Kaitstud: In Brevi: Emajõgi=Unni-jõggi ja Ungannia?

14. sept. 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Advertisements

997.erinevus EW (1918-40) ja E(D)V (1991-?) vahel

10. sept. 2017

Kui FI ehk TÜ Füüsikainstituudi poolt Tartu kesklinna poole sõideti 1970.aastate lõpus, siis ringteest ümersõitmise järel oli järgmine peatus KEK, sealsesse majasse on nüüd sisse seadnud end Tartu politsei, ent veel enne asetses poolsõjaväelise (?) tuletõrjekomando depoo – tornikesega silikaat-tellistest laotud hoone, mis tuletõrje väljakolimise järel oli minu mäletamist mööda lihtne autobaasi depoo, seejärel tehti sinna kaubahoov ehk ka jõusaal etc. Ehituspoed on kaasajal suuremad, seetõttu positsioneerib end seal Köögimaailm. Tõnissoni Eerika krundi-poolse viiekorruselise betoonmaja lõunakülje akendest oli see depoo näha. Õhtupuna peegeldumine depoohoone klaasidelt on mul siiani enigmaatilise elamusena meeles. Keegi Raul vedas mu kord, veel 70.aastate lõpus, sinnapoole tuletõrjemasinaid vaatama. Suure-raske metallukse tagant väljus mees, kes sõbralikult tervitas meid, ehkki olime 30-50 meetrit eemal. Arvake, mida tahate, ent ta tundis kellegi meist ära. Järgmisel korral aga ajas suitsetav vene mužik rämeda sõimuga meid kiiresti minema.Nüüd

Ja tõepoolest on raske uskuda, et Eesti suuruselt 3.-4. linna suurima vabatahtliku tuletõrjeühingu esimees Eikelmann ei suutnud endast nn asutava isa varju jätta sellele valdkonnale sedavõrd, kui sinna sattus järjekestvalt eesti soost ja eestimeelseid inimesi, siis need oskasid endiselt ära tunda. Narva vabatahtlikul Peetri (linnaosa) tuletõrjeühingul oli Eesti Vabariigi lõpus 1000 liiget. 10-15 % neist naised. Kaasajal suudavad sellist mastaapi saavutada vaid poliitilised parteid, mille puhul osad ei suuda omi nimesid kustutada, teised on sinna sattunud sootuks toetajatena, mitte liikmelisust soovijatena. Kokkuvõttes piisab kahe käe sõrmedest, et loetleda üles pärast 1991.aastat mistahes valdkonnas sellist arvukust saavutanud mitte kommertsiaalseid ühinguid. See ei ole enam sama rahvas, see ei ole enam sama vaim. Okupatsiooni propaganda ja komsomoli ajupesu on teinud oma töö, kõige usaldusväärsem sõber leitakse kaasajal millegipärast just joodikute seltskonnast!


Tolerantsus-suitsiid

21. aug. 2017

Üksteist aastat tagasi, oli veebruarikuu, võtsin kohustust seltsida natsionaal-korporatiivselt eesti soost kaastudengitega Saksamaal nii tõsiselt, et nõustusin varahommikul Konstanzist rongiga ja kambakesi kuskile põhjapoole sõitma. See Saksamaa raudteel Kölni poole loksumine oli üsna suur väljakutse, ent peamine ebamugavus võib tõusta pigem nurjatust kaaslasest, veel enam, kui neid juhtub mitu olema. Üks Erasmuse programmi tüse blondiin, sellistele olin juba Tallinna ülikooli juures loenguid andnud, otsustas proovile panna minu närvikava. Kui ülejäänud seltskond oli tõusnud istmetelt ja astunud vahekäigu poole, siis tegi blondiinike märkuse noortele tudengiseltskonnale meelejärele olemise kohta. Vastasin, et see ei saa kõige tähtsam olla. Kui mõned kaasteelised ootamatult vahekäigust vagunisse tagasi astusid, siis teatas tüsemik, et ma olevat “just kõik perse saatnud!” Tegelikult ma ala hindasin, kuivõrd 70 kg distsiplineerimatut noort massi on suuteline segadust külvama ilmse valetamisega. Mulle vaadati loomulikult ehmunult otsa – kas ma tõesti võisin midagi sellist teha! Ma ei reageerinud, et öelda inimene on ilmselt puudulik, ja tolerantsus on järjekordse valetaja Euroopa tõusupoolelt Kesk-Euroopasse juhatanud. Peab olema leebe, mitte reageerida karmilt ja mürgiselt, nagu EW armee sõjaväeluure kapten, kes teeb  konkreetse ettepaneku arestiks ja karistuseks.

Selline libisemine nurjatute rahurikkumise terroripilve on alati leidnud aset järk-järgult. On vaja, et mina või minutaoline teda taluks, ent mitte kunagi nii, et nad vastutaksid oma auhaavamiste, kohatuste ja isegi kõlvatu käitumise eest. Lõpuks saadab see inimene teid ennast otse ja läbi vahendajate talle sobival hetkel perse, kuni teil saab pidevast häirimisest küllalt ja te mõistate, et sõda ja väljalöömine saab olla ainuke lahendus. Kui inimene on võõrsilt, siis läheb ta koju, ent kui ta on kaaskodakondne, siis ilmselt välja riigist saata pole võimalik.

Eesti presidentuuri tolerantsus-suitsiid algas, ma pakun, Lennart Meri ebaõnnestunud vastusest tema isa Georg Meri seotusest KGB-ga – “Ma olen kindel, et ta mängis nad (KGB) üle!”

Jah, kõik need agendid, väljaarvatud vahest lihtsameelne Ville Sonn, mängisidki kõik alati üle, ka eesti rahva ja riigi!!!! See vabandus pidi sellest peale sobima ja kõigile, sest Lennart kõlbas ikka laitmatult EW traditsiooni taastavaks moraalseks etaloniks – presidendiks! Või mis häbi pidi pärast seda kartma endine komsomolisekretär, kes kiusas kaastudengeid, kelle vanemad olid EW armee ohvitserid või sugulased pagesid üle Atlandi ookeani?!


Kaitstud: Ei-ei, meie kommunistid pole genotsiidis osalenud!!!

17. juuni 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Sedelid (206): Ro(o)massaare ehk rootsi rum=”lage plats”?

2. juuni 2017

Kreeka keeles on paaditamise jaoks sobiv laheala όρμος. Hüpoteetiliselt võib esisilp Herodotose punapäiste budiinide, kes rääkinud sküütide ja kreeka keelt, olla reverteeritud nagu on pööranud baltlased slaavi sõnu. Ent sellise vormi leidumiseks piisab isegi kreeka kaupmeeste hooajalise laagri olemasolust mõnes veest ümbritsetud kohas. Loomulikult ei saa me välistada jällegi müütilise Romowe-varianti: kui leidus pagan-preestrite suur kriwe’de Romowe, siis miks ei võinuks olla teistel väiksemad? Kõige vähem tõenäoline tundub variant “lage plats“, kui Taani rannikul, Jüüti poolsaarest vastavalt läänes ja idas leidub Romo saar ja Romso laid. Romo saarel leidub koht Kongsmark, mis peaks viitama väärikale kohaasustusvanusele. Kuninglikud suvituskohad, kus pikkadel suvepäevadel kalastada, jahtida ja sportida pole moodsa ajastu leiutis. Kindlasti pole selline kohta lage ja ilmselt nimi võib pigemini seostuda kuningliku kohaloluga. Sakslased nimetavad Romo ja kahe naabrussaare ümbrusmerd Wattenmeer’iks. Varasemates dokumentides on Taani Romo saart muideks nimetatud Rimme‘ks, mis seostub eesti Riume ja Rimmu’dega. Rummu‘sid on Eestis mitmeid, ent osalt kohanimeraamatu artiklite  erineva teautorite tõttu, osalt algkujude lahknevuse tõttu, ei paku neile kohtadele kõik lageda platsi etümoloogiat. Võib olla, et tähendusvõti peitub siin praeguse Antsla valla Rimmi omaaegses külanimes Rammy (1713), mida olevat nimetatud varem Yldemittze (1386) ja Vemeste-kulla‘ks (1601). Mittze ja mecs pole mitte “mets” vaid mees (miiz) ja Vemesto vee-meeste, seda enam et seal registreeritud “venelane” Renni-Waszyl võis olla nn kivi-venelane ehk vepslane!


Kaitstud: Kuhu me kuulume?

25. mai 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Avalik vastus Descartes’i Hingepassioonide (Ilmamaa “Hingetundmused”) küsimuses Hando Runneli abikaasale

10. apr. 2017

Hando Runneli laste ema astus mehe eest välja – Hando Runnel ei tegelenud selle käsikirjaga ja temal polegi võimalik igasse detaili süveneda. Kordan ennast, millest kirjutasin esimest korda juba poolteist aastat tagasi. Viisin ühe Võõrleegioni täislepinguaeg tagasi juba hr Runnelile oma tõlkekäsikirja. Selle viimisega seostub mul hulk mälestusi. Ehkki olime aja kokku leppinud, siis tarvilikuks ajaks köitmisega koopiakeskus toime ei tulnud. Hando Runnel sõimas mu läbi, kui vabandasin end viivitusega, karjudes hüsteeriliselt “Ei ole sul midagi!”

Korduvalt.

Ma olen ka seda sorti inimene, kes lõpptulemuse nimel on valmis palju taluma ja ei vastanud mõne isikliku märkusega, mis on korraga väga täpsed ja ülimalt destruktiivsed hr Runneli moraalsele integreedile. Me oleme kõik inimesed, mõned on rohkem, mitte ainult väga inimesed, lausa üle-inimesed!!!

Äkki selline ebaõiglane kõneakt polnud väljateenitud?

Et ka need, keda ta sõpradeks peab, need ei oma endale omistatud oskusi ja teadmisi!?

Ma seletasin, et köitmine viibib ja kui siis tõlke täiskoopia, mitte ainult 20 lehekülge (mis on tava-praktika), tõin, sest TÜ raamatukogu krunt on KGB-majaga (kus Ilmamaa rendib ruume) kõrvuti, siis meie poeet loomulikult ei vabandanud, ühmas vaid “Ah, juba valmis!”

Mis on passioon?

Kokkulepitud ajal tagastas Hando Runnel mulle käsikirja, ainsaks etteheiteks, et talle ei meeldi sõna passioon! Ja refereeris enda kultuurikogemust – Kristuse passioon olevat sama, mis Kristuse kannatuslugu! Mis on vaieldav. Miks? Asi ei ole mitte ainult selles, et teda piinati sõimu, rusika-jalalöökidega, flagellum peksu, okaskrooni, 50-80kg tasakaalustamata puittala kandmisega, vaid tema jumalikus loomuses mitte vastata piinamisele-tapmisele vihkamisega.

Definitsiooni järgi ei lakanud ta inimkonda armastamast. Passioon ei seisne tema puhul mitte ainult kannatamises. Lõpuks saab talle osaks ka Isa armuakt ja oleva kadu tema puhul trotsitakse – ta tõuseb üles. Ka see on passioon ehk osakssaamine!

Descartes’il puhul asuvad passiooni-mõiste juured skolastikas. Skolastika võtab selle omakorda Aristotelese kategooria-õpetusest, kus aktsioon ehk tegevus kategooriana vastandub osakssaamisele ehk passio’le. Osaks-saav eestikeelse tõlkevariandina on kohmakas, ent passioon säilitab seose nii dualistliku tunnetusteooria kui ka kategooriaõpetuse passio-ga. Muideks ma olen tundmus-sõna tõlkimisel kasutanud sentimentide vastena. Selle passiooni asemele võtmine tähendab nagu klotsimängus ehitise viltuvajumist, mistõttu kogu Ilmamaa tõlge on terminoloogiliselt, lisaks sellele, et see on vene keele kaudu tehtud, nihkes ja viltu. Lõpp-kokkuvõttes kõlbmatu, praak, pettus, millegi lasti täis nii Rene Descartes’i väärikas nimi kui ka usk Ilmamaa-kirjastuse töö kvaliteeti üldiselt.

Kas vastab tõele, et te tõlkisite Nikolai Berdjajevit (Николай Александрович Бердяев) inglise keelest? Ja te peate end tervemõistuslikeks inimesteks maksta prantsuse autorite tõlgete eest vene keelest ja vene autorite tõlgete eest inglise keelest?

Sellised asjad juhtuvad teiega alati, kui te unustate ära, kes millega nõukogude ajal peret toitis!

Eesti inimene ei tohi hetkekski unustada, kes tema sugu tappis, laostas ja represseeris, kes sellest kasu sai ja kes kaasa jooksis, Ülem-kiitust terrorile laulis punastest seminariruumidest ja loengukantslitest!