Subversioon (3c): NSVL vs USA 300:0 ?

KGB ajaloo noorima mehena, kõigest 39-aastasena, kindralipagunid 1974.aastal saanud ja 1990.aastani kindralmajor Oleg Kalugin (seega saksa vastuluure kindral-majori Gerd-Helmut Komossale võrdväärne täiendusmängija), on 1995.aastast saadik väitnud, et bolševikel oli värvatud USA riigiaparaadist ja poliitika tipust 300 agenti-kaastöötajat, kuna punaimpeeriumi kokkulangemiseni polnud ameeriklastel ühtegi! Seejuures ei hinnanud ta CIA kõige tugevamaks agentuuriks vaid brittide MI, mille iga operatsiooni nõukogude territooriumil kukutas mutionu Kim Philby enne 1960.aastat läbi. Suurbritannias olnud seejuures 56 meest “kõigest“, kuna Prantsusmaalt leituks 160, Indiast 150! Ent Kalugin kinnitab, et Euroopas võivad tänapäevanigi vene eriteenistused karistamatult toimetada, poliitilise tapmise pelgajatel oleks kindlasti vaja Atlandi ookean ületada, kuna Euroopas saadakse alati kätte!

Oleg Kalugini elulugu on kinnitus, et Gorbatšovi perestroika tähendas just liberaalset puhastuskava, mitte küll endiste meetoditega vaid liberaalselt errulaskmisega auastmeteta ja pensionita: pärast vastuhakke nn uutmisele, et ikka terroriseeritakse lihtinimesi, mitte ei tegeleta korruptsiooniga peasekretäri lähiümbruses, ta järkjärgult taandus otsustuspositsioonidelt 1987.aastal Venemaa Teaduste Akadeemia juures, seejärel 1988.aastal elektroonika ministeeriumist, kuni 26.veebruaril 1990 saadeti pensionile, heideti autult kõrvale!  Pärast putši tema auastmed jmt taastati, ent too late too little, ehkki jätkas Venemaa president Jeltsini juures. Ta ei pea end ülehüppajaks vaid poliitiliste võimuvõitluste pöörete-keeramiste ohvriks. GRU mees Rezun oli tema hinnangul karjäärikaalutlustel kodumaareetur, kelleks ta ennast ei pea! Pange nüüd hästi tähele, kuidas tema tähelend algas. Ta oli suurema osa ajast, alates 1958.aastast, kui läks Fulbright’i stipendiumiga Columbia ülikooli ajakirjandust õppima, välisministeeriumi või diplomaatiliste missioonide pressiametnik-ajakirjanik! Meie päevil lihtsalt pressi-sekretär! Selle varjus arenes tal tormikalt KGB karjäär! Mõelge hästi järele, kes olid meil need vabadusajakirjanduse eestvedajad ja ajakirjandusemad jmt, kes kohe taipasid “milles peasekretäri plaan seisnes”! Nad võivad tihti selgitada, kuidas see algas – vastasseisud -, ent mitte seda, kuidas nad murdusid ja koostööle läksid. See kehtib kõigi nõukogude noor-ajakirjanike kohta 80.aastatel!

Pärast edukat Raadio Moskva korrespondendi ametit ÜRO juures naasis ta 1965.aastal koju välisministeeriumi pressi-eestkõnelejaks. Ta oli teinud juba mitmeid edukaid värbamisi, rääkimata tõigast, et sellesse ajavahemikku mahtus noorte kuubalaste mäss ja Fidel Castro võimuhaaramine korrumpeerunud porduelu-Kuubal, Lee H. Oswaldi kaheaastane tutvus nõukogude-Minski proletariaadi elulaadiga ja president Kennedy mõrv Dallases Dealey Plazal. Kusjuures oma intervjuudes annab ta v ä g a olulisi vihjeid!

Ta tegeles intelligentsi värbamisega-subverteerimisega Põhja-Ameerikas, kusjuures kommunistidega oli neil keelatud aega raisata, kuna need pidid niikuinii internatsionaalsele hierarhiale alluma! Näiteks tegi ettepanekuid hakata välja andma, nõukogude varjatud toetusega, patsifistlikke ajakirju ülikoolide kampuste juures! Ütles, et mustade kodanikuvabaduste liikumise liider-pastor Martin Luther King hoidis välismaalastest eemale ning vasakpoolsed mustad radikaalid pidasid teda piduriks, kes ei lähe lõpuni! Mõistate nüüd, kellele oli kasulik destabiliseerida USA getosid 1968.aastal, sest pärast liidri surma puhkes sisuliselt kodusõda?

Seda, millistes sidemetes ta oli, seda näitab rööpsus Aleksander Jakovleviga, kes samuti läks samal ajal USA-sse õppima ja Andropovi usaldusisikuks olemine: ta kinnitab, et Andropov enda esisekretäri ajal ei kinnitanud ühtegi poliitilist mõrva! Saate ikka aru!? Samas võlgnes Gorbatšov enda ettelükkamise just Andropovile, kes pidas teda mittekättemaksuhimuliseks inimeseks.

Putaanide Vladimiri ehk Voldemort Putini edulugu!

Inimesed, kellel pole midagi enam kaotada, kalduvad enam tõtt rääkima võrreldes nendega, kellel on veel millelegi lootust! Info Vladimir Putinist kõlab nagu Tarantino anekdoot või Krõlovi valm. Putin jäänud talle silma siis, kui ta Leningradis KGB asedirektori ametis oli 1980.aastate alguses. Ta tuli Ida-Saksamaalt Trabandiga ja täitis kulleri-käskjala ülesandeid – kandis salajast materjali kabinettide vahel laiali. Me teame, et ka Adolf H. oli rügemendi ingel-sõnumitooja. Tema lähetust Ida-Saksamaale Dresdenisse hindas Kalugin ebaedukaks. Jeltsinile jäi Putin võimeka mehena-organisaatorina siis silma, kui Venemaa peaprokurör Skuratov algatas kriminaaluurimise Boris Jeltsini tütre Tatjana hämarate finantstehingute jmt suhtes. Skuratov polnud nõus asja lõpetama ja nii üüris organisaator Putin ühe korteri, kus kaks daami jootsid peaprokuröri täis ja seejärel vallatlesid voodis mitmete varjatud kaamerate ees.

Jeltsin kahetsenud Kalugini kuuldes oma ametiajast kahte asja. Tšetšeenia sõda ja järglase valikut, ent krokodillpisarad tulevad heale seedimisele vaid kasuks!

Võimuvõitlus Venemaal, et teda 1990-1991.aastal häbematult mutta trambiti, deformeeris Kaluguni ja nii võttis ta üsna julgelt sõna alatu süsteemi vastu, mis teda pulbriks tahtis lihvida. Ta ütles avalikult, et patriarh Aleksios oli KGB agent, ning teiste seas nimetas Vladimir Žirinovskit kliendiks. Esimene kutsus teda ametikorterisse ja vestles saatustest: tsaari-Venemaa õigeusu kiriku koosseisust 1/3 pages välismaale, teine kolmandik hävis GULAG’is või hukati avalikult, ülejäänud, seevastu, kohanesid ja kaitsesid kõigi vahenditega kiriku edasikestmist. Nii õigustanud end Aleksios II.

Seevastu Venemaa Ülem-Liberaal astus entuasiastlikult kindrali juurde ja surus tema kätt – tema ei häbene Venemaa teenimist, on seda algusest peale teinud, sest nõukogude poliitiline politsei, millena Kalugin esmajoones KGB defineeris, seisvat vene riigi uhkuse eest! Kalugin sõnas, et tema nii hästi inimesi ei tunne kui Putin, sest oodanuks selles olukorras käsitsivõitlust. Muideks, kui Putin nimetas teda The Catholic University of America (Ameerika Katoliiklik Ülikool) professori positsiooni vastuvõtmise eest reeturiks, siis vastas Kalugin talle sõjakurjategijaks kutsumisega (II Tšetšeenia sõda).

Kui NL seisnud 1. sõjatööstuskompleksil-armeel, 2. NLKP-l, 3. KGB-l, siis kaasaegne Venemaa riigivõim mängib a. FSB, b. õigeusu kirikul ja c. “äri-oligarhial”. Ja kõik need on väljahargnenud endisest KGB-st!!! Muidugi tõik, et armee on kadunud, see ei saa olla õige. On olemas nähtus nagu sidemehed. Kui ühes usaldus katkeb, siis tuleb teha karjääris muudatus – välisvastuluures ärahüppaja mängimine GRU poolel võib olla siingi õlekõrs?

Ilmselt KGB karvane käsi elab edasi Eesti komsomolis kui tulevikumeestes, kuna vaid vene õigeusukirik on siis blokeeritud. Kalugin õppis lisaks inglise ja saksa keelele ka araabia keelt, ent saadeti ikkagi USA-sse, sest, pange tähele, ta oli kaugel araablase ilmest! Väga lihtne! Blond venelane on ilmselt kõige sobilikum resident eesti korporatsioonis!

Putini Venemaa mõistis ta tagaselja süüdi ja kuulutas karistuseks 15-aastase vabaduskaotuse. Kalugin on 2003.aastast naturaliseeritud USA kodanik. Talt võeti ära 22 NL-aegset autasu-ordenit-esiletõstmist!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: