Põhikahtluse tõusmine(144): ne pouvant manquer de nous réussir=non possit non bene succedere=ei saa (meil) mitte õnnestuda POLE “не может быть выполнено нами=pole võimalik, et me ei saavuta seda”

12. märts 2016

144 ArtikkelAlustame kõige olulisemast. Ilmamaa tõlkes esineb lõpupoolt loetledes kolmandas lauses fraas “pole võimalik, et me ei saavuta seda”, mis veenab vähemalt mind, et tõlkija-toimetaja seal pidi lähtuma peamiselt venekeelsest tõlketekstist. Sest vaid venekeelses (1950) tõlkes esineb reussir=succeder tõlgendamine “täitmise” ehk saavutamisena: не может быть выполнено нами.  Tõsi, see on võrdluses ka saksakeelse “denn da das Verlangte hier erreicht wird, kuna Bennett läheneb algkujule enam “turn out well for us“.

Descartes:

Outre que ce que nous désirons en cette façon ne pouvant manquer de nous réussir, puisque c’est de nous seuls qu’il dépend, nous en recevons toujours toute la satisfaction que nous en avons attendue.

SCE tõlge:

peale selle, see, mida me sellisel moel soovime, ei saa mitte õnnestuda, kuivõrd see sõltub vaid meist endist ja me saame sellest, mida oleme selles suhtes saavutanud, alati rahuldustunnet.

Venekeelne (1950):

Кроме того, что желаемое нами подобным образом не может быть выполнено нами, поскольку оно зависит только от нас самих, мы получаем от него все то удовлетворение, которого ожидали.

Ja kõigist olemasolevatest variantidest esinevad viimase lause nn vahekriipsud just samuti seal, kus venekeelsel tõlkel.

Detailide puhul torkab jälle silma teatud konnektiivide ignoreerimine ja asendamine venekeele-lähedastega: car pour=nam quoad=(SCE) sest (ju) teame pole Ilmamaa “Kui teame”.

Lause korraldused sarnanevad liiga palju venekeelse mõttelise alusega, ehkki teksti tegija oskust ümber sõnastada tuleb hinnata. Karta on, et kui ka akadeemilised tööd sama meetodiga on tehtud, sii sõltumata sellest, kas need ulatuvad -100 ajas ettepoole, kaasajal selline koolipoisilik refereerimine tuleb välja.

Ethica utilitas … ehk budistlik Descartes!?

Just selles artiklis võinuks asja väga teisiti teha, lähtuda ladinakeelsest paralleelvormist ladina mos-moralis sõnale. Moraali asemel kasutada sõna eetika. Ehk just selles seisenbki eetika peamine ülesanne – reguleerida meie soovimist/himustamist, kuivõrd ainuüksi sellest saab hingele osaks kannatused või nende puudumine. Väga budistlik tees, tegelikult. Kuigi Gautama oli need kuus askeesi aastat džainist ja ärkamise järel ta vabanemise ja koolmetegemise ideed kuidagi ei puudutanud, vaid kinnitas, et samade ihade-soovide ümbersuunamise-tulemusteni jõuame ränkade katsumustetagi!

Miks otstarve ja mitte kasu-tulu kui Ethica utilitas? Mis on vikati otstarve või räägimine tööriista tulust, või kasulikkusest kasu asemel? Sõnasõnalt tähendab utilitas “kasutuskõlblikkus”. Mis on seaduse otstarve pro seaduse kasulikkus? Esimene räägib tagajärgedest, millel on hädatarvilik funktsioon, teine otsemalt praktilisest, mh fiskaalsest väljundist.

Advertisements

Põhikahtluse tõusmine(147): Laetitia intellectualis=joye intellectuelle=intellektuaalne rõõm

10. märts 2016

147 artikkelConsideratio pole observatio ehk “tähelepanek”, vaid kaalutlus arutluses ehk diskursuses.

Hea ja halb” paaris kõlab hästi. Piisavalt. Ent hüve on põhisõna läänemeresoomlastel.

Descartes ei räägi midagi vihastamisest (naisest, kelle ülestõusmine vihastaks, kuna salaja rõõmu tuntakse, ehkki publiku ees poetatakse pisar). Rööpne ladina aegre tähendab “tusast, vastumeelset“, mitte “vihastama“. Vastumeelsed asjad pahandavad, mistõttu valis SCE sellise variandi, mis aga võib kellelegi tunda ekvivalentsena vihastamisele. Märkide vahel ei kehti alati süllogistiline üleminek, et kui A on B, ja B on (mõnikord ka) C, siis A=C!

hüva on põhisõna

Descartes ei räägi “armastuse ja haletsuse riismetest”, mis südame avausi kitsendavad, vaid kaasatundmisest, millele otseselt-üheselt osutab commiseratione. Reste=reliquia pole pelgalt vanema ladina keele “riismed”.

“Kummalised seiklused” on parem tõlkida just “võõrasteks seiklusteks” kuivõrd ladina tekst tõlgib selle koha peal “legimus tragicos aut inusitatos casus” tähendab sõnasõnalt “traagilistest ja ebatavalistest juhtumistest”.

Laetitia intellectualis ehk prantsuse joye intellectuelle tõlkimine “mõistmisrõõmuks” ei arvesta ilmselt käibiva kasutusega, kui intellektuaalne nauding on eesti keelde peaaegu samas tähenduses juurdunud. Nauding on rõõm või lust igaljuhul, kui see rõõm puudutab intellektuaalseid asju, siis male mängu juures me pelgalt ei taipa või tunne mõnu “mõistmisest”, ka pealtvaatamisel, vaid osalemine pakub meile mõnikord lausa füüsiliselt sümboliseeruvat hasarti ehk intellektuaalset naudingut!

Ma puudutasin kartesiaanlikku inimesekäsitust samuti 2001.aasta magistritöös. Muuhulgas, et Descartes kasutas ladina intellectus‘t prantsuse entendement‘i sünonüümina. Entendement on “mõistmine-arusaamine”. Ma ei kavatse siin magistritööd ümber lükata, küll aga tähelepanu pöörata, et autor kasutab ise väljendit intellektuaalne rõõm prantsuskeelses kirjutises!

intellectust est entendement

Siiski on tähele pandud, et ilmselt mitte kõiki ladina skolastika sõnu ei pidanud Descartes tõlgitavateks või ühismõõdulisteks vastastikku. Ta on erinevatel puhkudel, erinevatel eluetappidel kasutanud ingeniumi, ratio, mens’i, intellectus‘e mõistet, mis küll kõik on hõlmatavad res cogitans‘i varal, ent siiski kontekstid, mis ümber ehitatakse, näitavad igakord omaette rõhuasetust. Ingenium on Descarte’il rehkendav-kalkuleeriv vaimu aspekt, kuna ratio vastab rohkem logos’ele, üldintellektuaalsele reeglipärasele vaimuaspektile ja intellectus võtab vastu ka kõige puhtamaid ideesid. Mistõttu võib-olla postkantiaanlikus filosoofias peaks kasutust eritlema, kuivõrd Immanuel Kant tegi vahet Vernunft ja Verstand’ilil! Mõned eelistavad ühte tõlkida “arukuseks” ja teist kõrgemaks “mõistuseks”. Ent mõistmine on eesti keeles ikkagi see sama, mis aru-saamine ja viimane implitseerib arukust praktilistes sihtides. Eesti keele dünaamiline aspekt ei luba eraldusjoont ehitada puhtalt mõistma ja aru saama alusel!

Descartes’i puhas intellekt oli kõrgemate väärtuste ehk hea ja halva vahel vahettegemiseks hädatarvilik. Võib-olla “arusaamine” selles vääringus pole päris väärikas kaasajal enam?

Laetitia intellectualis on seotud ühtlasi teise Lääne filosoofia jaoks keskse aatelist sissevõetust väljendava mõistega beatitudo (“heaolu, õnn”), millele muuhulgas Aquino Thomas mõningast tähelepanu pööras.


Põhikahtluse tõusmine(207): se imaginer POLE Ilmamaa “kujutavad ette”

7. märts 2016

207 artikkel207.artikkel näitab, et tõlkija prantsuse keel oli parimal juhul algaja tasemel, ehkki SCE tõlke ignoreerimine seal, kus võinuks nn lõigata, viitab üldisele keelekompetentsi puudumisele. Kas Ilmamaa pettis Eesti kultuurkapitalilt toetust võttes raha välja?

Jultumus on privatsioon, passiooni puudumine. Puudulikkus seal, kus inimene näitab välja kohmetust, meelepaha või astub kõrvale.

Prantsuse teksti tõlkimisel saab läbi ka lausesabata, mis ilmneb nii Ilmamaa kui ka venekeelses tõlkes: qui l’excite “mis seda esile kutsuks=вызывающих ее движение духов.”  Pöördevorm on lähemal venekeelsele interpretatsioonile kui prantsuskeelsele alusele.

“Vastandub häbile ja samuti uhkusele, kui mõlemad on õiged on samalaadne kõrvalekalle nagu гордость и стыд — страсти, заслуживающие одобрения, ei vasta originaali “et aussi à la gloire, en tant que l’une et l’autre sont bonnes” ja SCE “häbelikkusele ja ka uhkusele vastanduv pahe, kuna nii üks kui teine on head. ” Descartes’il ei ole kummagi puhul tegemist tingimustega, sest uhkus/aulisus on aadlimehele kohustuslik. Uhkus/au on hea, ehkki saksa keele kaudu ja selles tõlkes ongi superbia‘st saanud Stolz, satub eesti vaste kahemõttelisse asendisse. Ent eestlaste, eriti Võnnu kihelkonna rõhutuse ajalugu arvestades, tundubki tavalise Lääne vaba kodaniku enesekindlus ülbusena.

Tõepoolest on võimalik crudelitas tõlkida “julmuseks”, ent miks mitte siis veel äärmuslikumalt tooruseks? Kui me võrdleme sõnu julmus, toorus ja kalkus eesti keeles, siis vaid viimane kirjeldab esmajoones empaatiata (nagu komnoortel) meeleseisundit ja tundeid, kuna ka vihateod, ja see on sootuks teine emotsioon, võivad olla toored ning julmad. Ning commiseratione=pitie on “kaastunne“, mitte seniilsete nõukogude esteetikute haletsustunne, mida nad kohtavad omasuguste ringis.

se imaginer est croire

Järgmine lause – “sest noorena kujutavad kõik ette ..” – tõestab, et tõlkija-toimetaja ei oska prantsuse keelt, sest originaalis – “Car il n’y a personne qui ne s’imagine, étant jeune” – funktsioneerib se imagineuskumist“. Võib-olla võikski sellega meie odüsseia lõpetada!?

***

Descartes ei kõnele constrainte=necessitatibus puhul “sundustest“, isegi venekeelne обязанностей sobib paremini, vaid ikka au-kohustab (noblesse oblige) piirangutest. Ja ka vastunäide. Saksa lurjusele ja vene kommunistidele pole muidugi probleemi kujutada ette pärismaalasi alamolenditena ning nende majapidamisi ja elusid laostada. Kõige suurem Euroopa seiklus viimase 100 aasta jooksul sündis ju nende koostöös! Neil sigatsejatel ei ole au ega häbitunnet, ja pärismaalastel pole nende suhtes mingeid kohustusi peale maalt väljaajamine!

Põlu all” väljend puudub Descartes’il täiesti, küll aga lähedast varianti pakub venekeelne tekst “и всеми презираемым“.

Viimase lause –  “si la perte des biens est jointe à leur disgrâce, il se trouve des personnes charitables qui leur en donnent” – ei pea silmas pelgalt varanduse kaotamist, kuivõrd ka ladina bonorum indikeerib kõiklaadi inimlikke hüvesid (sõprus, seltskond, teened etc). Samuti prantsuse-ladina charitlable=pius POLE “härdameelne”, mille lähivariandi leiame vene милосердный, vaid “headtegev/vaga”.


Põhikahtluse tõusmine(38): apercoit=deprehendit=täheldab(märkab) POLE “tajub”

7. märts 2016

38Jällega on ignoreeritud algkonnektiivi au reste=ceterum=muus osas ja asendatud ainsi vastega. Suund/tee on muutunud “vooluks“, lihtsalt glande=nääretillukeseks näärmeks“, mida pole isegi vene tõlkes. L’ame sent et apercoit, mille funktsiooni peaks kontekst määrama ja vastavalt ladina tõlkes (1650.aastast) ka tõlgitud sentit et deprehendit (“tunneb ja täheldab”) on saanud “tunneb ja tajub“.

***

Inimesed, kes õigust ignoreerivad, tõde neile pinget ei paku, neid tuleb ka proportsionaalselt vastu peegeldada: õige inimesega pole meil siis tegemist, pättuskahtlus nende suhtes on igati õigustatud!

ENSV-s stalinliku parteidiktatuuri kujundava käega loodud nõukogude eestlastest nn haritlaskond ei kujuta ette, et vahest neil pole pärilikku kapatsiteeti teadusmonopoliks – sauna taga ja moonakate seas leidus alati igasugust rahvas, iga peremees pidi olema kord sulane, ent pole mingit ajaloolist paratamatust, et pärilikkuse eitamisel põhinev ühiskonna režiim loob I EW-aegsele sajanditega loodud Eestile alternatiivi! Tegite nõukogude Eestis akadeemilist karjääri ja varem polnud teie soost halli haisugi – olete kahtluse all!


Põhikahtluse tõusmine(37): comment=quomodo=kuidas POLE “Miks=Почему”

6. märts 2016

37 artikkel hingepassioonidKohe pealkirjas on Ilmamaa varjamatult oma allikate poole pöördunud, mistõttu põhimõtteliselt kaks ontoloogilist küsimisviisi, millele ka vastavad erinevad kategooriad, on vahetusse läinud. Kui Descartes küsib kuidas ja ka vastab mehaanilise a-b-c kirjeldusega, siis Ilmamaa ja venekeelne Miks arvavad, et Descartes’i vastus räägib algpõhjusest. Prantsuse comment vastab ladina quomodo‘le ja seda pole võimalik tõlkida muudmoodi kui kuidas, kuna ainult vene tõlge interpreteerib prantsuskeelset comment‘i Почему-sõnaks, mis vastab eestikeelsele  “Miks“.

Võib ka norida, kas entretenir=foveo “toitma” (nagu akutoide, mis süütab sisepõlemismehhanismi), mida SCE eelistas tõlkida “passiooni tõstmine” on sama, mis vene поддерживающие ja Ilmamaa “alal hoida“.

On kindel, et Ilmamaas istuvad poolearulised, küsimus on, millisel määral säärase tõlkerämpsu tegemisse on segatud TÜ õppetoolid, sest mingit kvaliteetset akademismi sellise “intellektuaalse taseme” ümber pole võimalik ehitada!


Põhikahtluse tõusmine(101): observe=remarque=täheldan POLE “märgin a la (?) замечаю”

5. märts 2016

artikkel 101

Lisaks sissejuhatavale fraasile observe=remarque ehk täheldan, millega lähenetakse vene interpretatsioonile, ka selles paragrahvis tõlgib Ilmamaa agite=agitet  “ta erutab” arvatavalt venekeelse variandi eeskujul, kus esineb волнует: “что оно волнует сердце сильнее любой другой страсти”=”et ta erutab südant ägedamalt kui kui ükski teine tundmus”.

Originaallause kulgeb nii: “qu’il agite le coeur plus violemment qu’aucune des autres passions=see paneb südame tegutsema ägedamalt kui ükski teine passioon”

Ilmamaa tõlkija keeleoskust pole võimalik muu kui hullumeelsena kirjeldada!


Põhikahtluse tõusmine(202): agitation POLE “ärritus=возбуждения”

5. märts 2016

202 artikkelKui viha=colere on “raev”, millel on pretsedent nii vene tõlkes (gnev) kui 1650.aasta inglise tõlkes – wrath -, ja vihkamine=haine on viha, siis raev väljendub teise liigina … ka kurbuse korral kahvatumises! Kas tõlkija sai aru, mida tõlkis – kahvatu raev? Ausa ja täisverelise vihapunastumise kõrval esineb külm viha ja varjatud vihkamine, sellest Descartes kõnelebki, neil inimestel puudub julgus avalikult vastu astuda, ilmselt ka nende omaduste tõttu, milleks on moraalne madalus ja nõrkus-argus (ladina infirmitas). Ent raevu-sõna kasutatakse eesti keeles tormi ja muude suurte loodusjõudude vallandamise korral. Ma üritan jälile jõuda, millest selline tõlkenihe on tekkinud.

Agitation-agitatione, vaadake ladina sõnastikust järele, on lihtsalt tegevust-liikuvust väljendav sõna, ja vaid pealiskaudselt keelt tundev algaja võib lasta end ära petta agitatsioonist või agiitgruppidest. Küll aga jällegi liigub Ilmamaa käsikäes venekeelse interpretatsiooniga – ärritus=возбуждения.

Elle fait=faciei ei ole “näitab” .

Viimane lausejupp kõneleb nende imbetsilsete (vt ladina varianti) inimeste motivatsioonist, ehk miks nad sellisel kombel rängalt kahvatusse vihkamisse langevad: nad sõltuvad teiste arvamustest hingeelu korraldamisel.

Sest nende meelest sõltub kõik see hea inimestest” puudub  nagu ka eelnev “mille solvangud ära võtavad” prantsuse originaalis, küll aga kannab sellist juurde liidetud interpretatsiooni nii vene kui saksa variant.

Infirmitas pole päristähenduselt “puudulik“, vaid “ebakindel=arg“.