Kõige varasem kaardikontuur Saaremaast?

Graham Hancock (1950- ), kes kogus tuntust esmajoones 10 000 eKr globaalse tsivilisatsiooni hüpoteesi püstitajana, sest sellest ajast on meile säilinud tähed maapeal – Sfinks koos Giza püramiididega ja isegi Angor Wati templikompleks (mida paigutatase küll 12.sajandisse pKr) – kindla mustri alusel, mis võib reeta isegi vahepealset Maa pöörlemistelje ehk pooluste korrigeerumist (?), on täheldanud, et teatud obskuurse päritoluga, ent kindlasti Kolumbuse ajastu merekaardid võivad olla Maa lõunapooluse mandriosade rannajoontee kirjeldamisel hämmastavalt täpsed, ehkki uusaegse matemaatika kartograafia eksperdid jõudsid sinna märkimisväärselt hiljem, mis viitab, et esimesed globaalsed meresõiduplaanid on vähemalt osaliselt kopeeritud varasemalt määratlemata tsivilisatsioonilt.

Kelle mereplaanid need olid? Hancock pakub, et need tulid uusaja hakul kuksil arhiividest või leiukohtadest siis välja, kui Vahemere monarhiate meresõiduvõimekus oli varasematele tsivilisatsioonidele jälle järele suutnud võtta.

Olgu sellega nii nagu esialgu paista võib, ent ka Eestile pakub selline konspiratiivne vaade merendusajaloole oma võimaluse silma paista. Ma olen juba SCE blogis kasutanud 1467.aastast koostatud Klaudios Ptolemaiose (Κλαύδιος Πτολεμαῖος, 100-170pKr) rekonstruktsiooni, millega illustreeriti tema geograafiaraamatute koopiaid. Ehk siis aasta enne Lääne trükikunstipioneeri Johannes Gutenbergi (1400-68) surma, leiame me keset sinus Venedicust Gottia saare kontuuri koos juba viidatud kirjaga ungardia ruaelea civitas‘ega. Kindlasti pidid trükised mingit varasemat eeskuju kasutama, ent ma pole leidnud tõendit väitele, et kogu Põhjaookeani kontuur koos Skandinaaviaga ulatub lausa 9.sajandisse pKr. Viidatud punkti-linnad “Gottia” saare kontuuril peaksid seega olema leitavad hilisematel uusaegsetel kaardidel, kui just moodne elu on Rootsi guttide geograafia okupatsioonide-põletamiste tõttu äratundmatuseni pea peale pööranud. Sest põhimõtteliselt Ida-Euroopa ajalugu kinnitab, et toponüümia ei siirdu loomulikult rändega vaid ka välja- ja ümbertõstmisega. Küla-alev, mis asus rannikul saab koha mõne väikese oja ääres, kui isand otsustas, et tema hoolealustel ja omandil on röövlite kahju eest turvalisem sisemaal viibida! See on põhimõtteliselt võimalik veel enam seetõttu, et siis ei pea ümber tegema kogudusraamatuid ega koormisarvestust!

Ent me ei leia peale umbmäärase Bysby – mis pealegi asub kuskil sisemaal (?), mitte ühtegi teist sarnase nimega punkti Gotlandi hilisematelt maaplaanidelt. Hullemgi, selle Ptolemaiose Gottia kontuur meenutab hoopis eestlaste esisaart Saaremaad kartograafilises edenemises. Enamgi, pilk asustuskohatadele, kus esineb vähemalt kaks -ver/-fer sufiksiga punkti paneb arvama, et kas Gotlandil on maha salatud läänemeresoome ajalugu, milles Edgar Saks oli kindel, või lihtsalt on Osilia-Oezeli asemele kirjutatud mingil põhjusel Gottia!!

Tõik, et Lääne-Saaremaal, lausa rannikul, asubki Kotlandi-nimeline asula, paneb arvama, et rekonstrueerija 9.sajandil või pigem hiljem ei suutnud leida Jordanese kuulsusrikaste gootide kodusaart, küll aga leidis obskuursel plaani kontuuril punkti, millest tundis ära sarnasekõlalise koha Kotland? See on võimalik. Otsida tuleb seega ka naaber-toponüümide seast Thulet. Mõni vähetuntud Tile-Thule asetamine Gotlandile sarnasel kontuuril pole muu, kui otsene šahh-matt neile, kes on hõõrunud indo-germaani puud kõik need sajandid.

Kontuurist on ilmne, et 17.-18.sajandi Osel-Oesel-Osilia on tegelikult Ptolemaiose Gottia-Gotland. Järgmine küsimus on asustatud kohtade äratundmine. Erig-Arnborg asub  otseselt jõekurrukese all ja seega leidub sellel Erig nime all Kuressaare.

Ma olen üsna kindel, et meil on siin tegelikult Saaremaa kontuur koos muinasaegsete sadamatega, mis võisid kanda juba siis ka paralleelnimetust nagu on Ahrensburg-Kuressaare. Ma jätkan seletusega hiljem, mul ei ole hetkel jõudu, et iga Iwaniga vaielda.

JÄRGNEB

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: