Põhikahtluse tõusmine(116): estant celles du visage POLE “näo veenid=вены лица”

116 art116.artikli puhul võib ette heita leksikograafilist tõlkimist, ühelt poolt. Teiselt poolt jällegi kolmandate keelte tõlkevariantidest lähtumine. Kui veri muutub külmemaks ehk tõmbub kokku, siis on see tihedam. Leksikograafiliselt seisavad tihe ja paks kõrvuti ladina crassus eesti vastetena, ent neid ei saa teineteisega suvaliselt asendada, mitte sõltumatult kasutuskontekstist. Selle loogika järgi nõuab vähem ruumi. Külmemaks ja paksemaks muutumine (kristalleerumise puhu?l) ei luba ühtlasi vähem ruumi haarata! Koolilaps muidugi loeb Ilmamaa tõlget ja kilkab mitšurinlikust pealehakkamisest – vaata, kui alaarenenud oli 17.sajandi inimene, sest tema paksemaks muutumine võttis vähem ruumi! Paksem olla tähendab nii hõreduse kadumist kui ka laiuse suurenemist, kuna tihenemine implitseerib vaid esimest, mistõttu saab selles kontekstis olla ainuõige tõlkevariant.

Descartes’i tekstis pole otseselt juttu näoveenidest, küll aga pakub sellist nn mõttelist-sisulist varianti nii venekeelne, kui ka Bennetti ultramoodne interpretatsioon. Järgmine lause algab nii venekeelses variandis kui ka Ilmamaa “eesti tõlkes”samal kohal.

Espouvante=consternatio on ehmumine, mitte kohkumine, mis mõnes murrakus pelgalt “murega” piirdub.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: