Ynga keele ehk ketšua keele volga-finnismist numeraalide näitel (2)

Mõnes mõttes on keelte ajalugude puhul kasulikum võrrelda vanu geograafilisi üksusi, kui puhastatud ja juba distinkteeritud keeleperekondi. On ilmne, et läänemeresoome keeled omaette ja ka mõni volgasoome keel säilitasid 12.sajandini üsna tihedad kontaktid läbikäimise, mida mõni eelistaks eitada. See näib viitavat ikkagi nende piirkondade preestrite omavahelisele tunnustamisele, mida oli ka sama päritoluga piirkondlikel kaupmeestel vaja, selleks et ohutult liikuda Taani väinadest Kaspia mere lõunarannikuni. Keel nõuab hooldamist, see aitab tehinguid sõlmida ja kohut pidada, ma ei näe mingit teist pärilikku-kutselist klassi, kes seda enne võõr-preestrite maaletulemist tegid. Kui läänemeresoome keeled ketšua numeraalide kõrvale asetada, siis seos pole nii ilmne, sest lahkuminemine on kaua enne (?) 12.sajandit aset leidnud. Ehkki liivi keele mõned fonofiilsed elemendid näivad olevat ameerika-ynga keelele kõige lähemal. Igal juhul on see metoodiline võit naabrusrahvaste keeli kõrvutades leida segakeele üks osapool geograafilises üksuses  esinevate lingvistiliste kokkulangevuste alusel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: