Miks ma teid ei austa?

Kui kellelgi on asjaolud veel segaseks jäänud, siis lugegu veelkord postitust Jalgadega pähe: “Дайте ему!”. Igaüks, kes elu Ida-Euroopas vene armee okupatsioonitsoonis tunneb, see teab, et heki tagant ei satuta välja jooksma juhuslikult, seda enam, kui keegi pakub eelnevalt kerget vastasseisu (Наших бьют!). Enamgi, ilmselt leiaks nad kriitilise vahemaa ületamise järel ikka ajendi inimene peatada ja küsida, miks tikke või filtrita suitsu ei leidu!

Ja 30.eluaastaks ollakse juba nii palju näinud maailma, et teha vahet varitsustel ja juhustel. Mulle on tänaval ka nuga näidatud, alati on nad rääkinud laitmatut vene keelt ja olnud arvulises ülekaalus. Üks kord aitas jutt, teine juhtum leidis aset sellel samal sillutislõigul Toomemäel, kus Rein Vihalemm viimsel teekonnal auto peale tõsteti! Tegelikult pole asi mitte ainult selles 2006.aasta sügistalvises sündmuses, vaid selle kvalitatiivses ilmekuses kõigi eelnevate, juba nõukogude-aegsete, mis seostusid ennekõike sugulusega legendaarse Eesti armeelaskuri Nikolai Kütiga, ja ka järgnevate provokatsioonide jätkuvas reas. Valetamise ja laimamisega on võimalik ikka veel veerand sajandit Eesti avalikus elus veepinnal püsida, mitte kaduda prügikasti koos Kesk-Euroopast tellitud loodrite ja pervertidega.

Eestlased ei mäleta, milliseid kursusi lugesid nõukogude ajal nüüdsed heideggeriaanid ja EESTI filosoofia organiseerijad? Ja üllatus: mina olen ikka vaenlane? Ma küsin, et kas peale siinkirjutaja pigmendi üldse millestki veel kinni on haarata ja kas te selle jutuga saaksitegi TÜ seminariruumist või õdusatest nõukogude-aegsetest kortermajadest väljapoole minna?

Tõsi on ka see, et järeleuurimisel on väga vähestel juured Eesti Vabariigis 1918-40, või siis kombel, mis vaevalt lubab üles ehitada põlis-isamaalist narratiivi! Poolvenelastest punaste karjeristide topelt-moraali erinevat laadi nn tolerantsuskriisidesse laskumist, mille üheks ettekäändeks oli Stalini ajal tehtud pööre Araabia-maade sõprusele, kirjeldas üsna hõlmavalt nobelist Aleksandr Sõlženitsõn, kes elu lõpus uskus Püha-Venemaa kristlikku ehk õigeusklikku missiooni, sest sellised kuratlikud kannatused ei võinud ju aset leida põhjuseta! Võisid küll! Mõned inimesed on lihtsalt halvad. Nad arvavad, et kui korjavad suurvaraste laualt pudenenud palukesi, siis nad pole vastutavad, ehkki need võõrad tükikesed täidavad nende kõhte ja kaukaid tänaste päevadeni. Neil pole midagi kellelegi tagastada, neil pole midagi kahetseda! Eesti inimesed peaksid mäletama, milliseid sõnu tehti veel 80.aastate alguses ülikoolides ja infomonopolimeedias, et pöörata tähelepanu teguviisidele libeda keele asemel. Ma ei näe, et mille poolt erineb tekstivahetus punasest siniseks 1939.aasta oktoobrikuu Nõukogude Venemaa kinoringvaadetest, kui asuti proletariaadile seletama, et natsionaalsotsialistid on ikkagi töölispartei! Selline pööramine ja ärapööramine oli nõukogude infotööstuse orgaanika, mis peaks olema küllaldane alus kõiki taolise taustaga inimesi mitte usaldada ja tagasi lükata. Mismoodi saate te EW pärandile pretendeerida, kui varem teenisite leiba internatsionaalse kommunismi vaenlaste ja kodanluse nn ideoloogilise peksmisega? Miks peaks meile korda minema mingi Lääne vasakhulguse arvamus neist inimestest, kui nad ise samal ajal siin ei elanud, eesti keelt ei oska ja lihtsalt ka ei hooli sellest, et Ida-Virumaa põliselanikud siiani peavad elama II maailmasõja tagajärgedega, ilma et neilt keegi oleks küsinud või sentigi midagi hüvitanud!  Kus on Eesti-Narva? Kelle süü see on, et seda enam pole ja inimesi Narvast-Vaiwarast eemale sunniti?

Olukorra juured on 1939 MRP-s, seega niikaua, kuni olukord pole taastatud, siis mingu sakslased ja saksa riik oma odava jutuga siin lihtsalt perse! 

Teil pole siin mingit moraalset õigust midagi öelda neile, kelle elud ja pärandi te olete laostanud! 

Seda enam, kui uusi sigadusi peale teete, vaadates läbi sõrmede oma suhte- ja hariduspraagi ära koristamisele. Ma ei näe mille poolest vene võim ja saksa soosing korruptiivsuselt mätsida kinni ülelaskmisi jmt sigadusi erineb!

Ma ei sobivat selleks ja teiseks ametiks sellise suuvärvi või protesti tõttu etc etc? Kes teilt seda üldse küsis? Aga vargust ja tapmist takkakiitnud poliitkupeldajad sobivad otseloomulikult Teile!? Sest nad on nagu Teie, sarnane tunneb sarnast!! Kui teil on õigus mulle oma suva järgi kallalekippumisi organiseerida, siis on minusugustel samuti õigus teie peale sõjaga tulla!

Ja püüdku nüüd erinevaid justiitsameteid pidavad komsomolikasvandikud mind peatada! Avalikult te sellega hakkama ei saa! Laimamise ja reetmisega (laimamisega) küll! Ehk olukord nõuabki teisesugustelt alati lurjusteks jäämist!

***

On loomulik, et hakkad juhuslikke ja muid asju mälus sorima, et millise lillekese peale oled sattunud, mis viib taustade uurimiseni ja tühisusse sukeldumiseni. 2006.aasta jaanipäeval istusin seljaga Konstanzi järve-kaldale tehtud lõkku poole, kui samal aja üks noor-materjaliteadlane eestimaiselt pealevalanuna jaanitükke tegi ja olevat maandunud originaalse ukemi-waza‘ga tulekoldesse. Ma ei kuulnud seda, milles seal põhjus võis olla. Aiman, et keegi täitis oma esmase kohustuse ja siis pöördus mõtetes tagasi koduste asjade juurde.

Kellele üldse sellist jampsimist oli vaja? Vajadus-silmakirjalikkust!? Jah, meestel-naistel on vajadused, ent sellega käis algusest peale kaasas nii parajasti kui tagantjärgi ilkumine ja parastamine. Ja tundus nagu ei olegi õigus sellest humanistlikust mängust eemal seista, hoides vaimupildis, kuidas keegi, kas sõdurpühakuid, lihtsalt pühakuid või verepühakuid, kelle Stalin GULAG-i viskas “kodanlike vereimejatena”, ja kes sealt ikka eluga tagasi tulid kasinuses ja vähenõudlikena. Ja ometigi leidub kohtumõistjaid inimeseks-olemises pärast selliste eepiliste kannatuste organiseerimisi just poolvenelaste seas!

See ei olnud ainult IM viga, et ta oma orientatsiooni ja eelistusi üritas varjata. Probleem on selles ikka, kui paarinädalane ühikatuttav, kes vahetevahel soome aktsendiga rääkis, vihjab ohtlikele suhetele (Les Liaisons dangereuses), ent järelepärimisel mängis nn kaasmaalane lolli! Tagasimõeldes, kui tänulik ma olen teatud esivanemate olemasolule, sest sarnastel puhkudel alati eesti soost inimesed, kuuldes kapten Kütist, andsid lahkelt abi vahettegemaks, kes on kes. Ma ei tea Vivian, mida sa mõtlesid? Sa ilmselt ei kuulu sellesse ilma, mis mind seni selliste libastumiste eest aitas kaitsta! IM ei pea ennast inkrimineerima, enda vastu tunnistama.

Minu ainuke kokkupuude seksuaalpsühholoogia ja ka seksuaalperversiooniga seisnes seni Sigmund Freudi tööde lugemises. Seega ei tea ma sellest senini mitte midagi. Ilmselt, kui mees pildistab kergelt joobes tantsivatest inimestest ainult alumisi kehaosi, siis on tegemist jalafetšistiga. Kes see oli? Ja teistpidi oli ka ootuspärane nagu IM lõpuks tunnistas, et kõik need sabalehvitajad “jooksid tal eest ära!”. Milles polnud ju midagi üllatavat ainuüksi seetõttu, mida inimesele silma vaadates võis seal näha!

Ilmselt on need pisiasjad ja moonutamised taust inimest mitte austada. Mis eetika see ongi mängida neid rahulolemise mänge?  See on sama, mis teeselda lugupidamist, kui oli kasulik varjata ehk samahästi valetada, ja ikka jälle uuesti korrata ennast, lootes – äkki veel ei tea! Mida teine siis ootas? Lõpetad ära ja räägid tõtt, ent seda ei juhtunud ega juhtunud, aga tahtsid et lugu peetakse! Eestlased nii ei tee! Komsomol küll aga nad lõppevad varsti otsa, lähevad pensionile.

Igatahes pärast jaaniöist sõnelust helistas mulle vene mees ja kiirkõnes, pudistades sõimas, et ma vaataks ette. Ma imestasin alguses, et kes see võib olla. Mul on number vanas märkmikus olemas.

Ma kordan üle, kui aru ei saanud. Eesti Vabariik on pärilusriik, kus kodakondsusega antakse enam-vähem edasi ka esivanemate teenete varjud. Vähemalt teatud osa ühiskonnast järgib seda printsiipi. Ja siis on punased, kes ikka kangutavad ja üritavad üle võtta.

Kui tulin pärast palveid 2006.aasta sügisel ikka Eestisse tagasi, siis oli õhkkond veidram, kui eales varem. IM tõusis ühel hetkel praeguseks suletud Tartu joogikohas seal endisaegse kaupluse Mäng ja kool kõrval toolil püsti ja ütles, et ma “võinuks Leedus bussilt maha astuda!”

Ma ole temaga kunagi mingit diili teinud ega enda nimel volitanud kõnelema, seetõttu ma ei saanud aru, mida ta sellega öelda tahtis. Miks ma peaksin kapten Küti armee kaitsealusest riigist eemale hoidma!?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: