Bósa ja Herrauðs´i saaga Glaesvöllum

Tublid pioneerid või nende lapsed kutsuvad nn kergeusklikke korrale, et Pihkva on vene keeles Pskov ja isegi Läti Pliskava ei esinda slaavlaste ürgset nimekuju! Miks mitte siis ka Obskow? Sigismund von Herbersteini (1486-1566) külaskäigu ajal oli Pihkva teinud poola pöörde – see oli ainuke Venemaa linn, mis kandis soenguid poolapäraselt lahkukammitult, lisaks eripärale olla täielikult müüridevaheline linn nelja eraldatud linnaosaga. Burgundia rännumehe visitatsiooni ajal 14.sajandi lõpus kandsid Pihkva mehed juukseid veel pikalt ehk läänemeresoomepäraselt. Enamgi, 903.aasta esmamainimise kõrval esindab Põhja-Moraavia väraval asetsev 1303.aastal sissekantud Poola Pszczyna samalaadset rööpsust (ladinapäraselt -na sufiksiga – Plesna 1327). Vale oleks sealkandis Pless-kuju seletada saksapärasusega (Pless-Pleß, tšehhidel Pštína, Blština, Blščina, slovakkidele Psczina). Polonia minor asetses Krakoviga erinevate slaavimõjutuste kohtumisalal, sest seal tasandik kohtub mäkketõusuga ja Sileesia kommete sekka kuulub eripärana talvine kelguralli! Kohaetümoloogiline diskursus on ka siiapoole analoogiana laiendatav. Henryk Schaeffer pooldas ladina plescitum-teooriat, et jahiala-nimetus. Aleksander Brückner viis tagasi vanapoola sõnale järve kohta (pło, pleso). Henryk Borek seevastu klapib siinpüstitatud variandiga: Blszczyna tuleb sõnadest błysk-błyszczeć “sähvatus, ere-valge”.

Lõpuks kordame üle ka M.Lepajõe klassika, et ilmselt Liivi sõja eelselt on kõiki lääneslaavlasi siinmail lätlasteks nimetatud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: