Unclaimed history (1): Kas easterlingid olid eestlaste esivanemad?

unclaimed-history-easterlingen

Ma pean millestki alustama, vastasel korral need 200 lehitsetud raamatut-dokumendikogumikku võivad ähmastuda igapäevase pingutuse väsinud õhtupoolikutesse. Enamus ajaloolasi on kokku puutunud easterlingide prominentse positsiooniga Suurbritannia ajaloos. Pennant kirjeldab easterlinge, kui meie (brittide) “kaubanduskunsti isandaid”. Nad asusid Londonisse enne 967.aastat, sest kuningas Etheldredi määrus sellest aastast, deklareerib, et “keisri mehed (ilmselt idakeiser, keda varjaagid teenisid, sest saksa keisril polnud veel Läänemere-äärseid linnu sellel ajal) või easterlingid, kes tulevad oma laevadega Billingsgate sadamasse, tuleb kohelda heade seaduste väärilistena”.
Nii kirjutab William Herbert raamatus The History of the Twelve Great Livery Companies of London. Easterlinge on võrreldub kõnekalt hugenottidega, kes olid usupagulased “härraslikud (peened) ja kasulikud võõramaalased”, kes üsna kiiresti sulandusid Inglismaa ühiskonda. Richard Lõvisüdame ajal, ilmses seoses ristiretkede rahastamisega, tõusis nõudmine hõberahale, mis oli vermitud “idapoolsetes Saksamaa osades”, selle hõbedapuhtuse tõttu, ning seda hakati nimetama easterlingideks-sterlingiteks tegijate päritolu alusel. Üsna pea müntisid nad isiklikult raha inglaste kuninga jaoks Rahapajas, viies selle kunsti Inglismaal täiuseni.  Ja mitte Striveling-Sterlingi järgi Šotimaal, ega tähekeste-tärni järgi mündil, kuna vanade paberites nimetatakse seda müntraha  Nummi Esterlingi ehk Proba Moneta ehk Monoy de Roy (Prantsusmaal).

easterlings-are-not-german-hanseatics-like-lombards-are-not-burgundians-you-see-you-fuck-there

Veneetslastele antud kaubandusõigused Londonis, mh kaubelda easterling’idega. Saksa hansa on eraldi easterling’idest! Milleks, kui ainult (?) sakslased siin niigi kaubandusega tegelesid?

Ma ei hakka tegema siin nõukogude-Eesti igapühapäevase paberilt mahaloetud komnoorte mälumängu nalja (“Millest tuleb inglise rahaühiku sterling nimi?”!!!), vaid tuletan meelde põhifaktid enne argumentide loetelu juurde minemist. Sterling tuleb sõnast easterling ja need olnud mõnedel hinnangutel vanad preislased ja pommerlased, kes olid oskuslikud kulla ja hõbeda kaevandamisel, mida nad õpetasid ka brittidele. Probleem on selles, et seal pole ei hõbeda ega kullakaevandusi, küll aga võrdluseks olid tšuudid kõikjal tuntud kaevandamise ja sepakunsti poolt, samuti on teada araablaste reisikirjeldustest, et ro’uz rahvas kontrollis ka Novgorod-Moskva-Volga kaubandust veel 15.sajandil hõbedakaevanduste omamise tõttu. Kveenimaal, Uuralites ja Ungari territooriumil asuvad senini suurimad hõbedaümbertöötlemiskaevandused-tehased Ida-Euroopas!

Easterlingid domineerisid Põhjamere kaubandust 17.sajandi alguseni, pidasid kaubandussõdu, sekkusid piraatliku jõuna kõigi selle mereruumi-äärsete riikide sisepoliitikasse. Nad olid nii hollandlaste, inglaste kui ka prantslaste lepitamatud vaenlased. Ent easterling polnud sakslane ehk alemann nagu on ilmne palgasõdurite etteastetest neist rahututest aegadest. Easterling esitas väljakutse alemannile ehk sakslasele, järelikult polnud easterling ka mitte idasakslane vaid täiesti eraldiseisev identiteet! Ja seejärel pärast neid vihaseid sõdu Põhjamerel justkui kadusid! Ilmselt Liivi sõja katastroofi tõttu, mis näib, tõi kaasa kogu ajaloo ümberhindamise, kuni selleni välja, et justkui poleks neid kunagi olnudki!

Keegi siiski vaidleb vastu (ja selle vastupunnimisega ma kavatsengi selles postituses tegeleda), et Etheldreadi määruses peeti küll saksa keisri alamaid silmas, ent vaadake Hansa ajalugu Londonis, otsige üles konkreetsed dokumendid ja te näete, et sakslaste hansad, mida oli 13.sajandi alguses vähemalt kolm suuremat grupeeringut, sisenesid Londoni turule varem seal resideerunud easterlingide Steel-yardi kaudu, mis kergitab iseenesest rohkelt küsimusi. Henry VII 1497 aasta parlamendiaktis tehakse vahet Danzigil ja Eastlandil, ehk ilmselt ka Pommeri või Preisimaa “teoorial” on üsna lühikesed jalad.

hanze-linnade-parv

Vaadake, kus asub enamus Hansa-linnu, mis parvena ilmselt paistab silma. Need on Elbe jõe läänekaldal.

Easterlinge on nimetatud erinevatel viisidel ja see on mõnikord viinud väga julgete üldistusteni või siis märkusteni, et easterling pole ostmann, ostmann pole ostrelin, ostrelin pole austurman ehk esimesel ei pruugi olla mingit tegemist ajaloolise Austurvegr‘i kui merigermaanlaste igapäevasesse geograafiasse kuuluva suuna ja geograafilise ehk konkreetse suurusega. Igal rahval on unikaalne geograafiline positsioon ja ilmakaaremääratlused nagu parem-vasem liiklusmomendil!

Ma üritan näidata, et nortmanni, südermanni, westmanni ja ostmanni pole liiklemismomendist sõltuvad, vaid neil on teatav keskpaiksus, mis Põhja-Euroopas asusid kesk- ja uusajal Taani väinade kui tsentrumi kohal. Sõnaraamatuid-leksikone hakati trükkima kohe trükikodade levimisel. 17.sajandi alguses esineb neis juba easterling-osterlin märksõna. Suur osa neist kõneleb “ida-sakslastest” (ent mitte kunagi päris-saksoonlastest). Arvestades prantslaste keerukat ajalugu – Caesari kolme miljonit ohvrit keldisõdades, roomastumist ja idabarbarite meelevalda sattumist -, siis riiklik-geograafilise kuuluvuse lähtepunktiks võtmine identiteedi seletamisel või rekonstrueerimisel peab kõige olulisemaks riiklikust. Hiljem on ka Britannica selle vooluga liitunud, vastupidiselt õiguslikele regulatsioonidele, mis sellist lähenemist ei toeta. Neid kaupmehi “Ida-Saksamaa osadest” nimetatud Mercatores Estrensis. Probleem on selles, et ladina keeles on idapoolsust võimalik väljendada sõnaga orientalis!

fennones-sueones

Osterlaenningar=Ostermän on Kalmari Retsessis ehk skandinaavlaste (normannide)  uniooniaktis soomlane

Easterlingide päritolu temaatika vastuolusid märkasid algusest peale ka sakslased ise. Raamatus Geschichte der wichtigsten geographischen Entdeckungen üritab autor näivust päästa seletusega, et nii nagu olid saratseenid, keldid või sküüdid üldnimetused, nõnda ka Põhjalas mõisteti eestlaste nime all kõiki idas elavaid natsioone, millest Balti mere äärsele nimetus Austurweg, islandlased nimetasid svealasi (?) ostermannideks ja soomlased svealasi austmennideks (?), millele ma pole kinnitust leidnud. Otse vastupidi. Sellele räägib vastu skandinaavlaste uniooniriikluse alusdokument Kalmari Retsess, kus soomlasi nimetati osterlaenningar-ideks. Kes võltsib ajalugu? Ilmne, et mitte ainult moskoviidid!

Easterlingide küsimus on näide ajaloos nii tihti ette tulevast ideologiseritud ehk klassikalisest paradoksaalsest mõtlemisest. Kui westmannil ja northmannil on fikseeritud osutus, siis ostmannil on see liikuv. See võib olla rootslane, “ida-sakslane”, meklenburglane, pommerlane või preislane, ent see on täiesti võimatu, et liivimaalased! Ostermann võis korraga olla nii normann (meri-indogermaanlane) kui südermann (kontinentaalindogermaanlane), ent mitte soome tõugu! Ent kui on kirjutatud normann või südermann, siis ta pole kindlasti Liivimaaga seoses!!!westman-laanemees

Kõigepealt kas suunad olid fikseeritud või liiklusmomentaalsed?

Snorri Sturluson Heimskringla määratleb meest Breemenist, kes sündinud Saarlandis, kui südermanni. Ehk täielikus kooskõlas sudrvegar rekonstruktsiooniga, milleks peeti Põhja-Saksamaad ja ka kogu Alpide-eelset Euroopat, kus indogermaanlased elasid. Põhimõtteliselt jääb Saksamaa, isegi Madalmaad, Inglismaast, mille lõunaranniku vastas asub Gallia-Frankia, idapoole, ent sellegipoolest polnud ei hollandlased ega westfaallased inglastele easterlingi-ostmanni. Sama võib arvata ka iirlaste kohta, kelle asustatud saari Islandi kõhu all nimetati otsetõlkes Läänemeeste saareks – Vestmannaeyar. Kui meriindogermaanlased sinna jõudsid, siis elasid seal juba iirlased, keda nad nimetasid westmannideks. Kuna ka kroonikud nimetavad inglasi otsesõnu läänlasteks. Seega on iirlased ja inglased määratletud põhiasukohajärgi ja see ei sõltu liiklusmonendist, kui nad leitakse Põhjala meestest põhja pool elamas, näiteks Islandi saare ranniku ääres!

Huvitav on see, et easterlingid olid algelisemad või paremad meremehed-laevadeehitajad kui iirlased ja indo-germaanlased, vähenalt iiri kroonikud möönavad nende erakordseid puidutööoskusi. Eestlaste võimalik (ja lausa edukas) retk Islandist loodesse üle Atlandi ookeani tekitab meis naerupahvaka, ent kui te loete alljärgnevat teksti, siis kas teil piinlik ei hakka, et võib-olla teel Inglismaale üks lurjus vahele tulnud ja teie onu pärandi kontvõõrana üle löönud?!

james-ussher-1624-1656-armagh-piiskop

Kuidas te suhtute Iirimaa Cloyne maalkonna piiskoppi George Berkeley’sse (1685-1753)?  Kas samasuguse astmega õpetlane Iirimaa põhjaosast on eeldatavalt vähem tõsiseltvõetav esitatavates seisukohtades? Loeme, mida on öelda piiskop James Ussher’il (1581-1656) raamatus Veterum epistolarum Hibernicarum sylloge; quae partim ab Hibernis Iirimaa ajaloo kontekstis easterlingide päriolu kohta:

Liivimaad, mis kohe Balti mere rannikul välja sirutub, jaotatakse kolme koha-keele alusel Eestiks, Lätiks ja Kuramaaks. Eestia ehk (nagu Crantzius seda nimetab) Estonia provintsis nähakse elutsemas, keda vanad kreeklased Ostiaei ja Ostionesteks nimetasid, Saxo Grammaticos eestlasteks ja meil nimetatakse Ostmannideks. Sealtmaalt kolm venda väejuhti Amelano, Sitaraco ja Yvoro Põhjatee (Norwagia) ja põhjapoolsete saarte kaudu, pooleldi kaubategemise ettekäändel tulid Iirimaale ja hakkasid mereäärseid sadamaid püsivalt okupeerima, kirjutab Giraldus Cambrensis. Nii juhtus 10.sajandi alguses, et alles siis (!!!) taanlased tungisid iirlastega tülis olles (f Caradocus Lhancarvensis) Iirimaale ja Harald Harfakir (ehk Kaunisjuus) Iirimaa alistas, millele on viidatud, mida vürst Conan Veneditia poja Griffithi Eluloos on ära märgitud. Isegi (uuris see autor välja) Dublini linna, ka teisedki linnad, kindlustused ja abihooned, kus see võim vallutusega end kehtestas vendadest teine ringkonnalise püsilinna asutas, mida nende iirlaste tavakõne nimetatakse Porthlarg’iks, millistes tänase päevani võimu ellu viiakse. Giraldus tõepoolest jutustab, et need kolm Ostmannide väejuhti (dux-ducibus ka Hertsog) venda võisid kolm äratoodud linna ehitada Dublini valdusõigus antakse selles Amelano’le, Waterford (mida iirikeelselt Porthlargy-ks nimetati) Sitaracole, Limiric Yvorole. Ja ühtlasi on loetletud linnad  need, mlle järgi piiskpid Lanfranco’s (?) ja Canterbury ametitooli järgluses võtavad normannidelt nende võimukorra, kui et iirlastelt ametisse asumist eelistavad vastu võtta. Asi on selles, et nagu meie annaalides 1095.aasta puhul tähele paneme Põhjateelased (Norwagenses) või Ostmanne, kes Iirimaa linnu ja mereäärt hõivavad, nimetatakse normannideks, mis keskajal võis olla, nagu õpetatud teavad, kõigi taanlaste, norralaste (põhjateelaste), Liivimaa elanike ja ülejäänud põhjaalade rahvaste üldnimetus. Et mitte vaikides mööda minna, mida Conani poja Griffithi elu kirjutajalt on edasi antud: üks kolme venna hõimlaste (veresoost) seast, kes Iirimaale tulid, koos oma Põhjateelastega koondusid Gallia suunas ja prantslastelt võidetud kohas Normannia maakonna asutasid. Teda nimetab ta Rodolphum’iks, keda teised Rolloks, kellelt Guilielmus ja teised normannid, kes Inglismaad valitsevad, oma sugupuu tõmbavad.

ka-ostmanne-nimetati-keskajal-vahetevahel-normannideks

Ad fontes!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Me loeme siit välja kolme Ostmanni venna nime, kelle hõimlaste saabumist annaalides tähistatakse 795.aastaga ja keda esialgu seostati esmajoones Recrani saarega. Nimekujude paljususeni kohe jõuan. Ja ka märgin, et kui ma ka ei suuda näidata ostmannide soomlust, siis ilmtingimata teatud Eestimaa kihelkonnad, mitte ainult põhjarannikult, vaid ka Võrtsjärve äärest (nagu ilmselt Kungthal) ja Lõuna-Eestis Kodijärveni välja saavad end seostada kadunud onu pärandiga. Liivimaal ei ole muistsest ajast saadik elanud mitte ainult soome tõugu inimesed. Seda ei näita mitte ainult kohanimed vaid ka elanike geenikombinatsioonid ja need ulatuvad 1500 aasta taha vähemalt! Teiselt poolt võivad eestlaste esivanemate teod olla mässitud ka taanlaste-norralaste ehk nortmannide kangasse. Kolmandaks pole mitte ainult Normandia asutaja Rollo Jalutaja olnud selle kirjelduse järgi eesti soost, vaid lausa Suurbritannia monarhia William Vallutaja läbi! Eestlased pole mitte ainult Läänemerel isanda rollis olnud, vaid ilmselt ka vahetevahel kontrollinud laevandust Põhjamerel! Normannid tegid 11.sajandi alguses palverännakuid Pühale maale, ühe sellise käigus 1016.aastal avaldasid rändurid Itaalias kohalikele vürstidele sellist muljet sõdimisoskustega, et neil paluti palgaliste ihukaitsjatena kohale jääda. Sajand hiljem said nad oma Lõuna-Itaalias nn Sitsiilia kuningriigi, mis samuti paistis silma kaubandusliku vabaduse ja vabade kunstide õitsenguga. Kuni dünastilised abielud inkorporeerisid palgasõdurite töö Saksa Rahva Püha Rooma riiki. Normannidega ema vereliiniga seotud Friedrich II oli punapea ja väidetavalt normannide soost saksa keiser, kes kunagi ei mõelnud sakslaste peale!

Võis siis lausa saksa keiser olla ema poolt eesti ehk easterlingide soost? Itaalias säiluvat kondid ja seega ka mt DNA paremini, mine tea!

Järgneb!

viikingi-munt-antoniuse-ehk-tonni-puuga

Antoniuse rist või Tõnni-Tinnüspuu?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: