Spordielementidest (1): jooksmine

Ma juhtusin paar nädalat tagasi ööhakul teksti-televisioonile pilguheitmiseks peale raadiosaatele, milles intervjueeriti saatejuhi teada jooksu-spetsialisti. Alljärgnev visand on see, mida ma oleksin tema asemel öelnud või eksperdina teadlik olnud. Vastused stiilis, et “inimesed on nii individuaalsed arengus, et raske on pakkuda mingit nädalast kilometraaži”, pole üldse väärt eestikeelset stuudiokõnelust. Ehkki leidub palju nihiliste, ka neid, kes Koguja poole argumenteerimiseks pöörduvad, peaks siiski lähtuma eeldusest, et inimese aeg on kallis. Koomiksitega kõlbab aega surnuks lüüa vaid rüblikutel ja seega on lubatav lugemisharjumuse tekitamiseks.

***

Jooksutreeningu ja konditsiooni osas tuleks teha esmane distinktsioon:

  • a. jooksu-sportlaste,
  • b. jooksu-harrastajate vahel.

Esimesed ei vaja kaugsaatjatest valgustamist ega instrueerimist. Jooksu-harrastajate rühma langevad ka kõik teiste spordialade esindajad, kes põhisooritusala konditsioneerivad aeroobsete pingutustega, kuigi ei sea temposuutlikkust esma-sihiks. Treenida tuleb suutlikkuse piiril ehk võimalikult sageli korralise taastumistsükli järel, tööinimestel on selleks põhitegevuse korral ööpäev. Viimane kirjutab ette ka korratreeningu kestuse ehk aja=distantsi ja seega ka tempo.

Jooksutempo sõltub esmajoones inimese kaalust, vanusest ja füsioloogiast. Viimase osas on eelis neil, kelle hemoglobiin püsib pärilikult kõrgel astmel, süda on suur ja terve, kopsud rikkumata. Füsioloogia seostub järgmisena kehakaalu ja kehaehitusega. Sihvakas ja raske väsib kiiremini kui väikesekasvuline ja jässakas.

Ideaalne jooksu-harrastaja kaal selgub pikkuse ja kaaluindeksina. 190 cm mehe kaal ei tohi olla üle 90 kg ja optimaalne on -10 kg ehk 190cm=80kg. Mitte ainult raskejõustiklased vaid ka kergejõustiku heitealade mehed ei saa endale sellist kapriisi lubada, just seetõttu ongi jooksuharrastus-tehnoloogia täiesti omaette uurimis- ja teadmisvaldkond. Enamgi, rahva- ja massijooksuüritustel peaks meeste konkurentsijärjestus leidma aset mitte niivõrd vanuse kuivõrd kaalukategooriate või eelkõneldud indeksite alusel.

Kui sportlane ei saa enam lubada endale jooksmiste treeningu osana, siis minu jaoks on küsitav, kas on ikka veel tegemist sportlasega. Raskejõustiklase, kelle pikkuse-kaalu indeks on + poolel (180cm=95 kg näiteks), jooksuharrastus peaks olema 30.eluaastates päeva kohta vähemalt 10 km ja 40.eluaastates vähemalt 5km päevas. Kui miinimum-vahemaad läbitakse alla 35 minuti, siis lisatakse sinna vähemalt veerand tundi kiirkõndi.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: