Sedelid (464): Liivimaa algus?

Claudius Ptolemaeus (Κλαύδιος Πτολεμαῖος – 100-170) kirjutas muu hulgas oikumeenilise Geograafia Γεωγραφικῆς Ύφηγήσεως, milles kirjeldas Skandia saare elanikke, kes jagunevad läänes elavateks haidenoi´deks (ka haideroi d), idas elavateks firaisi´deks ja favonai-faionai´deks, kuna lõuna küljel elavad goutid ja daukionid. Nende vahel, keskel, seevastu levioonid. Seda on täiendatud ka märkusega, et levioonid elavad põhjapool.

See on esimene juhus, kui Liivimaa ja liivlaste-taoline nimi ilmub geograafiasse. Selles pole märkust suioonide või eestlaste kohta nagu Tacitusel, (selle asemel leiame roxolanid) küll aga kuuest Skandinaavia rahvast. Firaisi kui idapoolne rahvas seostub virsi-võõrastega (virsi-vyras), ent nagu kihelkondlike kasutuste geograafia näitab peab see olema ka Eesti-sisene eraldus. Favonid või olla loetud kui vai-honid ja kuivõrd vadjalased end tšuudideks nimetavad, siis klapib sueti-Suetia nimetustega piirkonnale, mida hiljem Huna-waldeks nimetati. Kõige lihtsam on lõunapoolsetes goutides ja daukioonides goodid ja taanlased ära tunda. Haidenoid-haderoi püstitab suurima küsimärgi. Kõige lähem oleks neile jötnar ja hiid-hiiud, mis teeb neist Skandinaavia saamide esivanemad, mis klapib nende idakaare nimetusega nuorti. Saamide-laplaste ehk päris-finnide (Win keldi “hele”) idamehed ehk indogermaanlastele mandril põhjakaares elajad northmanni naabritena võisid olla suioonid ja indogermaanlased põhjagoodid-taanlastega. Ühtlasi seletab see finn-nimetuse keldilikku päritolu, kui nende algsaamide läänenaabrid, ka siirdealadena Skandinaavia rannikul, olid keldid. Jötunheim, seega, ei nihku Külmunud ookeani äärest ehk Valge mere rannikult, vaid aeg sürjutab selle konventsioonina idapoole suure rannikuavarusena.

Tagasi Levioni-teema juurde. Me teame, et Taani riik eelistas oma idavaldusi Estlandiks nimetada, kuna kontinentaalse orientatsiooniga sakslased nihutasid Livonia-Liivimaa piiri Paide alla. Teiselt poolt Häädemeeste liivalaste, kes olevat tervitanud saksa merehädalasi koostööpakkumisega ca 1160.aastal, tagune maalahmakas kannab siiani Vidzeme nime, mida tõlgendatakse “vahemaa”ńa läti keeles kaasajal. Ma arvan, et nimi on samasugust päritolu nagu liivlaste omanimetus oma keelele – ui-keel või wi-kõne. See ka seletab, kuidas Skandinaavias Vik-provintsinimetused esinevad Oslost põhjas ja idas. Selle teema ilmselge intuitiivsus vajab veel edasiarendamist ja sõnastamist. Ent see mahub ka Varjaagia üldtemaatika raamidesse. On ilmne, et varased geograafid said andmeid teatud perspektiividest-väravatest koguda ja sama objekt võis erinevate nimede all esineda, mis on ilmne ainuüksi Hiiumaa nimestki. Ehk teisisõnu, kunagi võis ka Saaremaa-Samsala olla kellelegi Tõllu-saar või Thule.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: