Spordielementidest (1): jooksmine

Ma juhtusin paar nädalat tagasi ööhakul teksti-televisioonile pilguheitmiseks peale raadiosaatele, milles intervjueeriti saatejuhi teada jooksu-spetsialisti. Alljärgnev visand on see, mida ma oleksin tema asemel öelnud või eksperdina teadlik olnud. Vastused stiilis, et “inimesed on nii individuaalsed arengus, et raske on pakkuda mingit nädalast kilometraaži”, pole üldse väärt eestikeelset stuudiokõnelust. Ehkki leidub palju nihiliste, ka neid, kes Koguja poole argumenteerimiseks pöörduvad, peaks siiski lähtuma eeldusest, et inimese aeg on kallis. Koomiksitega kõlbab aega surnuks lüüa vaid rüblikutel ja seega on lubatav lugemisharjumuse tekitamiseks.

***

Jooksutreeningu ja konditsiooni osas tuleks teha esmane distinktsioon:

  • a. jooksu-sportlaste,
  • b. jooksu-harrastajate vahel.

Esimesed ei vaja kaugsaatjatest valgustamist ega instrueerimist. Jooksu-harrastajate rühma langevad ka kõik teiste spordialade esindajad, kes põhisooritusala konditsioneerivad aeroobsete pingutustega, kuigi ei sea temposuutlikkust esma-sihiks. Treenida tuleb suutlikkuse piiril ehk võimalikult sageli korralise taastumistsükli järel, tööinimestel on selleks põhitegevuse korral ööpäev. Viimane kirjutab ette ka korratreeningu kestuse ehk aja=distantsi ja seega ka tempo.

Jooksutempo sõltub esmajoones inimese kaalust, vanusest ja füsioloogiast. Viimase osas on eelis neil, kelle hemoglobiin püsib pärilikult kõrgel astmel, süda on suur ja terve, kopsud rikkumata. Füsioloogia seostub järgmisena kehakaalu ja kehaehitusega. Sihvakas ja raske väsib kiiremini kui väikesekasvuline ja jässakas.

Ideaalne jooksu-harrastaja kaal selgub pikkuse ja kaaluindeksina. 190 cm mehe kaal ei tohi olla üle 90 kg ja optimaalne on -10 kg ehk 190cm=80kg. Mitte ainult raskejõustiklased vaid ka kergejõustiku heitealade mehed ei saa endale sellist kapriisi lubada, just seetõttu ongi jooksuharrastus-tehnoloogia täiesti omaette uurimis- ja teadmisvaldkond. Enamgi, rahva- ja massijooksuüritustel peaks meeste konkurentsijärjestus leidma aset mitte niivõrd vanuse kuivõrd kaalukategooriate või eelkõneldud indeksite alusel.

Kui sportlane ei saa enam lubada endale jooksmiste treeningu osana, siis minu jaoks on küsitav, kas on ikka veel tegemist sportlasega. Raskejõustiklase, kelle pikkuse-kaalu indeks on + poolel (180cm=95 kg näiteks), jooksuharrastus peaks olema 30.eluaastates päeva kohta vähemalt 10 km ja 40.eluaastates vähemalt 5km päevas. Kui miinimum-vahemaad läbitakse alla 35 minuti, siis lisatakse sinna vähemalt veerand tundi kiirkõndi.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: