Kaitstud: Ei-ei, meie kommunistid pole genotsiidis osalenud!!!

17. juuni 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Sedelid (206): Ro(o)massaare ehk rootsi rum=”lage plats”?

2. juuni 2017

Kreeka keeles on paaditamise jaoks sobiv laheala όρμος. Hüpoteetiliselt võib esisilp Herodotose punapäiste budiinide, kes rääkinud sküütide ja kreeka keelt, olla reverteeritud nagu on pööranud baltlased slaavi sõnu. Ent sellise vormi leidumiseks piisab isegi kreeka kaupmeeste hooajalise laagri olemasolust mõnes veest ümbritsetud kohas. Loomulikult ei saa me välistada jällegi müütilise Romowe-varianti: kui leidus pagan-preestrite suur kriwe’de Romowe, siis miks ei võinuks olla teistel väiksemad? Kõige vähem tõenäoline tundub variant “lage plats“, kui Taani rannikul, Jüüti poolsaarest vastavalt läänes ja idas leidub Romo saar ja Romso laid. Romo saarel leidub koht Kongsmark, mis peaks viitama väärikale kohaasustusvanusele. Kuninglikud suvituskohad, kus pikkadel suvepäevadel kalastada, jahtida ja sportida pole moodsa ajastu leiutis. Kindlasti pole selline kohta lage ja ilmselt nimi võib pigemini seostuda kuningliku kohaloluga. Sakslased nimetavad Romo ja kahe naabrussaare ümbrusmerd Wattenmeer’iks. Varasemates dokumentides on Taani Romo saart muideks nimetatud Rimme‘ks, mis seostub eesti Riume ja Rimmu’dega. Rummu‘sid on Eestis mitmeid, ent osalt kohanimeraamatu artiklite  erineva teautorite tõttu, osalt algkujude lahknevuse tõttu, ei paku neile kohtadele kõik lageda platsi etümoloogiat. Võib olla, et tähendusvõti peitub siin praeguse Antsla valla Rimmi omaaegses külanimes Rammy (1713), mida olevat nimetatud varem Yldemittze (1386) ja Vemeste-kulla‘ks (1601). Mittze ja mecs pole mitte “mets” vaid mees (miiz) ja Vemesto vee-meeste, seda enam et seal registreeritud “venelane” Renni-Waszyl võis olla nn kivi-venelane ehk vepslane!


Kuhu me kuulume?

25. mai 2017

Viimase viie aasta jooksul on Süüria kodusõjast tehtud arvutult dokumentaalfilme ja tundub, et ühte poleks teistest põhjus üle või esile tõusta veel enne, kui konflikt on mingisuguse lahenduseni jõudnud, suurtükitule andmine äralõpetatud ja pagulased hakkavad koju naasma. Artes näidatud 2017.aasta Schlachtfeld Syrien – Die Welt Schaut zu ei eristuks millegagi, kui mitte  ÜRO erisaadik Süürias 2012-13.aastatel Ghassan Salame ei seletaks seal otsesõnu al-Assadi režiimi ja administreerimissüsteemi tausta. Asi pole mitte ainult rannikulinnas Tartuses mehitatud Venemaa mereväebaasis, vaid lausa veresidemeks kasvanud suhetes, mis ületavad sümbiootiliselt mistahes Vietnami või Kuuba  erisuhteid: nende kõrgemad ametnikud-sõjaväelased on nõukogude Venemaal õppinud, praktikat teinud, sealt tulevad nende relvad ja väga paljudel on Venemaalt võetud naistega ühised lapsed. Just seetõttu olnuks näiteks USA maavägede sekkumine algusest peale olnud seal väga ebasoovitav. Usaldussuhted Venemaaga oleks konsolideerunud ressursside puudusest lahtirebenevate provintside elanikkonna, mis oleks võib-olla erimeelsused ületanud ja lõpuks ühinenud sissetungija vastu. Nüüd on Venemaa kapist välja tulnud, ja kui teda ka agressoriks ei peeta, nagu juhtunuks ilmtingimata prantslaste, brittide või ameeriklastega, siis kannavad vene sõjaväelased kaasvastutust kõigi al-Assadi režiimi ja salapolitsei kuritegude eest, kui inimesed lihtsalt kaovad, neid hoitakse kohtuta aastaid ahelates kinni, piinatakse Venemaalt omandatud piinamisvõtetega (?!), muuhulga elektrišokiga, lõpuks visatakse sunniitidest sõdurid militaarpalatitest ka režiimi vastalistega samadesse ühishaudadesse. Ka sõjakonventsioonide rikkumises jagatakse kaassüüd – keemiarünnakud tsiviilelanikkonna vastu ja ÜRO humanitaarabikonvoide ründamine õhust.

Selline naaber on Eesti Vabariigil. Eestisse jõuavad mitmed asjad suure viivitusega, tagant järgi, tihti ka siis, kui on lootusetult hilja ja tuleks poliitikat päeva pealt ümber orienteeruda. Pärast Krimmi annekteerimist oli ilmne, et haiget teeb vene riik niikuinii ja vene elanikkonda on võimalik panna riikliku propagandaga mistahes sigadusi heaks kiitma. 18.märtsist 2014.aastal, kui Venemaa annekteeris Ukrainast vastupidiselt 1994.aastal Budapesti protokollidega võetud kohustustele, Krimmi poolsaare, pole mingit mõtet ennast petta, et Venemaa on muutunud ja 20.sajandi kuritegudest õppimine on teinud neid rahvusvaheliste normide suhtes taltsaks. Ei ole mõtet vastu tulla, ei ole vaja integreerida! Enneolematu sõjategevuse julmus Ukrainas ja Süürias peaks jõudma kohale ka Eesti ametivõimudele. Või ongi asi selles, et on alustatud asjade üleandmist, kui sm Loone avalikult kõneleb NATO-sse mittekuulumisest ehk siis Eesti väljaastumisest ainsast organisatsioonist, mis garanteerib veel Eesti territoriaalset terviklikkust!?

Narva linna purukstampimine 1944.aastal oli ülekohtune iga narvaka suhtes, kurjus kordas ennast siis, kui elanikel ei lastud naasta ja vanade omanike kruntidele püstitati tugevama “vabastaja” õigusega vene riigiomandit. Kuhu pidid minema tuhanded perekonnad, kes olid sajandeid Virumaal ja Narvas elanud? Kuhu nad läksid? Keegi on üldse huvi tundnud? MIS NEETUD VASTUTUSTUNDEST SAKSAMAA JA VENEMAA JAHUVAD? Kuidas on Saksamaa ja Venemaa vastutanud Narva ja Virumaa purustamise eest, mis lähtus nende NURJUNUD omavahelisest 1939.aastal sõlmitud Molotov-Ribbentrop paktist! Mis on ühel sakslased mulle öelda ja õpetada? Kuidas ma pean olema moraalne inimene, et saaks veel kord minu kui Eikelmanni elust ja tööst üle lasta?

(esialgne lõik ümber tõstetud tulevase postituse teema jaoks)

Kes tagab teie julgeolekut? Millised on teie soo ja teie isiklikud teened Eesti Vabariigi ees? Palun ärge võrrelge neljakümne kommunisti palvekirja Vabadussõjast ja II maailmasõjas lahingutest osavõtmisega, rääkimata aastakümnetest riigikaitses.

Ja kuhu viib praegune poliitiline protsess Eestis? Ida-Virumaa annekteerimise suunas, sõltumata kõigist teie dialoogidest ja leebumistest.


Avalik vastus Descartes’i Hingepassioonide (Ilmamaa “Hingetundmused”) küsimuses Hando Runneli abikaasale

10. apr. 2017

Hando Runneli laste ema astus mehe eest välja – Hando Runnel ei tegelenud selle käsikirjaga ja temal polegi võimalik igasse detaili süveneda. Kordan ennast, millest kirjutasin esimest korda juba poolteist aastat tagasi. Viisin ühe Võõrleegioni täislepinguaeg tagasi juba hr Runnelile oma tõlkekäsikirja. Selle viimisega seostub mul hulk mälestusi. Ehkki olime aja kokku leppinud, siis tarvilikuks ajaks köitmisega koopiakeskus toime ei tulnud. Hando Runnel sõimas mu läbi, kui vabandasin end viivitusega, karjudes hüsteeriliselt “Ei ole sul midagi!”

Korduvalt.

Ma olen ka seda sorti inimene, kes lõpptulemuse nimel on valmis palju taluma ja ei vastanud mõne isikliku märkusega, mis on korraga väga täpsed ja ülimalt destruktiivsed hr Runneli moraalsele integreedile. Me oleme kõik inimesed, mõned on rohkem, mitte ainult väga inimesed, lausa üle-inimesed!!!

Äkki selline ebaõiglane kõneakt polnud väljateenitud?

Et ka need, keda ta sõpradeks peab, need ei oma endale omistatud oskusi ja teadmisi!?

Ma seletasin, et köitmine viibib ja kui siis tõlke täiskoopia, mitte ainult 20 lehekülge (mis on tava-praktika), tõin, sest TÜ raamatukogu krunt on KGB-majaga (kus Ilmamaa rendib ruume) kõrvuti, siis meie poeet loomulikult ei vabandanud, ühmas vaid “Ah, juba valmis!”

Mis on passioon?

Kokkulepitud ajal tagastas Hando Runnel mulle käsikirja, ainsaks etteheiteks, et talle ei meeldi sõna passioon! Ja refereeris enda kultuurikogemust – Kristuse passioon olevat sama, mis Kristuse kannatuslugu! Mis on vaieldav. Miks? Asi ei ole mitte ainult selles, et teda piinati sõimu, rusika-jalalöökidega, flagellum peksu, okaskrooni, 50-80kg tasakaalustamata puittala kandmisega, vaid tema jumalikus loomuses mitte vastata piinamisele-tapmisele vihkamisega.

Definitsiooni järgi ei lakanud ta inimkonda armastamast. Passioon ei seisne tema puhul mitte ainult kannatamises. Lõpuks saab talle osaks ka Isa armuakt ja oleva kadu tema puhul trotsitakse – ta tõuseb üles. Ka see on passioon ehk osakssaamine!

Descartes’il puhul asuvad passiooni-mõiste juured skolastikas. Skolastika võtab selle omakorda Aristotelese kategooria-õpetusest, kus aktsioon ehk tegevus kategooriana vastandub osakssaamisele ehk passio’le. Osaks-saav eestikeelse tõlkevariandina on kohmakas, ent passioon säilitab seose nii dualistliku tunnetusteooria kui ka kategooriaõpetuse passio-ga. Muideks ma olen tundmus-sõna tõlkimisel kasutanud sentimentide vastena. Selle passiooni asemele võtmine tähendab nagu klotsimängus ehitise viltuvajumist, mistõttu kogu Ilmamaa tõlge on terminoloogiliselt, lisaks sellele, et see on vene keele kaudu tehtud, nihkes ja viltu. Lõpp-kokkuvõttes kõlbmatu, praak, pettus, millegi lasti täis nii Rene Descartes’i väärikas nimi kui ka usk Ilmamaa-kirjastuse töö kvaliteeti üldiselt.

Kas vastab tõele, et te tõlkisite Nikolai Berdjajevit (Николай Александрович Бердяев) inglise keelest? Ja te peate end tervemõistuslikeks inimesteks maksta prantsuse autorite tõlgete eest vene keelest ja vene autorite tõlgete eest inglise keelest?

Sellised asjad juhtuvad teiega alati, kui te unustate ära, kes millega nõukogude ajal peret toitis!

Eesti inimene ei tohi hetkekski unustada, kes tema sugu tappis, laostas ja represseeris, kes sellest kasu sai ja kes kaasa jooksis, Ülem-kiitust terrorile laulis punastest seminariruumidest ja loengukantslitest!


Kaitstud: Vaba Eestlane 4.detsember 1970

2. apr. 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Meie igapäevane olmeterrorism!

24. märts 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


IN BREVI: Komberuum?

27. veebr. 2017

hugenhus-eraldiseisev-komberuum-etumoloogia

On puhkenud ažiotaaž ja paanika, et vahest president või tema kõnekirjutaja mõtlevad asju välja, neil on ebapiisav ettevalmistus eesti ühiskonnast ja kultuurist kõnelemisel. Sõna komme on läänemeresoome keeltes väga huvitava etümoloogiaga: liivi keeles kasutatakse sõna kom “kavaluse” rööpsõnana, kuna karjalased ehk Tver-ini välja nii asisuse kui ka nõidumise väljendamiseks. Võlumist ja nõidumist peeti tšuudidele oluliseks eksistentsi teljeks, vähemalt idaslaavlaste arvates. Sõnasõnaliselt on mõiste komberuum adekvaatsem kui näiteks sõna “küberruum“, kus infobittidel pole tegelikult rangelt võttes kohta vaja, sest neil puudub ulatuvuslikkus. Kuna teatud asjade valmistamine kinnisvaradetailidena või vallasvarana nõuab geograafilist paika ja on õigustatud spetsiifiliste loodustingimuste olemasolust. Ülalpool on valik eesti kultuurile piirkonniti omaste artefaktide levikust, mis on rohkem omaks peetud pigem ühtedes kui teistes kihelkondades.