Loogilised konverteeringud rehkenduspuul!

16. juuni 2017

Diagrammi saab sättida kas keeleliste (retoorilis-lingvistilised diagrammid) variantide demonstreerimisele või semantilisele tähendusele. Kuivõrd klassikaline formaalne loogika rehkendab semantiliselt samastavate otsustusvormidega, siis olekski igati soovitavam ka selle väljendamisele diagrammid seada.

Mis on interpretatsioon?

Igatahes on meil tänu loogilisele oktagoonile täiuslik sümmeetria ja iga operatsioon – inversioon, obversioon ja kontrapositsioon – omab nii kindlat kohta kui ka diagrammilist mustrit, ehkki, tõsi, semantilise interpreteeringu poolest neid lõimitakse. Mis on interpretatsioon, ja kuivõrd oluline mistahes teaduse seisukohalt see mõiste on, sellest järgnevates postitustes. Ja ühtteist veel vastutustundest, mille osas me endiselt viibime tänu Lääne vasakpoolsete korruptiivsele sekkumisele jätkuvalt nõukogulikus ühiskonnas. Enne, kui võsa maha ei võeta, olukord paremaks ei lähe!


Kuidas teha komsomolilastele selgeks, et võnnu-valge ei ole riigiprintsiip?

13. juuni 2017

Vastandatakse valget ja musta, mitte musta ja puhast!

Mõned inimesed kujutavad palju ette. Muuhulgas, et eesti riigi printsiip ongi kolmanda-raihhi propaganda-mõtteline rahvusriik, mingi ebamäärane “põhjala tüüpi etnoste enklusuur”. Ehk need esivanemad, kes kaupmeeste või lihtsate meremeestena, ja eestlased on alati olnud veelratsutavad poolpõrgulised kaua veel pärast varjaagiks või easterlingiks käimist, tõid Vahemere äärest koju kreeka, sitsiilia või kataloonia naise, kellega olid viljakad, pole justkui “päristiselt” Eestisse kuuluvad või isegi nende õigused on siinmail lühemad. Seda võiks ka teravamalt sõnastada, ent see pole minu eesmärk. Et eestlased kultuuriliselt ongi viimased 1000 aastat, eriti vabam rahva osa, seotud merega, siis võiks siit hoopis vastupidise argumendi tuletada – meremeeste ja veega seotud eesti elukutsete pidajad on enamgi eestlased kui maaharijad, sõltumata sellest, kas nad kannavad enam negriidse vanaema kui et nordilise vanaisa jooni!

Loomulikult on Eesti Vabariik kodakondsusriik, sest Eesti territooriumil on enam kui tuhatkond aastat elanud kümneid etnoseid, ning Venemaa poole oma maise varanduse ehk majade ja talumaade juurde jääda otsustanud inimesed pärandasid pärast kollektiviseerimist Eestisse ümberasumist nõukogude okupatsiooni ajal edasi nõukogude-vene kodakondsuse ja eesti emakeelele-kooliskäimisele vaatamata pidid taotlema naturalisatsiooni käigus kodakondsust. Sõltumata sellest, kas nad olid seejures ka laguunsiniste silmade ja albiinovalgete kiharatega. 1940.aasta juunipöörde kasvatas eestlaste umbusku idanaabruse suhtes, sest millegipärast oli kergem Eestis elavat slaavi sulasrahvast agiteerida. Nõukogude poliitagitaatorite enda lähenemise printsiip oli teinekord varjamatult suur-natsionalistlik ja idariiklikule identiteedile rõhuv, kui et marksismile ja globaalsele töörahva solidaarsusele. Tuli leida kisakõrid Kadrioru parki ja sajad käed, mis vene kasarmutes vigaselt ettevalmistatud loosungeid kannaksid. Need, kes 1939-41.aasta sündmusi mõnevõrra uurinud võivad kinnitada, et tervitajate seas leidus proportsionaalselt enam  just venenimedega Eesti elanikke! Ent see kõik ei lugenud, kui 1991.aasta lõpus hakati kavandama EW passide väljaandmist – ühtemoodi said passi nii vene okupatsiooni tervitanud slaavi sulaste järeltulijad, kui GULAG-i Siberi asundustes sündinud represseeritud eesti ohvitseride viimased lootuseõiekesed.

90.aastatel oli nõukogude kosmopoliitlike haritlaste seas suur segadus. Internatsionalistlikust oli saanud üleöö natsionaalne. See seostus ühelt poolt natsi-Saksamaa rassipropagandaga ja teiselt poolt stereotüübiga “tsuhoonetsitest”, keda vene paremaski kirjanduses kujutati ette blondide, heledasilmsete ja natuke kohtlastena. 20.sajandi alguses ka kaheklassilise kooliharidusega Tartu turunaistel oli parem ülevaade eesti rahva etnogeneesist ja piirkondlikest variatsioonidest. Peipsi kallastel elasid nagu venekeelne järve nimigi implikeeris veel vanast ajast tšuudid, eriti põhjakalda kihelkondades praeguse vene poole Oudovani välja. Nemad vastandasid end tsuhoonetsitele mitte ainult keelelt ja päritolult, vaid ka arusaamalt endas punasusest ja pruunsusest. Sõna võõras ehk mitte-oma oli algselt vento-vieras ehk Võnnu kihelkonna põliselanik. See enklaav kihelkonnana – Wendau – läheb tagasi vähemalt 13.sajandisse ja üllatus-üllatus nad lülituvad slaavlastena paremini tsuhoonsesse narratiivi, kui harjulased või virulased, keda nad pidasid endaga võrreldes tumedaverelisteks ja tigedateks.

Naljakas on kui mõni venelasega abielus nõukogude esteet neis asjades nõnda harimatuna välja paistab ja stereotüüpide alusel eesti rahvuslust ning isehakanud rahvusmõtlemist nende pseudo-narratiivide alusel kujundab. Eesti pole sama, mis Soome, Soome pole täielikult kattuv Cajaani-Kainu’ga, mis sirutus ja mõlemale poole Botnia lahte, ja kus statistiliselt rahvas kõige pleekinum välja paistis. Võnnu-valge ehk Eesti põlisslaavlane võib olla fenotüübilt sarnasem soomlasele kui harjulasele. Mida meelde tuletada ongi ajaloolaste ülesanne, et akadeemilised hulgused ka väikesest maast lõpuks Paabelistki segipaisatumat seapesa ei teeks!


Olen ma selle vaevaga midagi teeninud?

11. juuni 2017

Kuup, hüperkuup, punahäkkerid!

Midagi pole teeninud! See on minu oma viga!? Et Eesti on korrumpeerunud vana komsomoli ja partei lubamisega Eesti riigi asjaajamise juurde, kes nüüd akadeemilise pederastiaga on asunud eesti vaimuelu korruptsiooni mülkasse uputama!? Eestile on lihtsameelselt müüdud pseudo-ohverdusi, kui punased pagesid 90.aastatel nurga taha oma lääne genossede juurde ja simuleerisid seal Lääne väärtuste-teadmiste omandamist, et seda n.ö maale tuua.  See oli üsna hale trikk oma varasemate teenetega leida lääne kommunistide ja nn rahuvõitlejate seas ajaauk, et nn geopoliitilise katastroofi, mille organiseerimisel nad oma soo küündimatusega algusest põranda alla tervitades ja hiljem parasiteerides ametis olid, olme-kataklüsmid neist mööda läheksid. Me ei vaja topelt-katastroofi (esimeseks oli bolševistlik okupatsioon), et need samad inimesed kaotaksid Külma sõja asemel Lääne vastasseisu tõusva Ida-Türannia vastu! Olge täpsed – komsomol ja partei kaotasid Külma sõja, selle võitsid aga ka kõik need, kes nõu ja nõuga Lääne ametites Kurjuse impeeriumit kangutasid!


Kaitstud: Sedelid (209): Kuna ja kus joonistati esimesed täpsed mereteedejuhendid Läänemerest?

4. juuni 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Sedelid (208): Punane nahaalsus

4. juuni 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Sedelid (207): Propaganda ja ajalugu

3. juuni 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Sedelid (206): Ro(o)massaare ehk rootsi rum=”lage plats”?

2. juuni 2017

Kreeka keeles on paaditamise jaoks sobiv laheala όρμος. Hüpoteetiliselt võib esisilp Herodotose punapäiste budiinide, kes rääkinud sküütide ja kreeka keelt, olla reverteeritud nagu on pööranud baltlased slaavi sõnu. Ent sellise vormi leidumiseks piisab isegi kreeka kaupmeeste hooajalise laagri olemasolust mõnes veest ümbritsetud kohas. Loomulikult ei saa me välistada jällegi müütilise Romowe-varianti: kui leidus pagan-preestrite suur kriwe’de Romowe, siis miks ei võinuks olla teistel väiksemad? Kõige vähem tõenäoline tundub variant “lage plats“, kui Taani rannikul, Jüüti poolsaarest vastavalt läänes ja idas leidub Romo saar ja Romso laid. Romo saarel leidub koht Kongsmark, mis peaks viitama väärikale kohaasustusvanusele. Kuninglikud suvituskohad, kus pikkadel suvepäevadel kalastada, jahtida ja sportida pole moodsa ajastu leiutis. Kindlasti pole selline kohta lage ja ilmselt nimi võib pigemini seostuda kuningliku kohaloluga. Sakslased nimetavad Romo ja kahe naabrussaare ümbrusmerd Wattenmeer’iks. Varasemates dokumentides on Taani Romo saart muideks nimetatud Rimme‘ks, mis seostub eesti Riume ja Rimmu’dega. Rummu‘sid on Eestis mitmeid, ent osalt kohanimeraamatu artiklite  erineva teautorite tõttu, osalt algkujude lahknevuse tõttu, ei paku neile kohtadele kõik lageda platsi etümoloogiat. Võib olla, et tähendusvõti peitub siin praeguse Antsla valla Rimmi omaaegses külanimes Rammy (1713), mida olevat nimetatud varem Yldemittze (1386) ja Vemeste-kulla‘ks (1601). Mittze ja mecs pole mitte “mets” vaid mees (miiz) ja Vemesto vee-meeste, seda enam et seal registreeritud “venelane” Renni-Waszyl võis olla nn kivi-venelane ehk vepslane!