Kaitstud: Pankratismi alused (6): Hiza-waza kata

29. dets. 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Advertisements

Kaitstud: Saadiku surm ehk sõja algus?

19. dets. 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Sedelid (78): Kohalikud mehed!

18. dets. 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Sedelid (77)

17. dets. 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Sedelid (75)

15. dets. 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Sedelid (74): Koolikiusamine (täiendatud)

14. dets. 2016

Nõukogude ühiskonnas ehk vene okupatsiooni ajal oli kommunistidel kiusamise privileeg. Vanemad parteilased ja eriti nomenklatuur jäljendasid Kaukaasia sotsiaaldemokraatia Isa Jossif Stalinit ning seletasid lakooniliselt, kuivalt paari märkusega, milline oli partei ettekujutuses jalgujäänud tšukna eluplaan tuleva 50 aasta jooksul.

Ei olnud nii?

Igapäevase kiusamisega tegelesid peamiselt komnoored. Kambas oli lihtsam jälitada kodanlikke natsionaliste ja nende sõnu väänata. Eriti koomiline on see, kui mõned selliste 3.põlvkonna järeltulijad käivad ette kandmas endistele ideoloogialoengute pidajatele, mida nende eksistentsialismi loengutest tagantjärgi üks või teine arvama on juhtunud. Ja neetud, mõlemad poolvenelased pealekauba!

KGB ohvitserid või parteilased ei hakanud ju Jüri Kuke aknaid õhtupimeduses sisse pilduma! Seega Tartu komsomol ilmtingimata osales Jüri Kuke surnuksnokkimises ja see veri peaks ka meie uusliberaalide “konservatiivsete standardite” järgi olema veel värske. Ja vaidlusteta komsomol oli kriminaalne noorteorganisatsioon. Hiina kultuurirevolutsiooni jooksul tapsid koolispopitavad lapsed ja töölisnoored erinevatel hinnangutel 1-3 miljonit inimest, teiste seas klassikalisi haritlasi, võttes teinekord alles jahtuma hakanud ohvrite koha auditooriumite ees õpetajate ja juhendajatena. Ei ole olnud?

Just kommunistlikus haridusparadigmas on võimalik, et kodanlikke natsionaliste taga kiusanud vanakeste õpilastel lastakse veel Eesti Vabariigiski ette kirjutada, millised peaksid olema pedagoogi iseloomuomadused. Ilmselt poliitiline tagakiusamine on seega persooniprofiilis lubatud. Ja mõelda, sellise raisa silmis olen mina uus, kui Eikelmannid esimeste Eesti Vabariigi naiskooliõpetajatena said 1920.aastate alguses ametitunnistused! Häbi ei ole? Üldse ei ole?

***

Ma ei planeerinud nii pikka sissejuhatus. Mul on üks ere mälestus Nõukogude Eesti koolist Tammelinnas, mille läbisin esimesest klassist keskkooli lõpueksamiteni, umbes aastast 1985. Mingil hetkel tekitati nõue, et iga kooliõpilane peab end registreerima ja läbima mingi nn fakultatiivse ringi. Ma valisin paljude teiste seast sõjalise õpetuse ehk sportliku laskmise distsipliini, mida n.ö predpadaval Nõukogude Armee ohvitser Sitjakoff. Võin nimega ka eksida, sest hilisemad arengud vabanevas Eestis, eelkõige Madis Paide initsiatiiv – mida teeb nõukogude armee ohvitser eesti koolis – enam kokkupuudet keskkooli astmes ei nõudnud.

Ohvitser tahtis teada, kas asjaosaliste esivanematel on olnud nõukogude armeega kontakti – kes ja kuidas millisel poolel võitles. Ma polnud mitte niivõrd nahaalne, kuivõrd ettevaatamatu, kui mainisin, et minul vist vanasugulased on seal teeninud. Tegelikult vaid Eikelmannide seas juhtus selline õnnetus, et üks mees jäi laskurkorpusse reamehena 1944.aastani teenima. Millest jõuangi asja ivani!

Pärast ühte teoreetilist tundi, mis eelnesid praktilistele – need pidi läbima ilmtingimata kõik enne laskepõrandale minemist -, kutsus ohvitser mind klassist välja, see oli esimese korruse koridoris ja noomis mind, et miks ma mainisin talle II maailmasõja ajast laskurkorpust.

“Kas su ema pole rääkinud, mis seal oli?!”, küsis ta minult vene keeles.

Ma ei saanud aru, miks ma peaksin seda häbenema.

Nähes minu arusaamatut ja tõrkuvat ilmet, küsis, et kas minu vanaema on Linda Eikelmann ja vanaisa kapten Kütt! Saate aru. Ma ei teadnud sellel hetkel sellisest sugulusliinist midagi. Nähes veel hämmeldunumat reaktsiooni, siis osutas sõrmega, oh ei, mitte õpetajate toa või Raiki kabineti suunas, vaid ülespoole, kus talle olevat midagi seletatud Küti ja minu saastunud vere kohta. Mulle jäi see asi kaua saladuseks, et kellele ta tegelikult viitas. Sest olin ka liibuvas kostüümis õpetaja Tiivelile maininud Linda Eikelmanni nime, kes oli ju EW perioodil seal samas Tamme staadionil olnud üheks tantsupeo juhiks. Ma ei kaeba, mõned inimesed ikka mäletasid. Kui emale juhtunust rääkisin, siis tema analüütilisele arule oli kohe selge kes ja miks. Jah, ilmselt EPA partorg Jullinen tõeliselt hoolitses omade eest! Tema poeg oli seal kümnendi keskpaigani ajalooõpetajaks ja sõrm pigem sinna osutaski. Ent kuidas võis ta teada ja mis see tema asi oli, millist fakultatiivset kohustust ma pidin läbima!?

Loomulikult, kapten Kütt oli EW spordikuulsusest laskur, kelle salastatud snaipriskoorist räägiti legende. Absoluutne Eesti laskurspordi staar ja pikaajaline riigikoondise liige. Minu teada valiti ta mitmel korral Eesti sõjaväelaste lasketiimi kapteniks. Ja mina õppisin tuld andma nõukogude ohvitseri käe all!

esmaspaev-piltidega-nadalleht-nr-37-15-september-1930-kommunist-paul-baumann

Need vanad ajalehed!

Kuidas mul siis läks? Ma juhtisin kuni eel-eelviimase kooskäimise korrani. Siis aga “sattus” mulle relv, mille sihik oli “paigast nihkunud”. Baumann ei suutnud naeru pidada, selle terrorist Baumanni sugulane. Küll ma mäletan!

Tookord ma märki ei lasknud, vaid aeg läks relva korrigeerimisele. Tehti lisavoor ehk kõige viimane laskmine. Lõpptulemus määrati parema viie laskmiskorra ehk päeva alusel. Minul jäi üks kord vähemaks. Ma ei kurda, 2.koht kümnekonna Kominterni-poiste jt suguseltsiliste seas pole kurtmisvääriline.

“Suured poisid” tegid hoovis samuti oma esimesi luuremängu harjutusi: kapten Kütt teeninud CIA-s (tollal eelistati kuju LKA), ta tunnistanud, et palunud end ümber määrata (ilmselt) nõukogude-vastasest osakonnast kuhugi mujale, kuna “tema tütar olevat venelaste käes”.  Ja keegi ei teadvat (ka KGB mitte!), kellest kapten Kütt rääkis – ehk kes on Küti tütar ja millist nime ta kannab! Ehk ka kes on tema lapselapsed, kui need leiduvad etc.

***

Kord oli minu klassi poistel konflikt naaberparalleeli tegelastega. Ühel oli ettevaatamatust kodust lehmakett kaasa võtta ja üsna jõhkralt äsada üle turja. Selle peale ilmus teel Tamme staadioni kehka tundi varjendi juures meie ette nn suur poiss ca 16-aastane, kuna ise olime vast 11 (?), ja enne kui metallisti ette võttis küsis, kes on Küti sugulane?!!!

Minu šokiks kõik juuresolnud klassikaaslased sirutasid käed nimetisõrmedega välja ja osutasid minule. Nad kõik teadsid, raisk. Olin täiesti tumm. Ta viipas lahkelt minu poole ja võttis teised ette!


Kaitstud: Sedelid (68): Provokatiivne ajalugu – Novgorodi rahvas

8. dets. 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: