Vahekokkuvõte (3): Kaks Põhjala tungi – northmanni ja warjaagid

Uusaegne propagandaajalugu samastas northmanne kõikide teiste keskajal ette tulevate merejõude kujutavate nimetustega. Ehk kõik nad – viikingid, varjaagid, ascomannid, al-majus, lochlannach, ostmannid, osterlaenningar etc – olidki Mutter-keelsed, keda laplased üldistavalt nimetasid sakslasteks sõltumata sellest kas nad tulid Norra, Taani või Svea-Götamaa suunalt. Antud kaart-rekonstruktsioon üritab asja näidata dünaamiliselt. Northmanni on ilmselt Ptolemaiose daukionide ja gautade järeltulijad poosaare lõunaranna-aladel (ent mitte sisemaal või põhjas). Ja enamasti olidki nad indo-euroopa päritolu, ehkki ressursivähesuses segunesid nad soome rahvastega, keda vähemusena võib seetõttu leida ka nende siirdeladel Normandias mõne väikese asulanimetusena. Ja veel enam vanemate anglo-normannide sõduraadli liinidena, mis enamasti küll uusajaks välja surid või lootusetult suurematesse olid suubunud. Normandia provintsis Hrolf Gangri ehk Rollo Jalutaja konföderaadid assimileerusid kiiresti ja 1016.aastal Lõuna-Itaaliasse jälje jätnud Normandia mehi tuleb pidada frankideks või franko-normannideks, kes olid kristlased ja vaid dialektoloogiliselt säilitasid päritolumarkerit. 1066.aastal ületas William Vallutaja La Manche väina ja kandis prantsuse keele saarele.

Samuti tuleb normannide reconquista‘s osalemist (mis algas ca 711) pidada pigem prantslaste kui Põhjala panuseks ning Sevilla episoodi (844.aasta sügis) tuleb vaadata sellest distinktse jõuna. Seega Hispaania tagasivallutamine, Ristisõdijate riik, Kahe Sitsiaalia kuningriigi ja euro-moodsa Suur-Britannia monarhia rajamine normannide poolt, kõik need oli 50:50 frankide-põhjalaste ühine jõupingutus ja märk ajalukku.

Seevastu ostmanni-easterlingen-osterlaenningar olid enamasti päritolult soomeugrilased, kes varakeskajaks olid nn positsioonidele jõudnud hunnide rahvasterännu tagajärjena. Ma olen aastatepikkuse uurimuse tulemusena jõudnud arusaamale, et sõna viiking-vithing-wiccing etc oli algselt samuti idapoolne nimi, millel siiski juba antiigis võisid olla siirdealad-kauplemiskohad indo-eurooplaste kultuurialadel. Ilmselt vidiwara Visla suudmes on suhtes meie kihelkonna nimetusega Vai-wara (Wara Vislast Neeva jõeni?). See sama jõud kontrollis keskajal teisigi sõlmpunkte või väravaid. Vislast läänes asetseva Oderi jõe suuet kontrollisid Jomsvikingid ja Wo-lin nime tuleb läänemeresoomelikult avada. Taani väinu, Skandinaavia Hallandi ja Taani saarte vahelisi veealasid maksustasid ascomannid. Oluline võti viikingite kui siirdelise kultuuri avamisel ongi rööpsed toponüümid – kui mitte sama, siis vähemalt lähedane. Helsingaland scritofinnide keskusena või Hunavaldi osana indikeerib samuti Halogalandi Põhjamere idakaldal ehk Põhjateel. Kui viikingid kontrollisid Oderi ja Visla jõe suudmeid, siis kui varjaagid olid suunaga indoeurooplaste aladele, miks pidid nad vähemalt 2x pikema tee valima Väina jõe või Volhovi jõe kaudu? Vastus on ilmne Ipatjevi koodeksist – Varjaagia asubki jõe ääres, see ongi Eesti vana nimi. Varjaagid osalesid samuti I ristisõjas ja neid märgitakse eraldi franko-normannidest, kes normannide nime all esinevad keiserlikul Anna Komnenal. Viikingite (Vik Norras) lääneaalad olid kontaktalad, kus lühikese aja jooksul võis enamusasulates aset leida assimilatsioon, samas olid neil vepslastega selles vanas Jötunheimis tõenäoliselt samad esivanemad. Kui noored mehed, enamasti nooremad pojad, parade (liivi keeles “jõuk”) kaupa merel seiklesid ja leisid sobiva koha rannikul, siis ilmselt pika vahemaa korral, kui koht oli asustatud, valiti teinepool kohalike seast kas liidu sõlmimise märgina või tavaõigusliku naiseröövi teel, mis rannarahval oli normaliseeritud praktika.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: