1001 Stirlitzit (96): Kõige lollim sportlane?

Kui ma 1987.aasta sügisel taas tatamitreeningutega alustasin Kaimu Keeraku juures Tamme staadioni Kalevi maadlussaalis, siis ilmus sinna kord üks suurt kasvu vanem poiss. Ma oleks pidanud aimama, et see ongi see sama kuulus modell ja Dünamo dopingusportlane, kes sattus äärmise põlguse alla, kui lausa ametliku kaebusega süüdistas Leningradi Dünamo (ehk ka KGB) spordimehi grupiviisilises kallaletungis. Mõni põhikooliealine kohalkäija vaatas tema poole lausa lugupidavalt. Ta oli kaalus juurde võtnud ja jälle lokkitõmbava paruka kasvatanud. Tal oli kaasas maadluseks vajalik judojakk, ent trenni tegi ta laisalt. Nagu ma mainisin juba varem kord, siis aktiivse võimlemise asemel ta rippus tänavapoolses saalinurgas kangil kõverdamata kordagi rippes käsivarsi. Ent mõnevõrra kõnekam oli viis, kuidas ta nn sisseminekuid ehk uchi-komi harjutas koos lõpetava heitega. Ta ei osanud absoluutselt liikuda!!! Ehk liikumisi järjestada – et vastane viiakse tasakaalust välja ja seejärel puusaheite puhul puusa sissesõitmise ja ligitõmbava ettekallutusega uke’t heita! See oli mingisugune kohmakas kakofoonia, mille puhul oli ilmne et ta isegi elementaarset o-goshi sooritust ei vallanud, st veel vähem olla suuteline tegema uki-goshil, tsurikomi-goshil, harai-goshil või tai-otoshil praktilist vahet. Praktiline vahettegemine tähendab sooritusvõimet ja ka arusaamist kasutuspuhust. Ei ole selge kumb tegi ettepaneku randoriks, ent see kestis maksimaalselt 15 sekundit, kui mitte vähem, sest tõmbasin selle 120kg tegelase uchi-gariga kohe istuli. Ta maadles flegmaatiliselt – võitlust haarde pärast (kumi-kata) ei tundnud ja lasi kohe võtta mul vööhaarde. Ma ei teadnud siis, et ta on see sama kaheksa aastat vanem luuser ehk dopingu-Tsõganov! Mõnes mõttes oli neil aegadel 65-70kg koolipoiste trenniminek arutu tegu, kui ma oma silmaga nägin Tsõganovi-taoliste loodrite steroididega süstimist. Alles hiljem üritati vanemaid “dieedimehi” hakata eraldama minusugustest harrastajatest, enne seda jõudsin ma nendega trügides oma selja ära tõmmata. Steroidide tarvitajaid oli lihtne väljaselgitada liigse higistamise ja sagedaste uriinipauside põhjal. Vene mehed olid selles alati äratuntavad, ent mitte ainult. Ja ikkagi oli ka minul, nõukogude toidupuuduses vaevleval koolipoisil, võimalus neid vanemaid tarvitajaid randori jooksul kasvõi kord pikali tõmmata!

Selle kogemuse põhjal oli selge, et Tsõganov ei osanud maadelda, tal puudus sootuks judo algharidus. Kui ma olin juba absoluutkaalus (pluss 78) ENSV noortemeister, siis Vallo Piilbergi noorem vend kõnetas mind erakordselt absurdse looga. Mina, 16-aastane koguvat meistersportlase punkte kellelegi teisele, täiskasvanud mehele – olevat mingi diil!!!! Ma ei kujuta, et ma Eesti Teaduste Akadeemiasse vähem kui 8-aastat vanemana auhinna järele minnes oleks fantaseerinud ja ka kuulutanud seda, et keegi noorem andekas inimene kirjutab minu eest teadusartikleid, mis teevad minust teaduste doktori. Kuidas saaks üleüldse noorte või juunioride spordi punkte 24-aastasele täiskasvanud mehele üle kanda? Või arvab see debiilik senimaani, et minu vööaste on hoopis tema oma, kui ta isegi ei suuda puusaheidet ette näidata? Ent teiselt poolt on ju fakt, et Nõukogude Lätis sündinud kodutu tsõgan on end Eesti meedias esitlenud Itaalia krahvisuguvõsa pärijana! Onu ikka ütles, kellele see tiitel kuulus? Oleks võinud ju selle vahele jätta ning kohe Windsori hertsogina Pauluse kiriku taga etteaste teha!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: