1001 Stirlitzit (92): Il lupo perde il pelo ma non il vizio!

24. apr. 2020

“Kas sa nägid?“, küsis koolipoiss 17.liinibussil istmele potsatades. “Mida?”, küsis teise klassi jõnglase moodi kaaslane. “Sellele tsõganil oli uus nulliga soeng, kui ta 2.trepikoja ukse juurde tõttas nendes hallides vangi rõivastes!” “Oota! Keegi köögis rääkis, et oli Arturit näinud Riia tänaval Pauluse kiriku kõrval 4.keskkooli ees mingi tätoveeritud vanamehega tänavat pühkimas. Talle vaieldi vastu, et too oli kuskil Autoremonditehases ainult kanaleid õlist puhastanud, üldse välja ei lastudki!”


1001 Stirlitzit (91): Kalde-soolika narkoprobleem

23. apr. 2020

“Igasugust juttu aetakse!”, silmitses miilits hoolika käekirjaga koostatud kaebust Tartu Hariduse tänava äärses räämas akendega kabinetis. “Niisiis, kutsus sm Tsõganov endaga jalutuskäigule temale tuttava tütarlapse Eerika EPA maja 3.trepikojast, et teatada usalduslikult sobivusest riiklikuks ülesandeks. Blond ja musikaalne tüdruk sm Tsõganovi ettekäänet uskuma ei jäänud, ta märkas tema kätel süstlajälgi. Sellepeale esitas noormees süüdistuse laimamises! Et ta on endiselt narkomaan ja valetab, et välja petta usaldust ja katteta teeneid. Artur kahtlustas Lääne luureteenistustega kokkumängu, seda enam et paneelmajasse oli varjunud Itaalia fašistide rakukene! Oi-jummal küll!”, hakkas miilits naerust turtsuma. “Tõendite kogumiseks alustas ta ülima salastatusega jälgimisoperatsiooni. Kahjuks ta korduvalt tabati akna alt – süüdati valgus, tehti kisa ja teatati, et nad teavad, et see on tema! Kuni teda rünnati eriti jõhkralt ca 25 liitri või enamgi kirsikisselli joaga kõnealuse kahepalgelise kodanlike-natsionalistide perekonna aknast! Ta üritas majast abi saada, ent kõik uksed blokeeriti ja nii pidi ta jala minema, sest bussiliiklus oli öösel katkestatud, äramõnitatud ilmega läbi Tartu Tammelinna, kus teda korduvalt nõukogudevastaste hüüetega tülitati ja ka sülitati tema peale! Ta ei saanud abi ka miilitsakonkalt, kui see peatus ja ta kui potentsiaalse kurjategija vahi alla tahtis võtta!”, lõpetas miilits paberi lugemise ja tõstis silmad lastetoa naiskolleegi poole küsivalt. “Jah, ka mina arvan, et kui vana-Kalde oleks seda sanktsioneerinud, siis oleks ta 80meetrit üle tee läinud abi järgi! Ent isegi tabamise järel tulla visalt pasanteerima!!!? Minu arvates tuleks teda reaalvangistusega karistada – 15 päeva peapaljakspügamise ja tänavakorrastustöödega!”


“Appi, solvatakse! Nõuan kompensatsiooni! Sest olen eriti mitte-prole!”

22. apr. 2020

2014.aastal tegi KGB-Kalde-soolikas jälle statement´i – rahvusmõtlejaks valiti keegi Uku Masingi lähikonnast, kui oli teada et kõik temaga kokkupuutujad olid alaliselt KGB ees aruandekohuslased. Ja mitte viimast korda! Õhtuleht tegi asja teatavaks, järgne anonüümne sõim, otsene vale-laim ja ähvardused. Üldiselt on KGB/FSB muster alati samasugune olnud. Alati kahtlusi tekitada, teotada nime ja survestada, tuua valenäiteid etc. Väike tagasivaade kommentaariumi. Kas ma olen solvunud? Kas mu närvi torgiti? Kas ma olen kõva pähkel või lihtsalt Kalde-soolikas?


1001 Stirlitzit (90): Arturi traumakoht

21. apr. 2020

“Kuule!!! Mis trall see jälle oli öösel Eerika paneelmaja taga?”, küsis keskaeline naine EPA maaviljeluskateedri aknast valge kortermaja poole vaadates laborandilt. “Miilitsa raadios itsitati, et tänaval tabati kissellimärg tsõgan, kes kaebas ametiülesande täitmisel kriminaalse kallaletungi ohvriks sattumist!”, jätkas naine kätsatades. “Tead, need ropud naljad hakkavad seal juba ära tüütama!”, muutus laborant sõjakaks. Järsku astus garderoobi poolt varjust välja 40.aastale lähenev keskmist aga tugevat kasvu mees ja suunas süüdistavalt sõrme laborandi näkku: “See sinu Artur käis pimeduses regulaarselt, pärast kortermaja juurest lõhkumiste ja kõigi väiksemate laste löömise pärast äraajamist, kolmanda trepikoja päikesepoolsete akende alla soolt tühjendamas, selleks et valgusava ei saaks soojaga lahti lükata ning pasakärbeste pilv koos vänge tsõganisitahaisuga iga inimese elamisse jõuaks! Järgmine kord paneb mõne võõra lapse särgi asemel tsõganiräbala selga ja siis pole vaja kaebelda ega importpesupulbrit käia Küti tarest lunimas!”


Sedelid (463): Kes kirjutas kreekakeelse liivlaste ajaloo?

19. apr. 2020

David Chytraeus (1530-1600), Rostocki ülikooli professor, kuulub nende luterlaste hulka, kes üritasid kaasmaalasi valgustada nn germaanlaste eluruumi ajaloost. Chronicon Saxoniae et vicini orbis Arctoi (1593) kordab müüti eurooplastele senitundmatust meretee leidmisest “umbes 1160.aastal”, kui torm heitis Bremeni laevastiku Häädemeestele ehk Metsepoolele. Seda vaatamata kroonik Nestori kinnitusele, et 852.aastal rhos-rahvas, ehk enne konstitutsiooniliselt föderatiivriigikorralduses kokkuleppimist 862.aastal soome hõimude ja llmeni slaavlaste ühe küla vahel, tegi sõjakäigu Konstantinoopoli vastu. Lääne-Dvina ehk Väina jõe kaudu sai Varjaagiasse ja sealt edasi minna Roomani! Õigem on kinnitada, et sellel ajal, kui Kiievi-vene riigi alustes kokku lepiti, polnud sakslastel Läänemere ääres MITTE-ÜHTEGI LINNA. Karl Suure järeltulijaid alandas veel 911.aastalgi keegi Rollo Jalutaja, kes oli Iirimaa erudiitide teada eesti päritolu, kui väikese 15-laevastikuga hõivas Roueni ja sundis loovutama läänina Normandia. Millegipärast kasutab ta tekstis kreeka keelset sõna σύρραξη, mis nn rõhumärgita võiks purje õmblusi märgistada, ent küsimus on selles, miks peab siin kasutama viidet kreeka mõistele, mille päriskasutus on “konflikt, kokkupõrge, arveteklaarimine”? Pärast esimest kokkupõrget lepiti ja sõlmiti sõbralikud (?) föderatiivsuhted? Sakslased olid nõus olema väiksemaks partneriks? Juba meretee avastamine mõjub 15.sajandi moeteemana, ent kreeka mõiste reedab varasemat tekstuaalset kleepimist. Ka legendaarne rooma kindral Libone olevat kunagi ühe versiooni järgi Liivimaa rannikule kinni jäänud ja leedulaste unikaalset keelt ajendanud. Lisanduvad veel Saxo Grammaticuse Väina-äärsed hellespontoslased, kes tapsid idagootide imperaatori Hermanarichi-Jarmunreiki ja siinviidatud langobardide kooparahvas ehk varakristlikud usupõgenikud. Minuarvates viimane ongi kõige usutavam ajaline kontekst Läti Henriku kirjeldusele usulisest pimedusest – sama narratiiv võib olla tõstetud 900-1000 aastat hilisemasse aega. Saksa vaimul on lihtsalt selline eripära! Kui varaslaavi haritlastele nagu Nestor olid soomeugrilased või sui-ungrid/suo-hunnid Jaafeti valged pojad kõrvuti svelaste, gootide, roomlaste, frankide jt, siis sakslased nägid kollase rassi ehk mongolite kandu juba Idamere kaldail! Kui pime peab olema ööl ja päeval mittevahet-tegemiseks?


Sedelid (462): Otsene alliktõend, et Warangia oli Eesti vanem nimi!

18. apr. 2020

Kiievi koosbaskloostri Nestori (1056-1114) kroonika ei paku Varjaagia-Warangia asukoha osas pelgalt vihjet vaid annab otsese tõendi, et Warangia oli Eestimaa vana nimi. Ostsee ja ostmanni-easterlingen etc on omavahel samasuguses suhtes nagu varjaagid-Warangia ja Varjaagide meri.


Sedelid (461): Russia ja Warang fonofiilsed variatsioonid

17. apr. 2020

On ilmne, et häälikumuutusel põhinevad Warang-Warangians on inglise nagu ka teistesse Euroopa keeltesse laenatud kreeka algkuju Βάραγγοι kaudu. Ladina keele kaudu on ringelnud ka Varang, Fargani, Barangi, kuna Parangi kuju ma pole seni kohanud. Sama sõna lühendatud esisilbiga versioon käibib tosinkonnas maailma normkeeles Venemaa nimena. Farangi on Indo-Hiina välisnurgas vanast ajast käibel kui nimetus valgele inimeseele (kaupmeestele). Tabel ei ole kõikehõlmav ja ilmselt saab seda ainuüksi keskaegse kartograafia nn nurivormidega täiendada nt et ka Rezzia on mõnel maailmakette representatsioonil olnud vene riigi varane silt. Ent ta suudab ilmselgelt demonstreerida, et kui konsonandimuutus ei takista nimel olemast see sama Russia (vs Ruchyia), siis veel vähem vokaalivariatsioonid. Ehk tšuvaššide vyras juhib meid üsna loomulikult soomlaste, keda samuti ju tšuhoonetsiteks Põhja-Venemaal nimetati, Viro-virolainen juurde. Aru-ari on ilmselt olnud juba antiigis Volga ääres elanud paaditavatele merja-udmurtidele omistatud nimetus, mille eepilisi siirdeid Arosia ja Arju-Harju märgistavad Roshire ni Šotimaal välja etc. Nende Läänepoolse osa kutsumine konföderatiivriiki ikka veel hõreldalt asustatud ehk rajamaal opereerima oli strateegiline kaubanduspolitiline otsus, et vahendada jahi- või karjasaadusi ja puutooteid nii lõunasse kui läände.


Sedelid (460): Kas Puustinets võib olla Metsamaa ehk Waeldland?

16. apr. 2020

Poola rahvusliku ajalookorüfee Joachim Leleweli Itinéraire brugeois composé en 1380 (1858) annab ülevaate ka Läänemere-äärsetest kohanimede varastest vormidest. Kõige olulisem näib meie topo-etümoloogia arengu jaoks Poustinetz-Waeldland rööpsus. On ilmne, et Wald on “mets” ja Poust seostub seega “puu”-sõnaga, mis teeb Eestiski levinud -nets, -ets lõpulistest kohtadest kui mitte murdegrammatilised, siis segakeelsed vormid kindlasti. Mis keelte arengu seisukohalt ei tohiks sugugi üllatada, kui ainult vaadelda Normandia kohanimede evolutsiooni varasuusajast normeeritud keelega 17.sajandisse. Tver-Holferie peaks vaid kinnitama Ott- või isegi Vodvere hüpoteesi. Vana-Russa Ilmeni järve Peipsi-poolel ja Pljussa jõe ääres kui ka Rons seostub Kuramaa-poolsete Rudav-Rondau kaudu nii eesti Ridala-Rotalia kui ka Ranna-nimetustega. Maian-patha muinasajast Läti Henriku kroonikas võib olla suurema keskaegse poollinnalise käsitöölisele tootmisele spetsialiseerunud kogukonna keskus (Maja-pada ehk Seppade Maja). Kindlasti on Hasempatte-Hasenpott Kura-Liivimaa poolelt samasugune konstruktsioon. Ja Dagenhovede seal vaevalt Hiiumaa Dago-kujust päris sõltumatult on tekkinud.


1001 Stirlitzit (89): Varga rusikalöök Henn Saari näkku ehk “Kolige Mongooliasse /või kuidas Krt ma pean väljendama väljakannatamatut protestitunnet?/!”

15. apr. 2020

Kas ma häbenen? On põhjus ja on tagajärg! Või saab politseiniku mahaväänamisest ehk seaduserikkuja kinnipidamistaktikast vastupanu korral, sest vahelevõtmist üritatakse vältida kohapeal, TÜ-s mõnes osakonnas jälle põhjus!? Kus on aktsioon, seal on reaktsioon – see Kalde KGB-provokatsioonikooli esimene aksioom. Lõpuks see alati tuleb, kas siis kui on lootusetult hilja – Meglio tardi che mai!

Kunagi külastasin ühte kirjandusteaduslikku asutust Tartus. Märkasin seal kataloogide saali juures asjalikult istumas mingis kulunud ülikonnas, mis võis olla ka ärakantud nõukogude koolivorm, Roomet Jakapit. Ta polnud seal autsaider, sest järgmisel hetkel ta arutas kellegagi järelepäritavat sisu. Kui olin sellest ruumist klassiga lahkunud, siis järsku tormas ruumist välja suurt nõukogude lauatelefoni üsna abitult põue peita üritav Roomet Jakapi. Järgmisel hetkel oli uksel Henn Saari, kes asus varast jälitama. Minu jaoks oli vaatepilt arusaamatu – kõigepealt vaoshoitud viibimine ametiasutuses, koostöö ja siis veider kiirustamine. Teda ju tunti seal, esiteks, teiseks, kuhu ta selle varastatud kraamiga saab märkamatult tänaval minna! Pealtnäinud klassitüdrukud tundsid koolivahetanud komsomoli laaberdaja ära. Kui ma oleksin kohe reageerinud? Roomet Jakapi polnud sportlane, ta oleks kindlasti minult kinnipidamisel kere peale saanud. Ent oli nõukogude aeg ja KGB oli Eikelmannidel keelanud läbikäimise. Henn aga sai tänaval sinise silma, nagu pärast kuulsin. Lugupeetud Roomet Jakapi, kas sa lõid Henn Saarit rusikaga näkku?


1001 Stirlitzit (88): “Sind näidati telekast!”

14. apr. 2020

From this day forward, any nation

that continues to harbor or support

terrorism will be regarded

by the United States

as a hostile regime.

 President George W. Bush

Ma vaatasin wikipeedia artiklit põgusalt ja kohe on ilmne, et Flight 139 loo detailid pole seal täpsed. Kõiki ühe erandiga ei lennutatud n.ö tagasi Pariisi esimesest ja teisest vabastatud pantvangide rühmast (48+100).

Tegelikult enne reisile minemist oli CIA-l oma juhtmetes hoiatus mitte lennata. Kuuba Vabariigi (mitte-Castro) Kindral Kütt soovitas seetõttu esimesel kahtlusel (liigne vaikus lennujaamas!) või kahtlusaluste silmamisel (Hoia silmad lahti!) lennukist maha jääda, ent siiski soodsa hinna tõttu reisimist maha ei laitnud. Ma tegelikult mäletan isegi selle paari, mitte palestiinlaste, pardale tulemist – Wilfred Böse ja Brigitte Kuhlmann. Ma juba istusin lennukis ühe peresõbrast naisega, kui üsna silmatorkav paar salongi pinevalt silmitsedes sisenes. Kaaperdamise teade edastati pärast õhkutõusise lõppu paugutamata, nagu seansiteade – “Nüüd näitame teile Punast Viiuldajat!” Seda tegi Wilfred Böse, peod korraks ristatud nagu pastoril koguduse ees. Salong oli vaikne ja üllatunud. Üks vanem juudi mees, istusime parem pool, tema vasaku pool ja paar rida taga, torises, et kas me juudid lasemegi ennast ära tappa alati!

Kui öeldakse siiani, et oli vaid kaks Red Army Faction ehk Baader–Meinhof Group=Baader–Meinhof Gang liiget koos palestiinlastega pardal, siis ka see on vale. Kaks inimest olid varus teiste reisijate seas ja nad võeti pantvangide seas infiltreerudes eskalaatori lõpus vahi alla. Ent oli veel üks noor seikleja, kes ei tulnud meie satsiga koos, ent kes vahetuste tegemisel vahetevahel Kalašnikovi alt välja puges. Kelle moodi ta oli? Ei ole võimalik, et keegi seda lugu pole varem noorte idasaksa naistega aimanud. Jaja, naised on ohutud! Neid ei tohi lüüa, eriti siis, kui nad mitmekesi teistele kallale lähevad! Sest vaadake, nad on juba puudega sündinud, neil STAS-i, KGB jt naistel pole ju tööriista!!!

Ohutul maandumisel õnnitlesid Kütt-Eikelmannid mind kõva vedamise puhul, sest paremat tulemust sealt ei pruugigi saada! Jagasin enda tähelepanekuid laohoonest ja valvest. Tiibadelt oli valve olematu ja pommide detailid olid ühendamata, rippusid lihtsalt seintel. Paar Iisraeli luureohvitseri käisid mind vaatamas. Ent ma ei rääkinud Wilfriedi murdumise hetkest – ta võttis kaaslastelt satelliittelefoni ja tuli laohoone äärde rääkima. Ta alustas kõnet nagu hädas eit – ta on suppi sattunud ja pole kõike läbi mõelnud. Seal ei halisenud macho vaid homoseksuaal püüdis abi saada vastuluurejuhtmest. Miks mulle see seik meelde jäi?

Wilfriedil oli väga iseloomulik peakuju ja kukal. Kord nägin ca 3 aastat hiljem sarnast meest endast Eerika pargi servas möödumas ja seisatamas. Hing jäi hetkeks kinni, ta pidi Tõnissoni krundilt Kalde juurest tulema, läbi pargi. Ent ma ei näinud tema nägu. Uurisin ainult Insenerilt, kas on võimalus, et see Tühikargaja pääses. Vastus oli negatiivne!

Küll ma ikka peaksin olema sakslastele tänulik!!! Sitamäestik Sitaookeani peal!