Kuidas asendada reaalsust?

23.märtsil tapeti pool kaksteist ehk hommikupoolikul Kiievi kesklinnas Palace-luksushotelli ees Venemaa Riigiduuma kommunistide fraktsiooni endine saadik Denis Voronenkov (1971-2017). Suurt furoori on tekitanud väidetavalt 1988.a sündinud Pavel Paršovi-nimelise (Павел Паршов) killeri punased jooksutossud, mida olnuks ju lihtne jalgsi jälitada või siis ka asendada (kangialusest jookseb edasi teine punaketsike, kuna asjaosaline istub kaubikusse ja vahetab riided). Venelased väidavad, et Sevastopolist pärit Paršov olnud skinhead ja ugro-natsionalist, kes teenis Ukraina Vabariigi armees üksuse Donbass ridades. Ukraina ohvitserid kinnitavad, et rindeväeüksusena tema liitumisel väeosa enam ei tegelenud ning peale ärahüpete ja lolluste millegi muuga silma ei paistnud, kuni arvati autult reservi.

Sündmust ennast on võimalik jälgida arvutult jagatud videolt: Voronenkov väljub koos ihukaitsjaga hotelli külguksest (?), kiirel sammul järgneb kapuutsiga sportlik punaste tossudega killer ja ilmselt relvaväljavõtmisel kutsub Voronenkovi nime- või hüüdnimepidi ja teeb üks-kaks lasku. Ohver sukeldub kohe ja ette tormab suurekasvuline ihukaitsja, kes ebaprofessionaalselt pole hoidnud ei mõlemad käsi vabalt, kandnud kotti kõhul täiendava kaitsena ega kõndinud ka samm taga kliendist (parema pool).

Killer liigub poksija nobedusega tahapoole ja jõuab teha kuni kaks kohtamislasku. Seejärel kiirustab killer Vorenenkovo kohale ja teeb vähemalt ühe nn kontrolllasu ka pähe. Samaaegselt selja keeramisega ja nurgataha kadumisega on haavatud ihukaitsa saanud kotist (?) välja APS NL armee relvamudeli, mida kasutati 1951.aastast Mauseri asemel nõukogude tankistide ja veel hiljem ka eriüksuslaste poolt, ja mille peamiseks vooruseks on nii 20 padrunipide kui 200 m laskeulatus, kolm-neli lasku. Väidetaval niitsid killeri sündmuskohalt mitte kaugemal kui 12 meetrit kolm lasku – jalga, selga ja pähe. Kui ihukaitsja sai abi, siis killer suri operatsioonilaual.  Killeri relvaks olnud TT, mida ta relvana hästi ei tundnud (nagu olevat ilmne esimese lasu järgsest kohendamisest).

Kohe sama päeva õhtul võis vene rahvas otseetris jälgida mitut talk-show’d, neile lisandus järgmisel päeval veel publitistlikke propaganda saateid, mis reageerisid omakorda Ukraina president Porošenko avaldusele, et tapmise taga seisis Putini režiim. Vene meedia omapoolsed versioonid räägivad: a) Voronenkovi ooperilauljast abikaasa Maria Maksakova endise elukaaslase, kes oli kuritegelik autoriteet ehk seaduslik varas, kättemaks ja solvumine; b) petetud inimesed (nn reideri-retk, mis 100 miljoni ulatuses riisus seaduslikke omanikke); c) mitte-vajalikuks osutunud tunnistaja (kukutatud president Janukovitši protsessil) tegemine sakraalseks ohvriks. Keegi Voronenkovina tutvustanud inimene olevat helistanud ühele riisumise ohvrile ja küsinud, et kuidas kohtuväliselt saaks hüvitada, jättes mulje, et tahab Venemaale naasta! Äkki ta helistaski ja ukrainlased said teada tema naasmissoovist?

Nende kõrval marginaliseeriti asjalikke ülesastumisi, et Putini jaoks oli Voronenkov ebamugav inimene, keda meedia asus koos abikaasaga Ukrainasse ümberasumise ja kodakondsusevahetamise järel nimetama põgenikeks, mis on sama hea, kui Külma sõja-aegne defektor.

Viimane iseenesest on küllaldav alus tema avaldusi Ukrainas Putini Krimmi-poliitika suunal pidada reetmiseks. Voronenkovi taust ei jäta kahetist muljet, et ta kuulus vene armeele. Kui tema tapmine organiseeriti Venemaalt, siis pidid selleks loa andma armee kõrgem juhtkond, lausa GRU. Sest tegelikult on hukatu taust üsna sarnane kurikuulsa nõukaaegse GRU ärahüppaja-defektor Vladimir Rezuni ehk Viktor Suvorovi teekonnaga: õppis Suvorovi koolis ja seejärel jätkas Sõjaväe ülikoolis. Tal oli nii vene kandidaadi kui ka doktorikraad õigusteaduses, ehk Vladimir Putiniga samas akadeemilises hierarhias. Kuigi tööde teemad ei jäta kahetist muljet, kui tõsine tema akadeemiline huvi poliitikategemise kõrval võis olla. Pange tähele – ta oli enne parlamendisaadikuks saamist olnud ka Vene armee prokuratuuris, mis ei välista koostööd GRU-ga isegi kuulumist armeeluuresse. Tema teenistusaste olnud vene armee polkovnik, ehk sama, mis Putinil. Seda laadi inimesed ei saa olla Mitte Keegid!

Neis meediastuudiotes toimuv on mitmes mõttes õpetlik, nii stuudiauditooriumi ülesehituse kui ka saatejuhtide taktika poolest. Samamoodi üritati reaalsust asendada nõukogude ajal, propagandistide teine tulemine on seevastu efektiivsem ja sellest jääv jälg võrreldav Goebbelsi vale-meediaga.

Stuudios on

  • 1. saatejuhid,
  • 2. klaköörid, kes plaksutavad foori vilkumise peale, ja
  • 3. arvamussektorid (kes alati klakööridele arvukuselt alla jäävad).

Piirjoon saatejuhtimise ja arvamussektori vahel pole tegelikult range. Kui saatejuht hätta jääb võimekaga, siis astub esile Brutus. Rollid on jaotatud ja sisseharjutatud. Näiduskohtuistungite stiilis, mäletavasti nende libretod kirjutas organiseerimisgeenius Jossif S. isikliku pliiatsiga!

Võimukriitilisi seisukohti ei vilistata otse maha, ootamatusi ignoreeritakse (on vaikus ja minnakse edasi), neid pannakse kordama, seletatakse vahele, torpeteeritakse mõnda detaili. Mõnes mõttes alati teatakse, milles lihtne tõde võib olla, mida öeldakse, ja kuidas, milliste väljenditega seda esitatakse. Seetõttu on sellist vahelesõitmist, verbaalset mõlkimist ja obstruktsiooni kaunis lihtne mõtteliste eksperimentide teel ette kalkuleerida.

Vene meedia justkui looks uut semantilist objekti, olemuselt fiktsionaalset, millel pole suurt ühist faktide ja ajalooga. Mis peab asendama kõigile tuttava valdkonna raske rahaga kaasnevatest riskidest ja unustama, kelle kätte on tuumanupp usaldatud!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: