Jalgadega pähe: “Дайте ему!”

Läbipeksmisest midagi hullemat polegi!

Jossif Stalin

Kui ma rääkisin enne 2006.aasta jõule juhendaja Endla Lõhkkivile, kes oli leidnud ja munsterdanud Oma geeniuse Tartusse professoriametisse, seiklusest Tartu Kivilinnas, siis märkis ta, et ka Daniel Cohnitzi seltskonnale tuldi Tartus kallale ja kui teised said kere peale, siis tema pääses. Ma arvan, et ta üsna pea sai oma veast aru!

***

Ei ole vaja dieeti pidada, kaalulangetamine võib teie esinemist haavata!

Sportlasena, esimesed 17 aastat, ma kunagi dieeti ei pidanud, et kaalu korrigeerida enne võistlusi. Nii juhtuski, et 1989.aastal olin ma nn kadettide seas kõige kergem mees +78 kaalus ehk vaid kilo üle lati. Sellisel puhul, tavaliselt, sundisid treenerid 1,5 alla võtma koha peal. Kaimu Keerak oli erand ja vaevalt ma oleksin nende enamtreenitute kiirusega suutnud toona võistelda, ehkki ilmselt jõus ja võhmas olingi ma parim mees. Mida edasi, seda kergem oli maadelda ja finaal läks päris libedalt, see oli kõige lühem matš, ehkki vastane oli parem kõigist eelnevatest! Kaks aastat vanem vend tahtis teada, kas see saavutus oli ehtne ja nii maadlesin ma järgmisel nädalal temega Tamme staadioni maadlussaalis pool tundi. Mitu korda, kas 30-40 korda ta randori käigus seljalt tõusis, seda teab vaid ta ise. Mulle tundus, et ta veendus selle saavutuse ehtsuses. Siiski on ta visam ja kõvem vend neist, kes võinuks siis, kui ma 26-28-aastaselt TÜ värvides võistlesin, tulla sparringpartneriks. Peale EW mereväeohvitseri, ta oli suurepärane treeningpartner, keegi teine end näole ei andnud! Ma austan teda ja mitte kedagi teist, kes sellel ajal võinuks seal maadlusmatile astuda ja end minuga võrrelda!

Siiski 30.eluaasta piiril mõistsin, et liiga raskena ei anna esimesena mitte võhm järgi, vaid liigesed! Mul on suur süda, füüsiliselt, paks veri (viimased 20 aastat 165-175, millega võiks ju kaua ujuda, rääkimata suusatamisest!)  ja head kopsud. Aga liigesed 120 kiloga kukkumist pikalt ei talu! Kord läks aktiivse käe väikesõrm pahupidi ja ei saanud haarata, kord läks põlv, kord õlg etc.

Nii otsustasin ma kaalu langetada ja proovida poolraskekaalus maadelda. Need on judos kuni -90 ja -100kg. Poksi seisukohalt olin juba alaealisena raskekaallane, ehkki kõik, kes mind toona tundsid kirjeldasid mind kiitsaka ja kõhnana! Ent ma pole väga pikk – nagu Arnold Schwarzenegger või Sean Connery kõigest 188cm! Mõlemad alustasid teed filmimaailma kulturismiga muideks!

***

Mul on 2005.aastast alles hoitud märkmikud, 2006.aasta 1.detsembri kohale on kirjutatud “6 venelast”. Ehk siis see, kuidas ma pärast вечеринка-t TÜ filosoofiaosakonna doktorantidega läksin pool tunde enne südaööd jala vene okupatsiooniaegsest paneelarhitektuuri linnakust Tartu kesklinna poole. Perenaine küll soovitas mul takso võtta. Ma olen põgusalt varem mõningaid järgnevalt ettetulnud asju kirjeldanud. Ma polnud kunagi varem dieedi pidamise ajal kakelnud, veel vähem mitme vastasega korraga. Ent ma olin kaotanud üle 30 kg kehakaalust, sest tahtsin Eesti meistrivõistlustele siseneda uues kvaliteedis. See proov näitas mulle, et nii lihtne see pole. Dieet õõnestab tervist ja vastupidavust täiesti ettenägematust küljest!

Kujunenud konfliktis tegin ma enda teada kolm jalalööki: kaks yoko-geri ja ühe gedan-mawashi-geri. Kahega niitsin vastase jalust, lõin pikali, kolmandaga põhjustasin võitlusvõimetuse, kuigi see võis olla puhtpsüühiline šokk. Tegin ka ühe põlvelöögi väikese vene 21-aastase sitavarese pähe. Ta oligi кампания kõige vanem isasooline. Ma muretsesin, et ta võis olla alaealine. Asjata. Oleksin teadnud, oleks käega löönud pähe, sest -kujutate ette – ma ei löönud oma 150-kilose surumisjõuga kordagi kedagi käega, sest esialgselt hinnangul olid vastas naised ja koolipoisid. Tegin neli heidet: a. osoto-gari, b. ouchi-gari, c. osoto-makikomi ja kui selja tagant hüppas mulle saksa пацан  selga, siis d. ippon seoi-nage variatsiooni. Igaüks, kes enesekaitses ja võitluskunstides orienteerub see teab, et sutemi-waza on kasutuskõlblik vaid 1:1 situatsioonis. Seega oli viga oma tasakaal ja püstiseisanguline liikuvus ohverdada ühe vastase heitmise jaoks!

Kuidas see algas?

poksiseisang-jaliikumineKonflikt algas siis, kui kõnniteel seisev paarike – ca 14-aastane tatikas ja +20 aastane vene naine – mind tulemas märkasid. Sõnu vahetamata, mind möödumas-tulemas nähes hakkas tatikas rabelema ja emme embusest välja rebinuna jooksis mulle lõpuks järele ja blokeeris tee! See oli tema teine katse mind peatada! Ta võttis seisangu ja liikus nagu keegi, kes oskab poksida ja soovib mõõtu võtta. Tulin soovile vastu, ent ilmselt poleks ma pääsenud kriminaalsüüdistuseta, kui oleksin teda kohe pähenaksanud ja KO. Selle asemel tegin pedagoogilise gedan-mawashi-geri (ingl low kick) tema põlve. Tema silmad läksid suureks nagu tõllarattad ja ta karjus roometjakaplikult täiest kõrist, paaniliselt, üle veneokupatsiooni-aegse töörahva arhitektuuriansambli: меня ебают!

Ehk maakeelselt “Mind trukitakse perse!”

Kas tahtis ta selle asemel tegelikult hüüda: меня бьют! ?

gedan-mawashigeri-low-kick-madalkaarlookEhk siis saksa külaline, kelle ma hiljem iseseisvalt linnast rookisin, ikkagi kuulus seltskonda ja nende vene keel oli nii roostes! Sõjaseadused keelavad vastaspoole või teise riigi mundris (olgu või agressoriga) sõda pidada! Näete, milline rämps meile Kesk-Euroopast пожаловал!

Ma ei tea, mis te minust arvasite! Ma olen juba alaealisena mitmes toores võitluskunstis alustreeninguid teinud!

Sellega esimene poisike taandus – ka üks on sõdur lahinguväljal – ja heki tagant ilmus välja kaks teist meessoost kraaklejat, kui olin juba alustanud edasi liikumist, sest tagasi ma minna ei kavatsenud sinnapoole, kust tulin.

liitke-situatsioonidEsimene, pikem ja noorem ehmus minu kogu nähes ära. Teine, väike nahaalne sitapea, arvas, et ma tema karistatust hakkan kartma. Tal olevat suur hulk administratiivseid õigusrikkumisi, ta jei holjivat, hüüdis ta mulle käsi südamel tugeva aktsendiga. Professionaalsetegi sõdurite seas on esimesed sportlased, ja sõdurid panevad alati paika kriminaalid! Väga lihtne süllogism poolvenelastele, kes püüavad korruptiivsete wormhole kaudu teha Eesti ühiskonnas endale teed tippu.

karate-self-defenceKui ta hakkas mulle joostes järgnema käelöögiks vajaliku distantsi saavutamiseks, sidusin ära ta käed. Ta vaeseke oli ikka väga nõdra kätehaardejõuga, ent tikkus kaklema! Ent ka halli passiga debiilikut EW vabariigis lüüa ei tohi ilma kaaluka põhjuseta! Järsku oli kohal punases mantlis vene emand, kes oli just kaotanud innuka meesaustaja ja haaras mõlema käega mul selja tagant juustest. Ehk siis minul oli eestpoolt isasoolisega kumi-kata ja seljatagant tõmbas mind juustest kogu oma massi ja rammuga дамочка.

Kui ma üritasin leida pildimaterjali, mis aitaks kirjeldada neid situatsioone ja tehnikaid, mida kasutasin, siis sattusin suurtesse raskustesse, kuivõrd üldse ei õpetatagi populaarselt võitlema kahe vastasega korraga. Saati siis rohkem kui kahega! Ma ei tahtnud naist lüüa, ent reflekside vastu ei saa. Kui silme eest läks mustaks, siis taipasin valu lakkamisel, et kas ushiro-geri või yoko-geri varal olin ta jalust niitnud.

Mõlema käega, kas eest kõrist-juustest või seljatagant, vahet pole, rünnates on alati probleem blokeerimisvõimaluste kadumine. Eestpoolt antakse meestele munadesse, sest käed on mõlemad haardega hõivatud ja seljatagant solar plexus‘essosotogari-efektiivne-siduminee. Mina tema viljakust ei tahtnud haavata. Mõnda aega kaks sõbrannat teda muruplatsil turgutasid, kuni ta naasis pikkade kontskingadega ja asus selja tagant ründama. Kas ta tõesti arvas, et ta on heroiin!?

Muideks väike debiilik sai aru, et ma võin teda heita ja manööverdas asfalti pealt muruplatsile, kus kostitasin teda osotogariga! Aga minema ma ikka ei saanud, sest  neli-viis vene naist blokeeris sõimeldes tee Tartu poole!

Mis nad hüüdsid mulle kooris? Et ma olen педераст, пидер! Koos Euroopasse!!! Muidugi mitte! Saate näha!

Kas ma olin neile, olen kellelegi teisele, ka organiseerijatest selliseid asju teinud, öelnudki kunagi? Ja ikka tahate Eestis elada?

Kangelane oli aga varsti püsti. Ma üritasin nendega rääkida! Et mitte korraga, ükshaaval etc! Sest ma ei suuda end kontrollida,  kui vastaseid on korraga mitu, keegi kukub äärekivil ajud asfaltile! Ei mõjunud.

yoko-geri-bruce-lee-esitusesTorpeedo-aktsiooni astus noorem, pikem ja kõhnem tegelane. Samal ajal, kui ma rääkisin väikese venelasega, siis astus ta ette ja üritas mind parema krosslöögiga pähe tabada, pareerisin löögi kõrvale, lihtsalt ja niitsin ta yoko-geri’ga murule. Lend oli pikk, ent kasvatustööks ilmselt ebapiisav. Ta hüppas mulle seljatagant, vene-saksa aususega, kukile ja hüüdis venekeeles, et peksa-löö teda! Sellel hetkel mõtlesin, et milline neist 20 variandist, mida olen õpilastele treeningutel tutvustanud, oleks kõige huvitavam vastamisvariant. Valisin ippon-seoi-nage haarde õla kohalt ja parme käega haarasin tema parema klammerduva jala alt. Nii sain tema maharaputamisel parema käega haarde tema paremast säärest, kui ta seljale prantsatas.

Muideks selline selga hüppamine võib olla väga ohtlik, kui eespool seisja teeks õiget asja. Ent ma ei õpeta teile seda, orjad!100 kg uchimata pete ja ouchigari ukr vs jap

Aga ikka peale nagu Punaarmee 1944.aastal Narva all! Kas teile pole räägitud, mis seal oli?

Väikese venelase viisin murule ouchi-gari‘ga ehk suure seestpoolse niitmisega, sest ta oli juba õhiza-geri-sukelduv-vastaneppinud arvestama I variandiga ehk osoto-gari’ga. Muideks rahvusvahelistel noorteturniiridel Venemaal hämmastas mind kuivõrd venelased selle otsa kogu aeg kukkusid! Ma oleksin soovinud teda valutehnikaga alistada samas, ent vene naised haarasid minu rõivastest ja isegi põlvelöök pähe ei kukkunud rahuldaval kombel välja, kui venku end käpukil püsti ajas.

Sellel hetkel otsustasidki vene naised mulle ära teha, nähes et ma ei söenda neid lüüa. Jad, nad said aru, et ma mitte ainult ei ründa neid, vaid kõhklen ennast kaitsmast! Nii ajasid nad mulle järgmise haardessemineku ajal sõrmed kõikidesse pea-avaustesse. Mul on võimalus neid üles peksta, ent tunnistajate väljailmumine paneelmajade vahel olnuks piisav, et nad käed eemale tõmbaksid. Tegin kõva häält, tähelepanutõmbamiseks. Oleksin seal kätele voli andnud, siis oleks 16-aastase eesti blondiinikese Pille-Riini asemel seisnud politsei saabumise ajal terve kari väljasirutatud sõrmedega kiledahäälseid ohvreid. Sest see eesti tüdruk kaebas politsei juuresolekul minu peale, sealsamas, koha peal, kui olin ta möödujana ära tundnud – “see mees, tuli ja lõi jalaga minu sõbrannat!”

Kusjuures üsna visalt ja nahaalselt. Ja mõelda, koolgi polnud lõpetatud, elas vanaema juures!

Loomulikult lause sellisel kujul oli vale, tõele mitte vastav. Ma ei tulnud, ja kaitsetehnika ajal ma ei näinud isegi mitte seda, kes mul juustest selja tagant haaras. See, kes ta oli, nägin ma alles siis, kui heroiini oli asutud turgutama!

Kõva hääle tegemisel keset veneokupatsiooni-aegset linnakut heroiinid kohkusid ja hakkasid nelja ilmakaarte vaatama, kas äkki nad nüüd vahele ei jäänud. Ent tundus nagu keegi oleks neile andnud eemalt käske. Nagu oleks üks kiilakas Luganski kasakas, kes end Eestis muuhulgas preestri ja sakslasena tutvustab, istunud paneelmaja kõrval saksa parsas ja telegrafeerinud. Sest mõelge, mida ma oleksin saanud võita nende kõigi kiirest KO ja mida kaotada oli hätta jäädes, mis oli enam kui tõenäoline! Kui mul olnuks täiskasvanud mehed vastas, siis ebaõnnestumisel olnuks märter ja peale jäädes Taaveti enda poeg ju!

Sellepärast olen kindel, et sellise perversse skeemi peale ei tule mitte GRU üksi vaid ikka KGB minevikuga jätis esmajoones.

osotomakikomi-ehk-sutemiwaza

Viimane tehnika!

Minu viimane tehnika oli osoto-makikomi. Sutemi-waza puhul tõmmatakse vastane oma raskusega parterisse, tasakaalu ja paratamatu seisanguohverdamise poolest liigitataksegi seda ohverdustehnikaks.

Ja siis enam süda ei jõudnud lüüa, sest viimane söögikord oli olnud 8 tundi varem! Ma jäin hetkeks käpukile hingetõmbama ja kohe kasutati võimalust.

“Дайте ему!”, kostus ühe patsaani suust ja kümmekond jalalööki tabasid mind pähe ja ülakehasse. Jalad on klassikalise kehakultuuriteooria kohaselt neli korda tugevamad kui käed!

Kas te jõudsite mind ära lüüa, sitapersed?

Ma tõusin püsti ja meie kangelased jooksid laiali, sest kaks eestlast oli võtnud südame rinda ja väljunud oma paneelõnnistusest. Väike venelane tegi ka käelöögi minu pähe, ent ka see ei KO mind!

record_2017_03_01_21_21_18_712Mis nüüd saab? Tõesti, enam ei ole vaja mõelda. Ka mitte sellel tegelasel, kelle ma spordiseltsis Kalew pikali panin koolipoisina, ja kes nüüd irvega minust politseiautoroolis mööda kihutas. Võtsin jalad kõhu alt välja ja jooksin politseiautole järele, prõmmisin aknale! Kui tagasi jõudsime olid meie heroiinid koos kangelastega ausate inimestele kombel kadunud!

Ja te nimetate seda Eesti Vabariigiks!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: