Avalik-õigusliku psühhopaadi edulugu

18. sept. 2014
allegations

Loe mõtteid mu silmadest: ka punased prilliklaasid ei suuda varjata vana pervari jäist hirmu

Kui  BBC telestaar ja miljoneid naelu kogunud legendaarne fundraiser Sir Jimmy Savile 2011.aasta oktoobris 84-aastasena suri, siis oli ta vaid ääri-veeri tunda saanud kahtlustelaviini laste ja ka täiskasvanud patsientide seksuaalses ärakasutamisest. 2006.aasta biograafilises saates Gerry Meets … Jimmy Savile ilme reedab hirmu, mistõttu puht-kehakeele lugejatele ei tulnud üllatusena nende kuulduste tõeksosutumine. Esimene autobiograafiline BBC saade tehti temast 1972.aastal – The World of Jimmy Savile.

2012.aasta oktoobris avalikustati kaebused vähemalt 450 inimeseselt õukondlikku meedia-tegelase staatusse tõstetud “Puutumatust”. Noorim pilastatu oli 8-aastane ja vanim 47-aastane patsient, enamasti ala-või murdeealised tüdrukud vahemikus 10-14 eluaastat. Kaebusi tuli ka kümnelt poisilt. Alla kümneaastasi ohvreid oli lausa 28 ja kokkuvõtvalt kvalifitseeriti 450 kallalekippumisest 34 vägistamiseks. Jimmy topeltelu kestis üle nelja dekaadi ja seda suutis ta varjata isegi erasekretär Janet Cope eest.

kylje alla

Kuninganna ja tema avatud küljealune

Viimasest vabanes ta vähima ohu ja ebamugavuse ilmnemisel kiiresti staari puutumatusega. Janet Cope kirjeldas Jimmy’t erakordse manipulatiivse ja kontroll-friigina. Fassaadi nimel pidas ta eeskujulikult personaalset päevikut ja säilitas kirjavahetust piinliku täpsusega korraldatud kartoteegis. On ilmne, et tal oli erakordselt hea võimusuhete taju, selleks et mõista õiguse olemuslikku ebasümmeetrilisust konservatiivses seisuslikus ühiskonnas. Psühhopaadina tajus ta piirjoont, kelle õigustele võis sülitada, ja kelle ees tuli maapinnal mulda suhu ahmida.

terve jimmy

Enda sõnul oli James-Jimmy nooruses profi-sportlane: ta läbis rattaga 300 profi-sõitu, 212 maratoni ja tegi 107 profi-maadluse matshi, millest 35 esimest kaotas jutti. Ma pakun, et kui neid arve 10 jagada, siis leiab mõned kohad, kus pealtvaatajaid-tunnistajaid leidus enam kui 2-3.

Loo teeb halvemaks põlvnemine katoliiklikust perekonnast, mis võimaldas pilastajal vestelda-poseerida Johannes Paulus II. Mõned kõrged vaimulikud kuulunud lausa tema lähisõprade ringi. Prints Charles ja Diana käisid avamas tema heategevusüritusi, Charles kirjutas omakäeliselt James’ile tänukirja, mida meediategelane kõigile külalistele uhkusega näitas. See oli vastastikune mugavus – aristokraatia vajas ligipääsu alamklassile, Jimmy haaras kinni igast võimalusest kuulsusmulli paisutada, sest kuulsus tähendas võimu ja seejärel raha. Perversiooni rahuldamiseks-arendamiseks piisas ainuüksi ebasümmeetriliselt seaduse ees immuunseks tegevast võimust.

Tema perversiooni puhul, peale hoolikalt valitud objektide (haavatavad-abivajajad), näib esmane olevat nartsissism. Teiselt poolt eriliste õiguste väljanõudlemine. Haiglates, mille jaoks ta raha kogus ja filantropeeris, oli tal kõikjale juurdepääs väljaarvatud magamistoad. Siiski ka laste dushiruumi sissejalutamise võimalus keskealisele mehe puhul näib olevat üleliigne, ent kui keegi juhtus märkusi tegema või kahtlustama, siis kasutas ta a. shantaazhi või b. vabanes mõne ettekäände alusel tõrksast hõlpsasti.

kuidas saada ryytlix

Motivatsioon Jimmy 1990.aastal rüütlikstegemiseks

1990.aastal koostas kuninglik ametnik nais-peaminister Margaret Thatcheri valitsusele ettepaneku James Savile rüütliks teha, sest ta oli hingega asja juures: oli alati kohal, st haiglate kontoris, jooksis-väntas ja suhtles nii meedia kui kuninglike persoonidega.

SIR Savile juhtum on näide pimedast usaldusest ja autoriteedi mugavusest. Loomulikult vastutavad nende pilastamiste eest ka kõik need aristokraadid, kellel oli ligipääs MI5 ja MI6 toimikutele, millest oleks lihtne olnud mehe suhted pole standardsed mitte vallalisuse vaid ebaprofessionaalse huvi pärast – mida teeb üks meedia-tegelane, kelle puudub mistahes meditsiini vmt professionaalne kraad-amet, laste-haiglates!

jimmy the admiral

“Admiral” Savile

Kuidas Eesti saaks end kaitsta kaurhansonite ja välismaisete jimmide vastu? Ilmselt oleks õigustatud nõuda, et Eestis usalduspositsioonidele, kus inimestega kokku puututakse, kandideerijate minevik peab olema puhas-klaar. Seal ei tohi olla midagi häirivat isegi noorte kasvatusmajades istumisi ja aastate kaupa psühhiaatrilise järelvalve all viibimist. Vastasel korral saab mõnest selle sama kogukonna silma all kasvanust üleöö psühhopaadi suvast ristilöömispala ning õiguslik ebasümmeetria kujuneb normiks, mida kaasajal Eestis töötavate välismaalastega tekkivate konfliktide puhul pole suudetud ennetada. Mingu koju ja hüpaku seal, tühja koha peal. Me ei oska lugeda, me ei saa teie seadustest aru!?! Come on! 

tänukiri

Nagu Kaur Hansoni puhul Eestis ei jaganud ka Suurbritannia eriti kompetentsed tädikesed Jimmy säravläikivaid kostüüme vaadates ei ööd ega mütsi inimesest: tänukiri 1996.aastast

2012.aastal tegi 12 aastat briti politseijõududes teeninud ja ajakirjanikuks edenenud Mark Williams-Thomas Savile-kuriteo saagast dok-filmi The Jimmy Savile Investigation, küsides eelkõige nende taustajõudude kohta, kes lasid aastaid lapsi käperdada, eirates või marginaliseerides mistahes signaale.

Advertisements

Kaitstud: Laimamise valurahast

30. okt. 2013

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Ääremärkused (1)

3. okt. 2013

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Roomet Jakapi: Ka tšilliti ja prassiti!

5. märts 2012

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: TEGELIKUST PALGEST II

1. märts 2012

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Kaitstud: Regulaarne vs veider

17. juuli 2011

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:


Roomet Jakapi: Teadlasiks maskeerunud humanitaarid paljastati kui logardid ja simulandid!

30. okt. 2010

30.oktoobri Postimehe nn esoteerilises ja mittekommenteeritavas versioonis ilmus SCE jõulise kriitiku Roomet Jakapi sulest kirjatükk „Humanitaaride kohanemine“, mis lähemal vaatlusel laiendab kuue aasta-tagust publikatsiooni „Sokratese valuoiged teadusmasinas“ kultuurilehes „Sirp“. Enne lähemat pilguheitu olgu märgitud, et vaatlusalusel kirjatükil kindlapiiriline tees puudub, samuti probleem,  selge pole, kelle seisukohti autor esitab, ehkki finaal sedastab optimistlikult, et kõigile eelpoolloetletud raskustele vaatamata saadakse hakkama. Autor näib olevat asetanud rõhu värvikale keelele, mõtlemisaine pakkumise asemel pöördutakse lugeja fantaasia ja emotsioonide poole.

Ingli pisarad

Milliste raskustega seisab RJ tõlgenduses silmitsi kaasaegne eesti humanitaar? Ta seisab vastamisi tehnika- ja loodusteadlaste diktaadiga, kelle kätes näivad olevat teaduse rahakotirauad. Nende teadus on korraldatud ja indekseeritud, ühtlasi mõõdetav. Probleeme lahendatakse gruppides, mistõttu samuti publikatsioonidel seisavad kõigi töötegijate nimed. Humanitaarid olevat seevastu individualistid ja nende probleemide iseloom teistsugune. Reaalteaduslikud imperialistid üritavad humanitaare mõõta tsiteeringute ja rahvusvaheliste publikatsioonide põhjal. Enamgi, nad kohustavad neid aruandlusele ETIS’es, mis, sellele näib RJ vihjavat, on kaasa toonud vaimseid kannatusi („Selle võrdlemisi värske monstrumi vastu on humanitaarid juba nii palju kisa tõstnud, et raskematel hetkedel tunnen kiusatust kaaskurvastada, aga kergematel tahaks end sest oigamisest distantseerida.“) ja kergeid intellektuaalseid hälbeid („Pärast mõneaastast toimlemist süsteemis täheldan oma teadlaseteadvuses struktuurseid muutusi“).

Kirjutamata ajalugu

Küll aga rebib RJ katet Eesti teaduse telgitaguselt. Nimelt tulnud välja järgmised asjaolud:

„Ei ole nende ajakirju küllalt indekseeritud ega artikleid tsiteeritud. Teadlasiks maskeerunud humanitaarid paljastati kui logardid ja simulandid, kelle segane kisa pimedast metsatukast tekitas hirmu ja põlgust.“

Väidete loogikast lähtuvalt olnuks ootuspärane, et autor asub järgnevalt neid ränki süüdistusi kummutama. Apoloogilise kirjazhanri hindajad peavad pettuma. Kaitsmise asemel asub RJ neid süüdistusi kinnitama:

„Nad õppisid tegema eelretsenseerimist ja moodustama rahvusvahelisi toimetuskolleegiume, et tagada oma ajakirjadele teadusstaatus. Nad harjusid kuulama «teadusülikooli» retoorikat, mille pahupooleks on õpetamise alaväärtustamine, kohati alavääristamine. Nad õppisid jäljendama reaalteaduslikku tegevust neis aspektides, kus seda oli võimalik ja vaja jäljendada.“

Nende tekstilõikude põhjal ei jää kahtlustki, et asjalood on jätkuvalt niiviisi.

Filosoofia ese

Siinkirjutajas tekitasid intellektuaalset huvi järgmised laused:

A. Tihkest, selgepiirilisest, selgeksõpitavast sõrestikust välja meelitamine ning täpselt paikapanemata mõistete ja võimalike lahenduste paljuse juurde juhatamine nõudis tihtipeale ebakonventsionaalseid ehmatamistehnikaid ja intellektuaalset meelelahutust.

B. Kui tehnikatudengeile valmistas veidi raskusi filosoofia ähmaste piirjoontega põldudele maandumine ja mulle nende kohalemeelitamine, siis mitmetel kolleegidel-humanitaaridel mu koduülikoolis oli sama raske mõista, mis mõttes on tehnikaülikool ülikool või miks on kütte ja elektri asjus vaja kõrgharidust.

A. Vastupidi. Filosoofia jaoks pole vaja kedagi ratsionaalsest vaimsest kestast välja meelitada. Pigem sissepoole juhatada. Hea filosoofia lähtub loogikast ja on ranguselt võrreldav matemaatikaga, kuna vastupidine diskvalifitseerib filosoofia nimel aset leidvad arutlused parasoofilisteks. Jääb mulje, et lõigu A finaal püüab välja vabandada akadeemilises formaadis aset leidnud lubamatuid teguviise, mis on Eesti filosoofiahariduse tõsiseltvõetavust kahjustanud.

B Vastupidi. Filosoofia ese pole ähmane, selle metoodiline tuum põhineb loogikale, selgetele printsiipidele mõtteesemete käsitlemisel. Vastupidiselt arutlejad üritavad kuulajaid eksitada, veenda, et filosoofia on fiktsiooni valdkondi, st enam-vähem väljamõeldis, kuna teadus ei või kunagi endale sellist ebaranget vabadust lubada. Ma pean tunnistama, et ei tunne peale Jakapi ühtegi humanitaari, kes ei mõista, kuidas tehnikaülikool saab olla ülikool. Euroopa haridus on Bologna universitase asutamisest 1088.aastal märkimisväärselt edenenud – vedanud ühisteadvust ja vastavalt kohandanud end ühiskonna ees seisvate ülesannetega. Ning teadmine teadusena ongi õigustatud uuenemise ja originaalsuse varal, mitte vana teadaoleva kordamises või reinterpreteerimises. Inimene, kes omab või rendib majapidamist, ja ka see, kes teeb metsas puid, ei saa, mulle näib, kunagi langeda sellisesse ignorantsusse, et kahtleb elektri ja kütte osas kõrgema hariduse andmise vajaduses. Kaasajal on sellised teadmised elukorralduseks hädatarvilikud.

Peaküsimus

Kirjatüki pilootseerias suudab RJ välja võluda kaunikujulise poolpoeetilise figuuri, mis sobiks lausa Prohveti enda laudkonda:

Ent mis saab noortest töötutest seal ukse taga? Tõelised, vaiksed, eraklikud, tühja kõhtu kannatavad mõtlejad?

Parimal juhul õpivad nad vahet tegema vajalikul ja tarbetul, tõesel ja valel. Võib-olla nad unustavad kirjandustundide paatose ning mõistavad, et ilukirjanduslikul tarkusel, millele näib suure osa filosoofia ajaloolaste arusaam asjadest taanduma, on elutõega samavähe pistmist kui Startrekil astrofüüsikaga.