Sedelid (466): Σκυθών Ροξολάνοι algne koht antiik-geograafias

Strabon (Στράβων 64eKr-24pKr) kirjutas oma Geograafia (Γεωγραφικά, 24 pKr) enne Tacitust. Seal, kus hilisemal Tacitusel asuvad eestlased-suioonid, on viimased püsiasukad Läänemere kaldal pärast Dnepri suuet, viimased sküüdid ehk roksolaanid. Või peaksime kasutama mõistet ro´uz ja rootslane? Teisest sajandist edasi esines see rahvas Vanas-Gootias ehk nüüdse Lääne-Ukraina ja Rumeenia kohal sõjakate sissetungijatena. Just nende kujul tunneb ajalugu esimest korda raskeratsaväge – raskelt soomustatud rüüdega (raudmehed?) ja pikkade kahekäemõõkadega, kuna ilma hobuseta, jalgsi, ei suudetud leegionäridele konkurentsi pakkuda ja üsna abitult jäädi lühemate gladiustega roomlastele alla. Hiljem jätkub raskeratsaväe traditsioon kahekäemõõkadega Saksamaa piirides, mis teatavasti okupeeriti pealinnaga Soestis hunnide poolt. Saksa riik on hunliku päritolu nagu Hispaania puhul vandaalidest ja visigootidest jätkuv. Nende sõja-ajaloolaste aabitsatõdede-algtekstide juurde ma pöördun veel tagasi. Senimaani aga mõlgutagem, kuidas elline kokkusattumus teoks võis saada, et Okovi metsa taga roksolaanid ehk rhos elas, kuhu varjaagid paate vedasid.

Üldiselt ollakse ühel meelel, et trajektoor Aleksandriast Rhodosele on otsene pikendumine Niilusest alates ja et Rhodoselt edasi jätkub see Kaaria ja Ioonia rannikut mööda Troojani ja isegi kaugemale Bütsantsist (Konstantinoopol) ja Borysthenesest (Dneprist). Jääb vaid uurida Dneprist põhjapoolsemat ja mööda sirgjoont, aidates ennast teadaolevate ja läbilaevatatud vahemaadega, millise punktini see meie maa külg on asustatud ja milline on põhja suunas asustatud maa piir. Ehk pärast Dnepri on viimane meile tuntud sküüdi rahvas roxolaanid. Ent see rahvas, mis on põhjapoolsem sarmaatidest ja Maiootise juures elavatest sküütidest, kuni idasküütide piirini, on ometigi lõunapoolsem kui Britannia saarel tuntud rahvastik, nii et sellest piirist edasi on maa külma tõttu asustamiskõlbmatu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: