“Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast!” (19:24)

Film Brimstone jäi 2017.aastal, kui ta esmalt vene kinolinadele tuli, suurema tähelepanuta ja kogus ülimalt tagasihoidliku 2,1 miljonit dollarit kinosaalidest tagasi investorite tasku. Ent see film pole kaugeltki nõnda halb nagu koomiksite ekraniseeringud. Ma ei ole kapitalismi kriitik, sest sarnaselt suuremale osale eestlastest saan kõikides suguvõsahädades õigusega süüdistada Saksamaalt eksporditud sotsiaaldemokraatlikku revolutsiooni Venemaal, mis finaliseerus Ingeri- ja Virumaal genotsiidi või laostamisega.

Peamine sisuline probleem lähtus: 1. ajaloolise konteksti ähmasusest, ehk  periood ja geograafia, 2. Piibli-teoloogia ühekülgsusest, mis tegi sellest sotsiaal-feministliku rünnaku USA ajaloo teoloogiliste aluste vastu. Sotsiopaadist pastori-jutlustaja suhu panna sõnad, et “me jätsime vana maailma tema pattude pärast, et siin, uues maailmas” teostada end Jumala loomingu ja lastena, võinuks ju süžeepinge poolest kontreeritud mõne teise unistaja paradiisi-naasja või Eldoraado-otsingutega – “Tõenäoliselt paradiisi värava ees, enne aeda naasmist meid kiusatakse rohkem kui eales varem, et mitte usu tasuna pälvida algne koht ja surematus Tema Aias etc“.

Olgu selgitatud, et inglise idiomaatikas esineb brimstone “väävli”-sõnana, kui kirjeldatakse Soodoma hävitamist “tule ja väävli” läbi Genesise ehk Moosese I raamatu 19.peatükis. Ilmselge, et ühtegi linnapõlengut me selles filmijutustuses ei näe, küll aga groteskset metsiku Lääne paroodiat.

Nevadas kaubeldakse hinna üle ehk teenuse hind lepitakse igakordselt kokku kliendi ja teenusepakkuja vahel – sissevaade litsenseeritud bordelli!

Põhimõtteliselt võinuks samasuguse sotsiopaadi-peretüranni jälitusloo asetada vahetult vene okupatsioonijärgsesse ENSV-sse, kus sadistliku julgeolekuveterani ja nüüdse partorgi retoorika oleks lihtsustatud paindliku “revolutsioonilise hädatarviduse” justifikatsioonidega. Mehe juhtiva ja jumaliku autoriteedi kehastamise jutu asemel naiste vabastamine eelarvamustest, mis halb ja mis on hea. “Anything goes” on ajalooliselt täiesti korrektne olukirjeldus, mis mõnes kohas võis aastakümneid inimesi terroriseerida, kui mitte “bandiidid” ehk metsavennad poleks neid alaliselt sihtmärgina käidelnud. Revolutsionäärid pidid elama hundikarjas ja nad ei saanud kunagi olla liiga julged, ehk pidid arvestama, et keegi neile appi jõuab, kui ka üksik vend metsast neid kitse pähe, sest näljast ju silmanägemine hägune, maha laseb.

Winchester’i vintrelv, mida heroiin kasutab viimases vaatuses, paneb arvama, et sündmustik leiab aset kõige varem 1870.aastate lõpus. Tsiviilkasutusse levis pärast kodusõda 1861-65 just nimelt see westerni klassika alles 1873.aasta mudelina. On ülimalt kahtlane, kas pärast kodusõda oli võimalik mõnel hiina mustlaspaaril (on täiesti võimalik, et nad nõnda välja nägid seal, võrrelge hiina juutidega) kõrbest üleskorjatud murdeealine tüdruk bordelli müüa. Valge orjus oli absoluutne tabu ja litsiks hakati neil aegadel, kui (terveid) mehi oli demograafiliselt sõjakadude tõttu järsku vähem kui naisi, peamiselt rahaahnuse ja lõbusa seltskonna pärast.

Sotsiopaadist jutlustaja meelevald 17.sajandi vaimus, kus tõesti naiste suukorv oli häbimärgistamisena ettetulev praktika, pole 19.sajandil väljaspool saksa fanaatikute usukogukondi (amišid ehk šveitsi anabaptistid) kuigi usutav. Selle asemel esitletakse meile rõhutud madalmaalasi ja allasurutud sadomasohisti, kellena teeb karismaatilise rolli Guy Pearce. Ühe naise võitlus perevägivallaga areneb neljas vaatuses. Esimeses vaatuses näeme tumma pereema, kes kogukonnas ka ämmaemandana funktsioneerib, ja uut pastorit, kes asub minevikupattude pärast naist ahistama, mis viib abikaasa tapmise ja majapidamise mahapõletamiseni.

Teises vaatuses tehakse samm ettepoole. Naistevastasest vägivallast värvikas ja lõbus elu kaevandusalevi bordellis, kuni jutlustja väljailmumine annab viimase tõuke, millest heroiin üritab välja pääseda identiteedivahetuse ja enesevigastamisega. Bordellipidaja vägivalla tõttu muutub üks hea lits keeletuks ja defektsena enam hästi ei kõlba, ehk siis postimüügipruudina leiab väljapääsetee ääremaa farmi, mis oli samuti üsna suur loterii alati. Selle vaatuse sümboliks on westernilik duell raamatupidajast tütrekaotaja ja bordellipidaja vahel. Loomulikult lastakse väljakutsuja murdosasekund enne tubli maksumaksja vastust seljatagant korravalvuri poolt pikatorulisest relvast maha. Nii palju reeglitest ja aumehelikkusest. Mitte miski ei taba paremini kui tõde! Sitane Lääs, ei mingit Metsikust!

Kolmandas vaatuses, ehk omakorda sammus ettepoole, ehk kuidas loodi olukord, et tüdrukust sai kõigi poolt solvatav raha eest ihumüüja, näeme brutaalset naistevastast perevägivalda, libekeelset jutlustajatüranni silmaheitmist tütrele. Seda vaatust vürtsitab hollandlannast abikaasa avalik suukorviga suitsiid kirikust ja kahe bandiidi abistamine seatallis, mille tipp-stseen päädis putinliku valimislubaduse lavastusega – terroristi hukkamine poomise teel välikäimlas!

Ehkki jutlustaja võiski olla kõva võimleja ja nagu merehunt tugev mees, siiski pole usutav, et kui üks röövel teise 70 kg tegelase suutis paljakäsi ära puua peldikukatusel seistes, siis keegi väänab tal relva käest ja haavab teda surmavalt pähe. Kogenud metsavend sellist viga ei tee, kui ta on pooljõus, et riskib relvatorust haaramisega! Intsesti jäleduse eest põgeneb tütar kõnnumaale.

Neljandas vaatuses näeme saatuse nööki. Elage oma identiteediga, teid tundvas keskkonnas. Lõpuks veetakse teda võõraste otsuste ja tegude eest kohtu ette. Tema ei lase sellel sündida. Kui reaalne on vägivaldse sotsiopaadi roll Guy Pearce’i esituses? Võrdleme seda näiteks tuntud EW-aegse kriminaali Jaan Möldri elust mahakirjutatud natuuriga! Pastor polnud alkoholi kuritarvitaja, ta oli väga tugevas seksuaalsõltuvuses allasurutud mees, kes samal ajal ei kohkunud millestki tagasi omatahtmise saamiseks isegi sugulaste tapmisel. See on teatav nartsissism ja ekstsentrilisus, mis mõlemaid kujusid ühendab. Normidele kitsamas ringis sülitamine, et siis kaaslasi manipulatiivselt avalikus silmas narrida ja mutta trampida. Pole vahet milline on süsteem ehk ka õigustus, sotsiopaat või psühhopaat proovib igal juhul, isegi kui ta teab, et pikemas perspektiivis tabab teda korvamatu tagasilöök ja absoluutne krahh.

Kolmanda asjana näen ma filmi ebaedus üsna vähetundlikku trailerit, ehk distributsioonifirma tegi oma tööd üle jala.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: