Musta surma-eelse Euroopa geograafia?

Must surm lõikas erinevatel hinnangutel 14.sajandil Euroopa elanikkonnast 30-60%. Eksootilised teooriad pakuvad, et see väljasuremislaine pärines Gobi kõrbe ebapuhastest oludest, kui Siiditee kaudu Yersinia pestis bakterid haigestasid esmalt Väike-Aasia Ida-Rooma keisrite ehk bütsantsi valitsejate alamaid 1346.aastal ja seejärel 1347.aastal levisid Veneetsia ja Genua kaubandusühingute kaudu kõikjale, kuhu sai laevatada ja mis osalesid seega  aktiivselt kaubavahetuses. Surmatorm laastas Euroopat 1353.aastani, ent väiksemad puhangud järgnesid 1361.aastal (II laine) ja 1369.aastal (III laine). On huvitav, et katk ei puudutanud lääne-slaavlasi Kesk-Euroopas, Poola kuningriigi alamad jäid justkui puutumata ja ka Baskimaa elanikke. Kõige kurioossem pole mitte Alpide Mailand’i tervis, rääkimata kaugest Islandist, vaid kaupmeeste silla järgi nimesaanud Madalmaade kaubanduskeskuse Brugge kõrvalejäämine!

Ma üritasin veebi kaudu leida mingisuguseid jälgi sellest, kas Bristolist 30 km kirdes Malmesbury kloostri skriptooriumis koostatud Eulogium historiarum sive temporis (1366) on eesti ajalooteaduses põhjalikumat analüüsi leidnud, ent tekkis kahtlus, et erinevalt baltisakslastest, kes on nn täiendatud varianti kasutanud, ollakse eestikeelses kirjanduses sootuks selle olemasolu ignoreerinud. Millest jõuamegi rahvusteaduse ja nn rahvusvahelise teaduse perspektiivide lepitamatule erinevusele. See, mis inglastele hästi teada ja pelgalt episood, või viisakas sissejuhatus, milleks geograafiaosasid prolegomenidena liideti poliitiliste ja lahingusportlike lugude ette, võib eesti ajaloo jaoks olla oluline detail või lausa piilar, mis mitte ainult ei täienda ja ei paku üleminekulülina kinnitust vaid võib mängida võtmerolli fabritseeringute kummutamisel.

Kuivõrd katk tapnud kuni 60% elanikkonnast, siis ei tohiks meid üllatada mingi Rucea Väike-Aasias, mis piirneb põhjapoolt Pannoniaga, läänepool Kreekaga ja idas Gootiaga. Vahest peeti silmas Krimmi poolsaart, sest seal elasid gootide järeltulijad ju? Igatahes kõnelenud Rucena provintsi inimesed Väike-Aasias (?) slaavikeelselt. 14.sajandil esineb Sküütia mõiste krooniku tekstis meta-oikumeenilisena (kreeka põhimõistet tuleb modifitseerida kreeka vastega ladina inter’ile), hõlmates territooriume nii Aasiast kui ka Euroopa poolelt ja mille “Ülem”-osa jäänud keskaegsete inglaste ettekujutuses Islandist ida poole. Ja loomulikult esineb selles rohkelt provintse ehk maaosi, mis on kaasaegses mõttes inter-territoriaalsed: Wynland jääb Norra mägedest vahetult ida poole, ehk meie senine tees Rootsi territoorumist kui Lääne-Soomest klapib selle kirjelduspildiga igati. Norwegia ise aga määratleb Göta-Rootsit kui lõuna ja idaküljega piirnevat maad, ehk 14.sajandil indo-germaanlastest norralased kuigivõrd põhjapoolsel rannaribal ei elanud!

Võib ette heita, et vahest võetakse kroonikut liiga tõsiselt, ta lihtsalt polnud kompetentne!? Näiteks saksoonlased on musta surma-aegse krooniku teada Kreekast ehk Ida-Rooma provintsidest – kaasaegne Bulgaaria-Rumeenia, kus nende järeltulijad siiani õitsengu nimelt töötavad – väljarännanud rahvas, kes Thuring’lased, kes nagu suehans‘id hobustega silma paistsid, kes toona elasid mere (“ookean“i) ääres, välja tõrjusid. “See rahvas on alati olnud sõjakas, julgemeelne, tugevakehaline ja suurekasvuline. Maa on rikas-viljakas nii mägedel kui orgudel, rohumaadelt, põldudelt ja aedadelt. Mägedes leidub mineraale, kulda, hõbedat, vaske ja pronksi (tina)”, jutustab meile kroonik.

Saxonia piire määratleb Westfaaliga läänes, friisidega merepoolses küljes ehk põhja pool, väljatõrjutud Thuring’lased on jäänud lõunasse, kuna idas on Boecia! Probleem on siin selles, et Bohemia puhul ei asetata lääne-naabriks Saxoniat! Küll aga teises kohas, selgitades slaavlaste kultuuri ületerritoriaalset olemust, jaotumist suureks ja väikeseks, nimetab Saxonia ja taanlaste äärealadel algavat väiksema venna ehk lääneslaavlaste vandaalide-wendide territooriume, mis ulatuvad Rucene‘i! Samas eespool esineb slaavlaste sekka loetud rahvana vorm Ruthenes – panete tähele! Ruteenid on kindlasti slaavlased ja lõuna-slaavlased suurem vend, mis tekitab küsimuse, miks suurema avaruse arvukas rahvas veel 14.sajandil oli nõnda ala hinnatud, kui ta olemas oli! Selline ebajärjekindlus lähtus poolakate ja böömide konflatsioonist!?

Või oli siin jälle probleem algallikate lugemisega, sest see sama Boecia viitas juba siis ja uusajalgi esmajoones Kreeka maakonnale Boiootia-Beotiale, mis itaallastele Boezia ja leidub vorme, kus Bo-estia puhul sama osutusega trükitakse samuti kreeklaste vana linna Livadia!

14.sajandil oli Saxonia laienenud juba Mecklenburgi ja Pommerisse. Ehk kui neid Saxonia sekka, ekslikult loomulikult, loeti, siis idanaabriks nimetati kogemata Bo-Ruzzia ehk Preisi asemel Bo-estia’t, mis võiks ju tulla kasuks meie ro’uz finnismi hüpoteesile: Ros-rous-raust oli viikingiajal üldnimetus Läänemere idakaladal elavatele läänemeresooome rahvastele!

Eestlaste ajalugu puudutab Malmesbury kirjamees veel kolmes pikemas lõigus, mis vähetõenäoliselt pakuksid huvi inglastele, prantslastele või sakslastele. Viimased tunnevad huvi vaid varieeruva stiili üle, millega kirjeldatakse Germaania erinevate provintside elanike tublidust ja füüsilisi parameetreid: kõik on suured, terved, tublid, arenenud, kõvad sõjamehed, maaharijad ja üldse elavad nad heas kohas-heas naabruses!

Baltimaade elanikel nii hästi ei  lähe, ikka tuletatakse meelde vanu barbaarseid kombeid ja seda, kes hoole enda õlule lõpuks võttis.

137.peatükk: Lektoniast (Lestonia=L’estonia?)
Lectonia on Sküütia maaosa, mille rahvas on jäme, metsik ja sõjakas. See maa on mõnes kohas viljakas, (üldiselt aga) rabane, (leht?)metsane, allikate ja järvederohke, paljudest madal-aladest kindlustatud, vähestel kohtadel on enam turvet peale jõgede ja soode: ja seetõttu on see piirkond võideldamatu muudel aasta-aegadel, kui ainult talvel, kui veed jäätuvad.

Tavaliselt tõlgendatakse seda Leitlandina ehk Lätina, ehkki sisu kummutab selle. Kui, siis see võis olla pigem Leedu, mis oli selle ajani jäänud paganlikuks. Peamine põhjus seisneb kontekstis, mida aitab selgitada järgnev lõik, mis alguskonnektiiviga seob kaks kirjeldust kokku. Igatahes sellest osast jääb mulje, et see provints oli alles alistamisel. Tekst meenutab Henriku kroonika sisu talikampaaniatest Kesk-Eesti väikemaakondadesse ja Harjumaale: ehk võeti aluseks prantsuskeelne vmt kirjeldus ja autor ei suutnud L’Estonia lahku lugeda, seda enam, et tema teada Liivimaaga kõneldi samas keeles (eiusdem idiomatis est)! Loomulikult ei ole ma varna visanud ka Burgundia rännumehe Guillebert de Lannoy (1386–1462) loches-õlekõrt, et vahest peeti silmas lutsi-piirkonnaski 19.sajandini räägitud lõunaeesti keelt, mille kõneala võis Liivi sõjani ulatud traditsiooniliselt Pihkva taguste aladeni, mida siiani võib meenutada ka Suure Luki-nimeline koht Venemaal!  Järgneva peatüki sisu-struktuur just Inglismaa krooniku sule all peaks kinnitama, et Alfred Suure Eastlandi eestlastest sai 14.sajandist Liivimaa, sest ilmselt matusekommete deskriptsioon seob narratiive.

138. peatükk: Liivimaa (De Livonia)
Samas regioonis ja keeleltki on Liivimaa maaosa (provints), mis Germaania äärealal jaotub pikki Ookeanimere kallast. Varem oli rahvas barbaarne, kuigi jumalaid austasid, siis mitte Ainujumalat, ebajumalad vastasid neile. Surnukehi ei asetanud matmishaudadesse, vaid riitadel tuhaks põletasid, kaasa panid kariloomi ja teisi elajaid, sulaseid ja teenijatüdrukuid ja sarnaseid hingelisi, uskudes et nii tuhastades teistpoolsusse said kaasa saata ja teha ka seal isanda elu õnnelikumaks. See kodumaa (?!?) olles nõnda deemonite poolt eksitatud, Jumala väel ja germaanlaste pealehakkamisel tagasi on saadud.

Kroonik kinnitab, et Ainujumalat ei austanud, mis meenutab araablasti osutusi Läänemere majus-dualistidele, kes arvestasid võrdselt nii valguse kui pimedusega. Matusekombed seovad neid vanade sküütidega ja ühtlasi kummutavad ajaloo-sotsialistide pseudo-deduktsioone nagu Liivimaal seisusi ja kihistumist polnud. See kirjeldus kattub ilmselt ka araabia-pärasi rosside etnograafiaga. Mind rabab haec patria kasutamine viimases lauses.

Jääb mulje, et mõningate läänepoolsete rahvaste parem osa võib olla nende territooriumitega sugupuu poolest seotud. Põhiteksti sees kinnitab kroonik, et North-Umbria (Põhja-Umbria), mida lõuna küljelt määratleb Umbria jõgi, sai nime hunnide kuningalt, kelle saabumisest ja viibimisest Suurbritanniasse me leiame arusaamatutel põhjustel kroonikatest vähem vihjeid, millegipärast, kui Essexi ja Sussexi-meestest.

Ma olen juba Nogardia viiendikele analooge otsides leidnud Šotimaalt Fife ja Madalmaadest Gröningeni Ommelandist Hunesgau, mis samuti omanud traditsioonilt viiest jaotumist. Iirimaa viiene-jagunemine olnud siiski varasem, kui sinna easterlingid ilmusid. Umbria jõest lõuna pool asus veel Danelaw’igi ajal (?) The Five Borough’s-piirkond! Selles piirkonnas asub Lincoln. Kõige kummalisem on kohata aga Kesk-Itaalia Umbria maakonnast nn korrumpeerunud vorme Hungrie‘na. Hungrie’st põhjapoole ju jäigi nii Tusce-Toskaania kui ka Lombardia, mis mõlemad suurerahvaste rände ajal ja järgsel perioodil sisse rännanud indo-germaani rahvaste järgi nime saanud! Hunnid olnud kontinentaaljõud ratsaväe ja vankritel moonavooridega, nende ülemeredessandivõimekus mõjub üldlevinud arusaamiste järgi üllatusena!

Ent on veel kolmas lõik, mis peaks seotuma Eestiga. See puudutab Virumaad ja järgneb Westfaalile.

 85.peatükk: Viroonia

Viroonia on väike provintsike Dacia (Taani?) taguses idas. Rahvas rikas/sõjakas (ferax/ferox?) ja julm, varem barbaarne, korrapäratu ja harimatu, nüüd Taani võimu hoole all (!!!) ja nende seadustele allutatud, taanlaste ja Germaanialaste poolt võrdselt asustatud.

Nii Liivimaa kui ka Virumaa olid musta surma eelses-aegses maailmas otsesõnu alistatud provintsid, mitõttu jääbki samas regioonis ja Liivimaa keelt kõnelev Lectonia endiselt rippuma. Kui see on korrumpeerunud L’estonia, siis milleks kõneleda talikampaania asjakohasusest? Kas Jüriöö ülestõus 1343-45 ikkagi läkski korda? Ja milleks alistada lätlasi, kes olid peamised hädalised ristirahva politseijõudude kohale kutsumisel? Lutsi maarahva taguses peidab end ikka veel tundmatu soomeugri minevik?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: