerikasse ja tagasi. Valgest kivist ümmarguste silmadega tegelased võisidki olla läänemeresoomlased päritolult, kuna rektangulaarsed silmaavad pidid markeerima Vahemere-äärsete navigaatorite rassijooni?

Kas asus Titicaca järve ääres ka põlisameeriklaste (Boliivia pool) navigeerimiskool, kus õpetati sellel järvel ebavajalikku tähtede järgset ööseilamist, ja mis andis sellistele inimestele pühamusse asetatuna pärilikke privileege? Hüpoteese on alati leidunud kõige pöörasemaid, ent kindlasti ei kuulu Birma või Peruu nime võrdlemine Biarmiaga nende kõige võimatumate hulka, sest algselt oli see koht läänemeresoomlastel meritsi ligipääsetav, milleks meie-aegne Permi-tõlgendus liigselt kontinentaalselt isoleerituna esineb! Vanemohvitser Kütil oli kindel usk esivanemate ehk easterlingide navigeerimissuutlikkusse, ent tema oletas juba hilisantiigis vähemalt rahvusvahelisi väikekorporatsioone oma kaubandussaladustega, kus pärilik oskus ja teadmine oli elatusallika alus. Kas oli Biarmia-Peruu ka omamoodi Fort Knox ehk pank, tagavara? Selliseks lennukaks kontruktsiooniks vajame me juba vaid kreeklastele jõukohast globaalstrateegiat, kuna roomlased olid kaugeks tagavaruks liiga kärsitud!

Igatahes mitmed Puma Punku raidmustrid on leitavad ka Ida-Rooma mosaiikidest, ehk väidetavalt aastatel 536-600, kui hunnid domineerisid Kesk- ja Ida-Euroopat, püstitatud 117 korda 167 meetrit kivist raiutud-lihvitud kompleks võib olla mälestusmärk nende aegade tagavarast.


1001 Stirlitzit (64): Kes keda talub?

21. jaan. 2020

Norm tekitab kannatusi? Asjale saab läheneda mitmest küljest. Kõigepealt sellest, mis on normi loomist volitanud. See on asjakohane ehk instrumentaalne lähenemine, mis edendab majandust ja pikemas perspektiivis teeb sammu lähemale õitsengule. Näiteks ostu-müügi tehingute ja mõõduka maksustamise reguleerimine. Sellele vastandub nihilism, et kaubandusõiglus on vaid sõnadesse seatud olemus, mitte reaalne ja tehingupraktilisele raskusele toetuv. Rahvarelativistist turutsõgani arvates on see vaid reklaamikunsti küsimus, kas müüa Poola õunu kodumaiste (suur vs väike täht – poola õuntena, st sordina) pähe või mistahes läikivat eset määratleda väärismetallide varal, sest need aitavad olla turul raha kogumisel edukamad! Ülikoolisotsioloog võib seevastu kõneleda põhivajadustest ja inimõigustest – kui palju üks sotsiaalparasiit ka jõuaks ära süüa, kui niikuinii neljandik saagist rändab lõpuks prügikasti. Seega on õigustatud reguleeritud hinnapoliitika, mis viib vaevanägija õunasaagi iga inimõiguste subjektini! (Saagi kuulumine rahvale vs tootmisvahendite eraomandus – sellist põhiarusaama nimetatakse sotsialismiks). Selliseid relativiste ei häiri sugugi Nikola Tesla-suguste saatus, kes hüvitisteta virelevad vanas easki pubipidajatest viskisolkijate lastest madalamate tunnustusväljavaadetega.

Kui ma määratlen end kuidagi Itaalia või USA varal, siis millega ma siiani Eestis riskin? Või kui kirjutanuks 10 eluaastast enamasti mitte-eesti keeles? Mõni lurjus tuleb ja soovitab n.ö koju minna, kuna nemad on seevastu ilmtingimata keskkomiteede ajast juurtega kodumullas! Ja kui sellise ülbuse peale neil nina lõhki lüüakse, siis kuuleme ainult väiteid “et See ei õigusta, see ei õigusta!”. Milline oleks maailm siis, kui Hiina Rahvavabariik oleks selle maailma Hegemoon?! Pole vale teile Idaekspressi soovitada! On kahetsusväärne, et ka GRU revolutsiooniveteranist kindralmajori pojakesele bussijaamas osutatud tähelepanust nii vähe õppust on võetud! Kes teid kõrgemale tõstis?

Enamgi, niikaua, kuni KGB ja FSB avalikult eesti ühiskonna poliitikas asju pahupidi pööravad, on volitatud vana vastupanu jätkumine. Viga algas sealt, kui välis-Eesti ajakirjad nagu Tulimuld etc ilmumise lõpetasid!

Reetmine algas kohe, kui KGB partidel ja sissekukkunud käparditel lasti dokumente võltsida-muuta ning ei nähtud vaeva riigist (ka Läti Vabariiki) väljasaatmisega. Artur Tsõganovi (Bruno Möldri) lugu vaevalt, et suurte tõmmetega enam arendada õnnestub, jäänud on vaid mõned ääremärkused, küll aga massiivselt etteastete koomikat. Ah, et mis siis?

Artur katsunud väidetavalt oma tordikärus 12-aastaste poiste munandeid! See on kriminaalne, mitte koomiline. Enne kinnipidamist Viljandis, oli ta kohale viinud tordi ja kuigi nägi majast 50 meetrit eespool liiklusmiilitsa patrulli, siis jõi end pikema pealekäimiseta peolauas täis ja istus ikkagi autosse, et olla seal samas 50 m eespool kinni peetud. See oli kriminaalne ja koomiline. 80.aastate keskpaigas kõndis ta vahetevahel paaris Kaldega+ keegi kolmas, aeroobika käe- ja peapaelad ilmastikust sõltumata nähtavad, kirevates liibuvates rõivastes Eerika maja eest läbi Viljandi maantee poole. See oli lihtsalt koomiline ja globaalselt mitte-tõsiseltvõetav nõukogude väärtuste valvamine organites.


1001 Stirlitzit (63): “Die Geheime Bekenntnisse”

15. jaan. 2020

Sitta ta mind säästa tahtis. Ma mõtlen seda endisaegset NKVD ohvitseri, kes ei varjanud saksa keisri sotsiaaldemokraatlikku abi paralleelselt Weimari Vabariigiga ka Venemaal revolutsioonilist epohhi ellu kutsuma. Mis ei seisnenud muus, kui terroris ja laostamises – et strateegilises plaanis ei saaks Venemaast enne järgmist sõda vähemalt takistusteta Lääneriikide liitlast, nii et taas kahel rindel sõdimine üle jõu käiks. Või et selline variant oleks Saksamaa majandusele jõukohane kui üldine Venemaa tase on lõpetamata algharidusega ministrite ametisse panemisega miinimumini viidud! Ma ei hakka juurdlema, mis tema õigeim nimi oli – kas Nikolajev, Kalde või Krebs! Ma pakun, et mitte ükski, kuna ta möönis mulle, tatikale, et ta ka nö small time aadlik oli Austria-Ungari impeeriumis, ent “mitte midagi erilist sinu esivanemate võrreldes!” Üsna tõenäoliselt nende tuntud dokumentides esinevate nimekasutuste kaudu me tema juuri ei leia Balkanil. Väike-Kalde ehk Vlassovi tsõgan sellisest variandist ei hoolinud – tsõganisoost prostitueerinud emakuju ülekaalustas mõjuvõimas isa, kes ei lasknud teda vägistamiste ja peksmiste eest nõukogude vangla porikihti istmikuks saata. Tema arusaam inimõigustest seisneski selles, et nüüd maksavad lapsed vereõiguse pärast oma vanemate pattude eest! See ei ole genotsidaalne lähenemine, tuntud rassinihilistliku implikatsiooniga? Lapsena oli mul raske aru saada, milleks n.ö Küti tegemiste järele luurele tulnud tsõganitšekistile oli vaja Tartu vanas maaliinide bussijaamas pingipeal maanaiste naeru saatel perse teha, ent elu läbikogemine on teinud sellesse korrektiive. Kiusajate ja kompromiteerijate tegemine, eriti eelkooliealisele USA kodanikule murdeealise varakriminaalse registriga tsõganipoisi kujul, ei kuulunud ühtegi rahvusvahelisse skripti. Neid mõtteid ja sõnu lugesid mulle 80.aastae alguses ette vanemad EW aegse Narva maleva taustaga juurdeastujad. Kui keegi kahtleb selles, mis siin öeldud on, siis andku sellest avalikult teada.

Ma ei kahelnud (kindral) majori Elseri loos, ent jutt Tesla surmakiire patendi-eskiisi ülesostmisest 1935.aastal 25 000 dollari eest kõlas nagu kelmustükk. Mina ei usu, et ta selle USA asjaga tegeles, pigem tahtis kuulda, mida edev Kuuba kindral ettevaatamatusest ja hooplemise korras oli pajatanud. NKVD kindralmajori topeltpäevasest-režiimist, pärast 1941.aasta Saksamaa kallaletungi Venemaale, olid tal üsna koloriitsed ettekujutused, nii et Linda Eikelmann vana distsiplineerima pidi lapse juuresolekul mitte rõvetseda. Ent tagantjärgi oli see ainuõige – meie kõigi aeg oli teatud mõttes otsakorral ja võlgu võetud juba siis. Tesla idee kontekstis kõneleski ta teatavast logokraatlikust režiiminihkest – inseneritaibuga inimeste puudus hakkas kohe pärast esimesi puhastusi Venemaa majanduses ja kaitsetööstuses tunda andma. Mis viis pärast Stalini surma selleni, et teadus- ja majandusküsimustesse salateenistused ei sekkunud enam nö tugevama positsioonilt. See oli isegi Venemaa-suguse inimressursimastaabiga hiiu põlvili viinud. Hüvede vastuvõtmine tähendas ka ohverduskandikule ruletimängu astumist. Äärelinna puulobudik oli alati turvaline variant tema suus, kust sita sisse enam edasi kukkuda polnud ka kõigi kriminaalsete pahede kiuste võimalik! Meenutan, et ta oli etniline sakslane ja tegelikult Balkani väikeaadlik, kes loomulikult ka pärast NL lagunemist sai pärandada saksa keisri alamana (suguvõsa ulatuse tõttu?) kodakondsust lastelastele. Enamgi, ta tunnistas, et vähemalt sakslaste poolt on mitmed sõjalised konfliktid olnud genotsidaalse tagamõttega – selleks et kõrvalliinid löögile saaksid pärandikoogis, pidid pealiini vähesed ohvitserivõsud surema paarikümne ja pluss tuhande sõduri elusid lugemata. See oli lapse jaoks šokeeriv avaldus saksa kultuuri julmuse kohta. Ja lisas midagi ka Eesti ja eesti rahva ajaloo kohta. Ta väitis, et Liivi sõda provotseeriti sakslaste endi poolt vanade easterlingide hävitamiseks ja pagendamiseks. Ent selle käigus kadus nn Püha Roomal endal millegi pärast pind jalge alt. Esoteerilises mõttes!!! Ja leiti, et tuleb katsuda olukorda taastada – asemele panna! Ja siin astus välja väga peen eesti rahvastikukoosseisu ekspert. Kõik detailid ei ole mul enam meeles, ent selle asendamise käigus pidi Vana-Eesti siiski segilöödud näoga jääma – ehk vanad piirkondlikud kolded pidid jäämagi hävitatuks. Teise tembuna olevat sakslased asemele pannud – sihilikult – laplasi, kes kunagi polnud olnudki tšuudide pooldajad ajaloos. Saate aru? Möönis, et liivlasi nad asendada enam ei suutnud ja see suri välja sihiliku genotsidaalse sõja provotseerimise käigus. Ta oli ka vana ja küüniline mees, kes ei kartnud enam kuraditki, vaid mängis 1979.aastal Eerika hernepõllul minu meelest kapuutsiga Carterit!

Milleks nii vastuolulistest asjadest nüüd teatada? Ega elu on üürike ja ebakindel, mis muud!


1001 Stirlitzit (62): Vabad, aga ikka valisid nagu komsomolivärdjad!

14. jaan. 2020

Kõiki ühtemoodi karistada – selle vahele tahan ma alati seista. Lüüa tuleb, aga komsomoli ja näruse valetajasoo pihta. Ja nad peavad teadma, mille eest! Kas karistust saab pärandada nagu Liivimaa rendiorjust? Mina olen Kütt-Eikelmannide karistuse pärinud, samas ma ei mõista, kuhu poole dementsed maalaplased häda korral kavatsevad putkata!

Raamatute müümise afäär läks plaksuga lõhki esimest korda 80.aastatel. Veiko Palge peab nüüd seletama, kuidas tema tookord asjasse puutus. Minul oli temaga vähe kokkupuuteid Eerikal paneelmaja juures. Kord käis tema nimi läbi Artur Tsõganovi haridusväljavaadetest kõnelemise puhul. Aasta võis olla 1985+, kui täiskasvanud mees astus pargis juurde ja küsis, kas ma Arturit tunnen. Tollel tegelasel “Arturil on pea nii perses, et iseseisvalt ta kooli läbi ei tee, kellegi materjalid peavad ees olema!” Küsis, kas minu õppematerjalid äkki tema ette ei satu. Ma ei saanud teemast aru, kuni keegi kohe lisas, et ilmselt teeb ta seda Veiko Palge töövihikuga. Sest ma ei saanud aru, kuidas nõukogude kool mingit raskust saab pakkuda ja koduseid töid tegema ma vähemalt algkoolis ei kiirustanud.

Siis ühel pigem sügisesel päeval kutsus Veiko ema Inseneri Üllega Veiko katusealust tuba vaatama – seal olevat talvel väga külm ja katus lekkivat etc. Tõepoolest toanurgapool oligi mingi laineline veemärgumise jälg laepaneelil. Ma käisin kunagi enne kooli Itaalias ja elasin mõnda aega vanas ja kulunud aadlielamus-casas, kus mind pärilik ülemteener itaaliakeelselt tiitliga kohutas, ent ma ei teadnud selleks ajaks, et ma oleksin olnud pankurisoost, kes sotsialistliku noorsoo korteriprobleeme suudab lahendada. (Ma viibisin casas seni, kuni itaalia kõnekeele elementaarsed käigud olin omandanud, et mind mentaalselt mugavamasse ENSV-sse tagasi saata. Ma lihtsalt ei saanud algul aru, mis härra või isand ma olen, kui mind proletariaat oli varem aknast üritanud välja visata!)

Samas aegruumis või natuke hiljem sõitis Artur lõpetamata kooliharidusest hoolimata tordikäruga ja vahetevahel kutsus 8 ja 10 aastat nooremaid poisse auto kinnisesse pärra kulinaariatoodete vahtu lakkuma. “On huvitav rääkida Michael Jacksonist!”, märkis üks õhetaval palgel väljunu. “Sinuga ei mul midagi rääkida!“, lisas kord ülbe tsõganilõust valgest konkast, kui juhtusin mööduma. Kes auto eest maksis, tsõgani pärakas?

Kord näitas Veiko Palge poistekambale algatust ca 1984.aastal. Ta oli omandanud uued importnaelikud ja tegi ettepaneku organiseerida pargis kergejõustikutreening. Hoogne algus takerdus, kui ühel pöördel naelik jäi noore puu koorde kinni. Sokis spordistaar sai puust siiski lõpuks jagu ja paljujalu koju minema ei pidanud.

On õige, et nii hädas nagu vene okupatsioonivägedega oldi, pole võimalik teiste variantidega Eestis enam olla. Et KGB-võrgustik saab EW julgeolekuhüve ja õigusriikliku kohtlemise osaliseks, see on ühelt poolt koormus ühiskonnale, teiselt poolt ülekohtune. Must südametunnistus ei maga ja see sepitseb edasi ainuüksi kaotatud võimaluste pärast. Mina teie pöördumisse ei usu, minul on kogunenud veerand sajandi jooksul vastupidisest tõenditearhiiv (kui soovite). Kes pagendab eesti komsomoli Oudova taha tõestama selgroogu: näis, kas seal suudetakse 50 aastat isekeskiski eestikeelset läbikäimist säilitada, kui see muuseas teie teene oli – Eesti aborigeenkeelseks jäämine – nagu eksisteerivad senini mansi kütihõimud Siberis. Pange tähele, kes selle koha peal veel turtsatab!


Kuidas leida vana kõla (2): Attila neljanda riigi civitas Iadria Vikla-Veglia-Krk saare kõrval Dalmaatsias

10. jaan. 2020

Keelt saab laenata, ent geneetika ei eksita. Vikla-Veglia ehk Krk saarelt on mtDNA W rühma esindajaid palju leitud. Kas sealses Saka-Caka dialektis leiaksime enam Liburnia kui et Attila esindajate jälgi? Attila vallutatud territooriumil olnud tema surma järel neli suuremat keskust – 1. Kölni kandis ehk Hunaland, 2. Leedust edasi, 3. Tanaise-Don jõe (vallutatud – Ukraina ehk Kiive) läänekaldal ja 4. Dalmatias/Dalmaatsias Iadria ehk ilmselt Jadria-Zara (itaallastele) juures, mis pole kaugel Krk-Vekla saarest. Kuidas leida Attila jälgi 1500 aastat hiljem? Keele kõlast või geneetikast-antropoloogilisest tüübist, mis Sakalas kuidagi pidi tumeduselt haakuma just Horvaatiaga. Juhan Aul oletas Poola garnisonide mõju, ehkki Sakala ja Caka-Ceka kõlavad lähemalt Secui-rahvaga, kes otseselt seostavad enda asukohta keset Wallachiat Attila vallutusroimaga.


Kuidas leida vana kõla: Island ja Hunavatnensia comitia

9. jaan. 2020

Kuidas leida vana kõla, kui hüpoteetilisest assimilatsiooni algusest on enam kui 1000 aastat möödunud? Mida tähendab hunnide provints (provinciae Hunensis) Islandi põhjakaldal, kui läänepoolseks naabermaakonnaks on Irdinga=Isefjord (mis varieerub nagu Irboska ja Izborsk). Seal on üks Vik, ehkki determinandina (järelliitena) leiab seda kõikjal saare rannikul.


Kuuba jutud (4): Eesti mälestus

8. jaan. 2020

Tartus on kahe-Vilde kuju inimestest, kes ajaloofaktuaalselt kohtunud pole. Sõltumata sellest, kas pärast 2.juulit 1961 Hemingwayd Kuubal oli võimalik kohata või oli pättidega kimpus abivajaja hoopis nobelisti vend, jutte on kõiksuguseid ja inimesed pole kunagi jookidega piiri pidanud ju, siis vanemohvitser Kütt oli tema jahituttav ilmtingimata. Sõjakorrespondendi sotsialistlik ilmavaade Fulgencio Batista kindralit ei seganud, sest firma oli neil olnud ühine. Küll aga seadus keelab CIA-l limitatsioonideta kohaloleku siseriiklikult, kus võrgustike föderaalset võrdsust kontrollib FBI. Vanemohvitser Kütt ei alahinnanud ei aastase ega kaheaastase intellekti. Vanemohvitser ka kontrollis väikelaste rehkendusvõimet lihtsate ülesannetega nagu kohv:suhkur:vesi vahekord etc. Kohvi pealt saab kokku hoida, ent suhkru tarbimise piiramiseks on vaja jooki jagada väiksemates kogustes-anumates.

Ma mäletan diapositiivide näitamist ühistest jahiretkedest, muuhulgas nobelist Hemingwayga. Kuidas tema kasutuses said olla Robert Capa le omistatavad fotod Hemingway käigust abikaasa Martha Gelhorniga jahile, vallandab ühtlasi vanad autoriõiguste vaidlused. Lapsena polnud mul kõrva juriidilistele nüanssidele. Ta näitas pilte projektorist külaliste saalikeses selles villas ja küsis, kus see on tehtud. Ma pakkusin, et Eestis (ülevalpoolne). Miks? Telefonipostid on Idahos teistsugused, leidsin ma. Ja Sun Valley on mägine kuurort! Kas olid nad vastupidi hoopis Eestis sellel ajal, aasta varem Ohakvere-Illukal jahtimas? Ei mäleta!!!

Küll aga saab vana laskurit ja Kütt-Eikelmannide perepead meenutada mõne jahiskulptuuriga olukorrast, mida kujutavad mitteavalikud fotod, millest mõni mul on ebamääraselt silme ees! Keegi naerab ilmtingimata – Küti ja Hemingway skulptuur-assamblee!? Komsomolilt ma muud ei ootagi. Ent see ei peagi olema käesoleva ENSV-järelriigi avalik sümbol.