Insomnia (21): Brünost Elini ehk The Spy (2019)

1. sept. 2020

Elijahu (Eli) ben Schaul Cohen on Mossadi luurelegend, kelle järgi on nimetatud Iisraelis tänavaid ja kellele pühendatakse siiani monumente. Ta oli päritolult Lähis-Ida juut, kelle vanemad elasid Aleppos Süürias enne kui rändasid Egiptusse, kus Elijah sündis 26.detsembril 1924 Aleksandrias. Araabia keel oli koduse pruugi kõrval Egiptuses elamisel-kooliskäimisel (ta õppis elektroonikat) peamine instrument, seetõttu oli tema kõne tavaaraablase loomulikkusest eristamatu. Ta jäi Egiptusse, kui teised sugulased olid juba Iisraeli lahkunud, kuni 1956.aastani, mil antisemitismi kampaania kraapis neilt viimase võimaluse avalike juutidena araablaste seas elada. Kas ta oligi enne sõjaväeluuresse palkamist Hamashbir Lazarchan i kaubamajaketis, kus praegu töötab ca 3500 inimest, lihtne raamatupidaja või arvestaja, pole sugugi selge, sest mõnedel teadetel palgati ta algusest peale sõjaväeluure analüüsi osakonda meediat tõlkima – araabiakeelseid teateid tõlgiti ivriiti etc. Ta olevat kibelenud välitööle, ent teda peeti sobimatuks ettevaatamatuse või julgestusele mõtlematuse pärast.

Stjuuardess juudi luurepoes

Mossadile oli vaja Süüriasse oma meest, mitte pelgalt juudigeto vaatlejaid, vaid araablaste sekka sulandujaid, et saaks kõigi lihtinimestega kontakti. Ühtedel andmetel osanud ta peale täiusliku araabia keele, mida modifitseeris süüria murrakuga (?), ka inglise ja prantsuse keelt. Teised lisavad ivriit-araabia paarile viis keelt. Teated tema usulisest kompetentsist on vastuolulised. Kindral Amin al-Hafes väitis, et ta ei teadnud ühtegi islami palvet peast, kuna veel enne oli küsitlemisel vahele jäänud Buenos Airese mošeest luiskamisega – selles linnas polnud kogukonnal eraldiseisvat templihoonet! Enamgi, teated sellest, et Argentiinas tulevase Süüria presidendiga (1963-66) suhted sõlmiti, pole ajaliselt võimalikud. Eli Cohen viibis Kamel Amin Thaabetina seal 1961.aasta veebruarist augustini, kuna al-Hafes astus ametisse kõige varem alles 1961.aasta detsembris, kui Cohen oli juba lahkunud ja laevaga teel, kui mitte Zürichis ülikondi proovimas. Tõsi on vaid see, et Argentiinas annetas ta raha Baath parteile, mis ilmaliku araabia ühendkalifaadi (sotsialistliku) loomist Aasiast Aafrikani ülemsihiks seab. Seriaalis jälgitavad Süüria presidendi glamuurse abikaasa lähenemiskatsed ja kannikasilitused on seega tüüpiline idamaine provokatsioon 1001 öö vaimus. Vastab ka tõele, et laev “Esperia” pardal tulid Itaaliast Genuast Lähis-Idasse. Kamel Amin Thaabet i tutvustas seriaaliski esinevale jupatsist kiilas elunautlejale Majed Sheikh al-Ard ile CIA juhe, kes käendas teda kolleegina. 8.jaanuarina 1962 saabusid mõlemad Beirutisse ja al-Ardi sõber piiril tegi Süüriasse ilmumise loomulikuks. Damaskuses Abdul Latif al-Kheshen aitas luua sidemeid, korter üüriti Abou Roummaneh-piirkonnas, kus asetses palju saatkondi ja elas rohkelt diplomaate. Eli Cohen´i oli treenitud kindlal kellaajal morseaparaati kasutama mitte üle kahe minuti, ent ta rikkus seda reeglit alaliselt, mistõttu saatkondade lainepikkuste häirimise pärast esitati valitsusele kaebusi. India saatkond ei saanud oma sidekanalit kasutada ja alles nii teadvustati eriteenistusele kimbatust. Signaali jälitamine tuli teenena sõbralikule Indiale, mitte et väga spiooni taheti kätte saada! Cohen pidi hoiduma tegelikult madalamat profiili – kaubitsema mööbliga ja pigem mitte kostitama pidudel kohalikku sübariite alkoholi, laenude ja prostituutidega. Esimestel aastatel oli tema ülesanne hoopis ajada holokausti arhitekti Eichmanni peamise abi Alois Brunneri jälgi. Fouad Lutaif oli kompanjon Brunneril, kes esines seal George Fischeri nime all ning sõitis varsti tagasi Egiptusse. Ent juhuslikud komistamised pöörasid tema missiooni õnne: insener Michel Saabilt kuulis Eli Cohen Jordani lisajõe Banias ümberpööramise kavast, mida seriaalis pannakse ehitama bin-Ladeni patriarh. Korraks ilmub terrassile ka väike Terrorist ise. Iisrael tõepoolest oskas neid sõlmkohti rünnata Cohenilt saadud info põhjal. Golani kõrgustiku ja sõjaväebaaside külastamist araabia ajaloolased ei kinnita. Ka eukalüpti või datlipuude teooria, mille alusel armeele loodi sihtmärke, ei seisa verifitseeritavatel alustel. Luurelegend, mida on raske kummutada. Viimasel Iisraelis käigul oli Eli Cohen väga närviline ja tegi alaliselt skandaale – see oleks pidanud olema märk läbipõlemisest, vana koolkond saatnuks ta sellel hetkel tähtajata puhkusele. Ei mingit Elvist enam!!! Ent neil oli lootus kaisteministeeriumi ametnikke lüpsta, mitte et Eli olekski saanud KM asetäitjaks. 18.jaanuar 1965.aastal leidis aset viimane morsekoodiga ülekanne, ta rikkus kahe minuti reeglit rutiinselt, tema viimase lähetusel oli keskmine aeg kuu jooksul 9 minutit 32 korral. Kui tema üürikorterisse Lääne-Saksamaalt hangitud detektori ja voolukatkestuste meetodil sisse murti, siis kohe morseaparaati ei leitud nagu ka peidikut kirjutuslaua plaadi all. Korteris laamendamine tõi juhuslikult kardinapuu taha peidetud aparaadi alla. Esialgu peeti teda Mossadi värvatud araablaseks, kes rahaahnusest saatis teateid edasi. Ent al-Hafes oli see, kes oma luurele sisendas – tegemist on mitte-araablasega, pigem juudi kui kristlasega. Neli esimest päeva teda sugugi ei küsitletud. Seejärel pakuti nädala jooksul osalemist raadiomängus, ent kiiresti taibati sellise lähenemise kasutust. Eli Cohen anti kohtu alla ja mõisteti surma: 18.mai 1965 poodi Mossadi agent 088 Damaskuses, laip rippus 6 tundi hommikuvalguseni.
Kuigi seriaal võimendab teatud müüte, katteta ettekujutusi või valeajalugu, siis kindlasti stiilinäited, kuidas juudi naised isegi ülemusi luure peakorteris ahistavad, annab emantsipatsioonist tõepärase kuvandi.