Kas Ynga-valitsejad ütlesid kopsu kohta qapsan?

Jah! Kaasaegne keelekorraldus eelistab vormi Inca, kuigi veel 19.sajandi lõpuni võis Peruu avalikes hoonetes näha pannoosid konkistadooride-eelsete nn imperaatorite ehk Ynga-kuningate portreedega. Pelgalt kokkusattumus Yngling‘idega, kes kuskilt Volga-äärselt/taguselt As-gardist Skandinaaviasse elama asusid!? Nende ikonograafias esinevad võrdselt topelt-noad/odad nagu jumised ühe varre otsas või siis sõjakirved, mis on eelnevatel aastetl SCE tekstides olnud Crive-Kriwa Põhjala nn anti-Paavstide etümoloogilised pea-kahtlusalused. Ehtimistavad ei pruugi olla küll kultuurispetsiifilised, ent Ynga-valitsejate pea- ja kõrvaehised sarnanevad Volga-äärse muistse Muromi arheoloogilisele materjalile.

Ometi ei ürita ma siin olla ilmtingimata originaalne, sest mõningatele kahtlastele momentidele on sügaval nõukogude ajal tähelepanu pööranud juba Tarmo Kulmar. Ma püstitan küsimuse sootuks teistsugusena.

Milline näeks välja segakeel, mis tekib kuni 16 miljonilises ja Rooma impeeriumi suuruses suurriigis, mille geneetika moodustab kasvõi 10% ulatuses mitte-põlisameeriklaste osakaal liikumapaneva jõuna? Segakeelel on tavaliselt kaks allikat, alguses esineb bilingvism, mille tulemusel kujuneb keel, mida ei saa üheselt ei ühte ega teise keelegruppi liigitada.

Kaasajal arvestatakse inkade ehk ketšua keele, mida eraldatakse kaheks peamurdeks (dialektiks), hispaania laenude osakaaluks 1/3 kogusõnavarast. Ja mitte ainult see pole alus kahelda, kas meieni säilunud ketšua, mida 21.sajandi alguseks räägib 8-10 miljonit Lõuna-Ameerika lääneranniku elanikku, on säilitanud kõiges sõdurite, preestrite ja aristokraatide sõnavara ning grammatika nüansse, lubades endasse endise impeeriumi allutatud hõimude keelemõjutusi, mis tagantjärgi viiakse ekslikult tagasi ynga-valitsejate keeleni! Mitte ainult itaalia keele sõnavaras, fonoloogias (l kadumine ja i-häälikud nagu flumen>fiume puhul) grammatika teatud aspektides on palju enam omaaegsete allutatud indogermaanlaste keelemõjutusi kui klassikaliste Rooma keisrite või Cicero lingvistikat. Ja peamiste töötegijate ehk hunnide mõju sootuks itaalia keeles puudub!

Inka keelel ja rahvastikul on olnud tõeline pudelikael 1620.aastal, kui hispaanlaste toodud kodusõja ja epideemiate tõttu oli 1532.aasta 9 miljonist alles vaid 670 000 hinge! Kas see oli genotsiid? 1780.aastal keelasid Hispaania koloniaalvõimud Tupac Amaru ülestõusu ettekäändel ketšua keele ära, kuigi esimene ketšua grammatika oli välja antud juba 1560.aastal. Ketšuakeelne kirjandus korjati kokku või hävitati. Tuleb tuttav ette?

Ketšua keele päästis laialipuistamissurve alt 1808-1833 Peruu iseseisvussõda. See, mis inkade keelest alles, on Peruus ametlik keel alates 1975.aastast.

Ynga-klanni algus viiakse tagasi Manqu Qhapaq nimeni, kes saabunud 13.sajandi alguses põhja poolt (?) Cusco orgu, ja kelle nime tõlgendatakse nii “kuningliku rajaja” kui “võõrkuningana”, kumb neist õige on, see jääb esialgu selgusetuks. Impeeriumi ehitamiseni jäi sealt siiski tükk maad. 1438.aastast ehk Pachacuti Ynga ajal hakkas Cusco oru ümber kiiresti moodustuma nii sõjaliste konfliktide kui ka ülesostmiste teel tsentraliseeritud riiklus, mida iseloomustas arenenud teedevõrgustik koos logistiliste jaamadega etc. Nad nimetasid oma suurriiki Neljaosaliseks! Tegelikult ei suudetud Päikese-impeeriumina sajanditki vastu pidada, enne olid hispaania kõrilõikajad eesotsas Francisco Pizarro’ga (1478-1541) kohal. Kuigi inkad oskasid, pange tähele, töödelda hõbeda ja kulla kõrval, mida nad religioosselt sidusid Päikese ja Kuuga, ka pronksi, siis ei raisanud ta nii väärtuslikku ressurssi sõjariistade – nooleotsade, odade, mõõkade või turviste – valmistamiseks. Kuni 200 000-meheline maavägi kasutas peamiselt kivikirveid, mida oli purunemisel lihtne asendada. Erinevalt mõningatest moodsatest naiivsevõitu vaadetest impeeriumi langemisele tegid inkad panuse täiskuu ajal sõdimisele ja katkestasid noorkuu ajal! See on huvitav kokkusattumus, sest ka Baltimaade esirahvastel seostati sõdimist Kuuga, mehed kandnud randmetel lausa Kuu-sümboliga pronkskäevõrusid. Ka neil oli tavaks sõjasaakidega triumfeerida pealinnas, vedades väe ees kulda, kangaid, väärtloomi ja orje. Alistatud rahvaste hukatud pealike pealuudest tehti trofeekarikaid – tava, mis polnud veel varakeskajal võõraks jäänud Balkanile asunud bulgaritele! Ja nemad polnud slaavlased. Ynglinga saagas kannab Odin kaasas hukatud kaaslase meega sisse-võitud pead ja peab sellega nõu …

Timuka CV

Francisco Pizarro (1478-1541) polnud sündinud kaabakas. Tema rustikusest ema jättis poja kirikutrepile ja teda kasvatati kui  kirjaoskamatut talupoega. Ka isa oli teada – see oli kohaliku linna maakaitseväe kolonel. Seetõttu pole üllatav, et mingisugune karjäärivalik tal siiski oli ja ta esmase sõjalise väljaõppe. 23-aastasena hakkas ta palgasõduriks, see oli 1501.aastal, ja seilas üle Atlandi oma eldoraadot otsima. Oskas piinata ja kulda välja peksta, tarvidusel põletas indiaanipealikel kasvõi silmi välja, ka ninu-kõrvu ei peljanud, rääkimata käte või jalgade sandistamisest. 1522 oli ta 44-aastane ja elas Panamas. Hernan Cortes’i edulugu, kes oli suutnud üle lüüa asteekide kulla, tegi tema südame rahutuks. 1526.aastast otsid ta Lõuna-Ameerikas teed Ynga-riigini koos 160 mehega. Tumbes linna leidmine ja seal Ynga-kuningate rikkustest kuulmine märkis tema suurt šanssi. Kuivõrd 160 mehest oli vaid 13 jäänud talle lõpuni lojaalseks, siis eduka lõpuniminemise nimel oli vaja kindlapeale mängida: ta läks tagasi Hispaaniasse, endisesse kodulinna ja palkas veresugulasi-poolvendi. Neli aastat hiljem naasis ta Tumbes linna, neist 127 mehe nimi kirjutatigi ajalukku. Sellel ajal valitses riiki Atahualpa (Atahuallpa, Atabalipa, Atawallpa 1502–1533), kelle konkistadoorid võtsid kavalusega pantvangi ja tegid kulla-hõbeda eest ettapaneku valitseja välja osta. Kokku sulatati 6 tonni kulda ja 27 tonni hõbedat. Kuningas oli 12 kuud pantvangis, kuni 26.juulil 1533 ta hukati. Äkki peaks ajaloost õppima!

Järgneva 15 aastaga vallutasid sissetungijad kohalike allasurutud hõimude toetusel yngadelt impeeriumi. Kohe alustati veresegamine: 1533.aastast ei lastud ühelgi kuninglikul naisel abielluda mehega väljastpoolt Pizarro kaaskonda. Tundus, et nii sitket sõjameest ei murra miski ja ta sureb auavalduste saatel kuninglikus asevalitseja ehk kuberneri voodis Limas. Tüli Uus-Toledo ehk Tšiili vallutamise ja staatuse pärast viis vana kõrilõikaja vastase väljaastumise ja atentaadini: 26.juunil 1541.aastal tungis kakskümmend Diego de Almagro II, kelle isa Pizarro oli lühinägelikult hukanud, kaaskondlast tema residentsi ja tapsid einet võtva vana palgasõduri. Pizarro oli veel 63-aastasena mehe eest väljas – ta tapnud vähemalt kaks ründajat ja ka haavanud mitmeid, enne kui läbi torgati Kristuse appikutsumisest sõltumata.

Siiski Ynga valitseja tapmine, pealinna Cusco okupeerimine ja nukk-valitsejate asetamine etteotsa ei tähendanud koheselt riigi ja kultuuri nurkamängimist. 1539.aastal lahkus Manco Ynga koos ustavatega itta mägede poole asutas sinna Willkapampa linn-riigi. Hispaanlased jõudsid tugipunktini alles 1572.aastal, mis ei tähenda, et järgnevate sajandite jooksul nad ei suutnud varjatult looduse varjus oma elu edasi elada. See ajalooline seik on oluline mõningate aymara-keele elementide kaasamisel vana-ynga keele sõnavara rekonstrueerimisel!

C haplogruppi ehk mongolite mõju pole registreeritud! Küll aga on seal mingid muud asjad peale 11% R1b!

Sega-keele-arheoloogia

Kuna segakeel kujuneb ka enamus-vähemus hõimugruppide koostöös, siis mõningast osutust, mismoodi häälikud võivad algelanike suus muutuda uue sõnavara või grammatika ülevõtmisel, pakub kinnitatud hispaania keele laenude käitumine ketšua keeles. Vokaalide osas on pilt üsna ühene, et hispaania o>u. Kala kohta ütlevad nad siiani seal Challwa, mis ei peaks meid morjendama, sest päris-tšuudid vadjalased ütlevad kivi asemel tsivi! Samas aymara keeles öeldakse ema kohta tayka, kuna kurdid kasutavad samas tähenduses sõna tayik! Seevastu isanda sõna, mida ka isa tarbeks kasutatakse, on lähemal meie taadile Tayta! Asi läheb veel huvitavamaks! Indiaanlane nende keeles ehk nad ise on kõige üldisemalt chutu-chuta!!! Just nimelt tšuutu!

Kõik meie vanad koha ja maakonna nimed -gunde ja -gunda ehk kond liidetega kogumite jaoks satuksid hoobilt huvitavasse konteksti!

Et postitus pikaks ei veniks, siis toon vaid mõned markantsed näited.

Puki on punane ja see on selline silbiühtsus paistab silma, qillu on kollane (ehk igaüks võiks nüüd hetkeks pilgu Eesti  etümoloogia sõnaraamatusse heita), allqa must valge ees ehk ka hall (?), ama keelav “ära-älä” (häälikumuutus?). Chukcha võiks olla juuksed, kui lubaksime häälikumuutust j>ch ja sellisel puhul lülituks mängu ka chaki “jalg”. Chupa ehk saba/tagumine osa meenutab teadagi millise naabri keelt. Churi ehk tsuri on nii poeg kui tütar. Huk on “üks”, ishkay “kaks”, mis võib olla viide kahele algsele silbile, mis on vastupidises järjekorras, kimsa aga “kolm”. Ka ungarlaste ja soomlaste keel kulgeb arvutüvedes paralleelselt vaid viiendani! Sest põhimõtteliselt ka viiendat saab siin integreerida, kui lubame häälikumuutust pichqa via v>p nagu viiška? Kui me eeldaksime ebastabiilset grammatikat saaksime kuus-kuuegi, st esisilp on ümberpööratud – suqta.

  • Kallpa on “jõud, tugevus”
  • Killa on “Kuu ja kuu”
  • Kasuy on “käsule alluma”
  • Kunka “kael” ehk ka kukal
  • Kuska on “kokku”
  • Liwiy heita pikk ja elastne asi üle millegi – lõim?
  • Malliy on “maitsema, meeldima”
  • Mañay on “paluma, kerjama” (manama?)
  • Kunan on “nüüd” ehk ka kuna?
  • Llalliy on “a-listama” ehk Ll viide esivokaali lühenemisele?
  • Mikuy “sööma” ehk mekkima (ehkki indo-germaani laenuks peetakse)
  • Miski on “magus”
  • Muchay on “suudlema, musitama”
  • Muña on “muru” r>n?
  • Muqu on “mägi, põlv”
  • Ñaña on “õde”
  • Ñutu on “väikene, natuke
  • Paqu tähendab nii blondi kui nõid-ennustajat (puuk-peko?)
  • Pukuy on “puhuma”
  • Pukyu on “kevad” nagu puhkema?
  • Punchaw on “päevavalgus”
  • Puyu on “pilv” (kus nagu itaalia keeles l>i /flumen-fiume/?)
  • Qala on “paljas, kõle”
  • Qallu on “keel”
  • Qari on “meesolend, isane“, võrdle meie koer etümoloogiaga!
  • Qatay on “katma”
  • Qayay on “kutsuma” ehk ka kajama?
  • Qaway on “nägema, kaema”
  • Qichuy on “ära võtma, ära kiskuma”
  • Raka on “naise suguelundid”, vrdl soome rakkaus?
  • Sipas on “noor naine”

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: