1001 Stirlitzit (93): “Учительница, смотрите что дяди делают за церковью!”

Võib-olla ei peaks selle eesti ametnikkonna äparduse üle nalja tegema? Asjalikult ja lakooniliselt selgitama, kuidas ka sotsiopaatia areneb ja muutub aina veatumaks valetamisel, petmisel ja varastamisel?

Artur Tsõganov, kes seni oli koolipinkides silma paistnud vaid põhikooli nn igavatest tundidest ärakõndimisega, ei suutnud haldusaresti kahe või enama nädala jooksul korraga ära kanda ja pages mitte Tartus elukohta, kus ta saigi kissellimärga pesu vahetada ja kust teda ka passima hakatuks, vaid Tõnissoni krundile püstitatud paneelmaja teise trepikoja korterisse. Onu Kalde oli samuti pahane, et mis see ka ära pole ju, ja pärast ENSV ametivõimudele kätteandmist, kui karistust omavolilise lahkumise tõttu kuudeks pikendati, aitas Bruno Möldril Tartu 4.keskkooli ümbruses karistusaega ära kanda. Nii nägidki vene kooliõpilased avarate akendega majast, kus veel 90.aastatel Puškini gümnaasium tegutses, hommikutundidest õhtuni kummalist paari – kääbusekasvu kõhna vanameest, kes hoolikalt luuaga pinda tõmbas ja paksuvõitu pikka mustlast, kes laisalt luuale nõjatudes veerandtunde lobises. Ma kõndisin sealt kord mööda ja oma silmaga nägin! Nagu tunnistasin ma seda meeleheitlikku trepikoja ukse kiskumist ja elanike sõimamist ööpimeduses pärast kissellihoopi. Pauluse kiriku tagakülje najal persetegemist nägid korduvalt ümberkaudsete koolide algklasside õpilased. Üks asi on olla sotsiopaat, teine asi on selliseid debiilikuid suu lahti imetleda TÜ auditooriumites.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: