Kui rohi oli rohelisem!

23. mai 2018

Advertisements

Saatused (1): Sinine ankeet

14. mai 2018

Geni on tänuväärne ettevõtmine, eriti postsovetlikus Eestis, kui otsene terror, provotseerimine ja pealepassimine hajutas ja võõrandas ENSV-s sugupuude erinevaid võrseid üksteisest. Mõnikord andmed väga täpsed pole, teinekord vaikitakse neis maha teatud sünnid, mida teadis iga eesti lehelugeja EW-s, sest elati üsna avalikult – häbenemiseta kuulutati kihlustest, laulatustest, lastesaamisest ja ka lahutustest. Martin Eikelmanni tütar Adja Eikelmann oli abielus Paul Freibergiga ehk koloneli ja EW Kõrgema sõjakooli ülema Herbert Freiberg-Raidna (1897-1942) vennaga. Genis teatatakse tagasihoidlikult, et Adja “hukkus küüditamisel”. Kui see vaid tõene oleks! Adja võeti NKVD poolt ette kui EW sõjaväeluure agent ja piinati surnuks – nii teatab nn väliseestlaste ehk päris-eestlaste ajaleht Võitleja 1973.aastal.

Võiks küsida, et kas ma siis polnud kuulnud neid jutte? Eduard rääkis, ainukesena. Mul polnud teile näidata vanu lehti ette seal Tõnissoni 1, et siis nõuda ÜLKNÜ uljaspeade tänavale viskamist! Ma olen siiani pahane ja keretäiega võlgu ei jää!

Keegi küsis tuntud Virumaa ajaloolase nime minu käest maja hallis. Ma polnud tegevliige. Ma ei pea teid valgustama nii tundlikest teemadest nagu auruveskiomanik Eikelmanni hukkamisest 1918.aasta märtsis Narva laadaplatsil. Kui Tartus on mälestustahvel Kompanii tänava bolševike veresauna ohvritele, siis minu teada Narvas on siiani terroristid nagu Dauman jt kangelased, ja Eesti nn esiajalugu ehk punases terroris hukatute nimekirjad venekeelsele elanikkonnale “vaenulik propaganda”.


Kaitstud: Henn Saari e m a k e e l

11. veebr. 2018

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Akadeemiliselt sobimatu postitus (1)

18. okt. 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Minu mitte-tiimi liige

17. okt. 2017

Lembit Jakobson on juba eakas mees, kes võiks vanaduspõlve pidada ja mitte otsida nii palju kommentaariumites tähelepanu. Minule tutvustas teda kunagi Toomas Kink, kes uskus, et tema Moskva Ülikoolis omandatud nõukogude ajakirjanikuharidus tuleb kasuks meediõppe ülesehitamisel Eesti Vabariigis. Kuigi ma olin vormiliselt meediaklassi projektijuht, siis tema sobilikkuse ja kõlblikkuse üle otsustas Toomas Kink. Mina pole tema palkamist soovitanud! Olgu etteruttavalt öeldud, et kõik õpetajad palkas direktor oma maitse järgi. Nad olid varasemast head tuttavad ja komsomoliski teine-teist toetada suutnud. Mina Lembitut  ei tundnud, meedialane jutt tundus liiga üldine ja õpilased kaebasid tundides päevateemadest lobimisemise üle, selle asemel et rangemat sorti meediateooriat anda. Toona olid juba käsiraamatud ja õpikud selleks otstarbeks ilmunud.

Nüüd esineb sotsiaaldemokraadist vanahärra sõnavõtuga, et tegelikult Taavi Rõivas polegi kellelegi üritanud kätt püksi ajada majandusdiplomaatilise missiooni ajal Malaisiasse. Ajakirjanikud on selle ise välja mõelnud, milleks andvat alust Päevalehe toimetajate varasem ametikäik – see, et nad ka tabloidlehte suutsid Eesti käigus hoida etc. Kui mehel on aus südametunnistus, siis ütleb ta selgelt – kasutab iga võimalust avalikus massimeedias -, et tema pole abielumehena skandaalselt üritanud läheneda ühelegi naisele!

Seksuaalne ahistamine on alati olnud mitte-egalitaarsete ühiskondade probleem. Kõige inetum on, kui natsionaliseerimistega teed rajanud ekskommunistide bandeliikmete kannupoisid nüüd üritavad veel Eesti Vabariigi ametite autoriteeti kuritarvitades survestada ettevõtteid, mis on neid naisi palganud.


Valimised on alati küsimus, kes Teie eest VÕITLEMA HAKKAVAD!

16. okt. 2017

Kõige olulisem on öeldud pealikirjas, ent valijal peaks olema juurdepääs valitavale (võtab hõlmast) ja volinik peab olema võitlusvõimeline. Väga vanad inimesed enam pätistunud kinnisvara-arendajatele ja manipulatiivsetele kodanikele vastu seista ei suuda. Agressiivsus tuleb meie maal kasuks, sest komsomoli käest pole tegelikult võimu ära löödud. Ma olen korra kohalike omavalitsuste valimistel osalenud: 1999.aastal Ülenurme vallas. (Praegu on Ülenurmel Kambja vallaga leivad ühes kapis.) Vallas oli 3241 valijat nimekirja kantud, kellest pool tuli tookord valima. 40 kandidaadi seas moodustas Mõõdukate jaoks kogutud 32 häält 1/3 kogu nimekirjale antud häältest, lõpuks andis see 14. tulemuse, ent kuna nimekiri oli lühike ja omavalitsused alles hakkasid parteistuma, siis ei avaldanud see lihtsalt muljet võrreldes teistega, kes suutsid 20 inimese peale kõiki tuttavaid mobiliseerida. Minu ja Mõõdukate teed läksid lahku pärast Ants Serkiga vestlus Tartu linna haridusosakonnas: see erakond keeras ilmset käkki oma liikmetele. Ma siiski ei astunud teadlikult sotsialistlikku parteisse vaid mulle meeldis selle kirik-keset-küla joon, mis võinuks pretendeerida Eesti ühiskonna lepitamisele, mida ma juba 15 aastat ei usu enam. Mäletavasti ka Kaido Kama jt Parempoolsed liitusid selle erakonnaga. Lõpuks sai ka ilmseks, et vanal kaardiväel on ikka veel raskusi demokraatiaga ja sotsiaalsuse järel figureerib see sõna vaid propaganda ja moepärast.

 


Mõtlemise JU – küsimus pole mitte ainult selles, kes räägib, vaid alati ka kohtunikus!

14. okt. 2017

Suguvõsades on sportimise traditsioonid erinevad. Külgehakkamine sõltub peale juhuse ka teise tehingu poole ehk Y-DNA või mtDNA olemusest. Asotsiaalide lapsed kipuvad käituma ebaadekvaatselt ja mõned võrdlevad seda sünnitraumaga või paranoilise skisofreeniaga. Sellised on kord juba “ajaloolise paratamatusega” pealesunnitud sotsialistliku pereelu sugupuud.  Ent see pole sugugi võrreldav väljapaistvusega, ehk need, kellele mõlemad paistab sarnasena vaatavad liiga kaugelt ja ilmselt igasuguse lootuseta saada täpsuslaskuriteks, kes peavad jalaväelaste puhul sõltumata vormirõiva insiigniatest otsustama, kes tegelikult on juhtiv ohvitser. Keskmisest hälbiv paistab silma, ent põhjused ilmnevuseks on erilaadsed. Sport on loomult objektiivsem kui see, mida raamatulaatadel või nn liberaalsetes salongides kohtate. Müüakse oma kaupa või sõnaotseses mõttes iseennast. Peamine on raha kliendilt ringlusest ära korjata, enamgi füsiokraatlik riigikord hindab selliseid “nähtamatuid (korjajate) käsi”. Kaup ei peagi olema objektiivselt kontrollitav, see tuleb isegi ärile kahjuks, peamine on propaganda ja ilmnevus – Saksamaa kaubad on lihtsalt parimad ja vaid Volkswagen toodab puhta diiselmootoriga autosid!

Jah, ka spordis petetakse, ent asi ei piirdu pelgalt gaasidega,  mitte ainult väljaheited vaid tsirkulatsioon ise peab olema laitmatu. Inim-mootor, mida sunnitakse, aasta-aastalt nõuab sihikindlus, kannatlikkust, talumist ja pole pelgalt suuvärginduse vili või kapis kokkulepitud eelistused.

Mitte kuskil pole nii kerge ära petta oma kompetentsi puudumisega kui just sotsiaalteadustes. Nõukogude Liidus muutus asi nii küüniliseks, et kleebiti trükkikotta saabunud käsikirjadele hädalise-kaukaaslase nimega tiitelleht ja nõukogude riigikord võis taas uhkust tunda sotsialistlike teadussaavutuste VÕRDSE distributsiooni pärast.

P.S Vabandan, täna on jälle SEE päev, kui tähed “jäävad vahele”. “Tehnilised viperused”.