Sedelid (307): Keelehargnevus mudel – üldised (general-generic) vs spetsiifilised (ostensive) sõnad

Kui keele-minevikule läheneda fonofiilse-erosiivse hüpoteesiga, ehk vanemad sõnad lahknevad nii permutatsioonides kui häälikumuutustes hilisematest enam, siis jaotuvad samatähenduslikud ja süsteem-similaarsed sõnahulgad konkreetseteks ehk ostensiivseteks ja üldisteks või abstraktseteks. Teaduskeel on argipruugi kõrval arenenud sarnaselt teatud tegevusalade ja ametite keeltega nagu ilmselt Euraasia algküttide kultuurist ilmselgelt nähtub. Igatahes seletaks hetiidide päritolu amatsoonide, kes ka igapäevaselt küttimisega kätt harjutasid, hõimuliidud rajamaadel, mida alles hakati hõivama Herodotose teada 6.sajandil eKr, vere- ja kultuuriliin kurbesk-kobras taoliste sõnade sattumist maaviljeluse absoluutsele piirialale Põhja-Euroopas. Jordanes nimetas neid seoses gootide armee kergejalaväe nais-üksuse ära-ajamisega, mis näib olevat ikkagi see sama Herodotose sauromaatide-sarmaatide narratiiv kui amatsoonid tegid sküütidega segahõimu, kus jälgiti ka edaspidi mõlema poole tavasid. Sauromaat-sarmaat näib seisvat esihäälikuliselt pehmemenud suhtes (k/g>z/s)  kermanjiGermaania sõnaga, millest esimest kasutatakse siiani Gutiumi ehk Ida-Mesopotaamia-ala kurdide keele dialekti hõlmamiseks. Gutium on ilmselt see sama sõna, mis getid, gootid (ja ka gaeta), mis omakorda seiosab ilmses häälikumuutuslikus suhtes (h>g) hetiid-hatti etnonüümiga.

Seetõttu samaliigiliste ulukite nimedes leiab enam perekondlikke kokkulangemisi Euraasias kui abstraktsete ehk üldistema mõistete osas. Kõik on tähele pannud, et inglise keeles house kasutatakse nii konkreetse elamu-hoone kui ka vereliini eh perekonna st “dünastia” märgistamiseks. Tsüklogrammina esitatud diagramm näitab värvidega, et sama sõna võib olla post-stsientististlikus konventsioonis lükatud lahknevatesse üldisus-positsioonidesse, mida neil ilmselt algselt kaugeltki polnud, mida tunnistab mõnede tüvisõnade väga lai kasutusdiapasoon meie päevadeni. On ilmne, et elamu-sõna on alati seisnud natuur-definitsioonilt seoses kasutajatega ehk vereseosteliste hierarhiseeritud rühmadega.

Vene род on tavakasutuse poolest kõige ilmsem näide eelteaduslikus oikumeenilisest kasutusest “liik, sugu, rass, sort, perekond, suguvõsa (ingl kin), põlvkond, tüüp, sugu, klann, loomus, veri, vereliin, kord (koht), klass, dünastia”. Et see vastab mingil määral türgi sõnale tür (reverteeritud – rod=tor – variant?), siis ilmselt ladina tribus, millest põlveb nii romaanikeelte teaduslik pruuk kui ka väljaseisjate laenud, on nn oikumeenilise ehk rändekeele perioodist. Marati keele kula “klann” tähendab ka sünnipära, sugupuud. Pandzaabi kabile “klann” võib olla ka teisiti silbistatud ka+le+bi, mis on ilmnte teistest näidetest. Indoneesia suku “hõim, rahvas, klann, osa, pere”, kuna keluarga seisab teisenenud fonofiilses suhtes clan-vormiga ja kasutatakse “pere, sugulased, kodu-maja, hõim, veresuhted” tähistamiseks. See on ilmselt see sama sõna, mis eesti-soome sugu-suku(-sigitama) ja ka ladina sanguis (>saku-is?). Erinevates keeltes leiduvate vere-sõnadega näib seostuvat läänemeresoome keeltes ka hõim ja kansa sõnad. Rahvas ehk liivi ro’uz on see sama, mis vene rod ja itaalia razza, mida külla soo-mõistena on algselt kasutatud ja hiljem rassi jaoks. Algmõistete komplekt hulkade kirjeldamiseks näib olevat teatud Euraasia rändavate inimrühmade minevikus piiratud. Enamgi, šoti kintra ehk inglise country paistab olevat sama päritolu sõna nagu soome kansa, ehk algtüvest qan-kun-huun-jon (>sangre) sõnast.

(Eksplikatsiooniga jätkatakse)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: