Eestlaste kuum veri ja piirkondlik siunamine?

TIINA VÕTI EESTI KIHELKONNAD wiggala

Mare Kõiva kaunikujundusega trükisest “Eesti loitsud” võib leida päikese-vihma loitsu, milles Ambla elanikud manifisteerivad erinevust Vigala kihelkonna meestest-naistest ehk soost üldisemalt osundustega nende välistele ehk tõulistele joontele: “Vigalas on mehed mustad, mehed mustad, naised mustad, tüdrukud tulitigedad, poisid kännukarvalised!”.

Loomulikult võib asi taandudagi negatiivsete moraalsete omaduste poeetilisele ülekandmisele kännuvärvusele, ent tulitigedus näib olevat selles reas ka temperamendile osutamine. Ma ei hakka hetkel spekuleerima selle üle, kas vihmase ilma lükkamine Vigala soo kaela sisaldas vanu muinasarveid minevikust, vaid üritan sõnasabast kinni haarata ja leida toponümaatikast siirdealalisuse tunnuseid, ehkki eelarvamuslikult Läänemaa pidanuks ju olema vaid skandinaavialike mõjutuste pärusmaa. Tegelikult teab suur osa koolilapsigi, et ka Läänemaal leidub oma Võnnu, mille perenimed paistavad silma arhailisuse poolest.

Ma jätan etümoloogilises rekonstruktsioonis nn sirp-vigel konstruktsiooni vahele, sest ette võetav katse sisaldab seda põhjana ikkagi.

Mis on Wiggala, see on Alt-Fickel, kuna Hupel sedastab, et Sickenkos ja Sollenkos figureerisid koha rööpvormidena. Järelliide -köz pakub koheselt ugri suunda ja kuivõrd Levedia Kiievi ja Voroneži vahel 9.sajandil kuulub ajalooliste faktide sekka, siis ei pruukinud vaid hüpoteetiline Ydumea ehk Ötumegdy-Vidumaa olla ugrilaste vana siirdeala Liivimaal. Etelköz‘i puhul funktsioneerib järelliide “maa” tähenduses, kuna kaasjal kasutatakse seda kogukonna või koguduse (?) jaoks. Kas Sicken- ja Sollen- võivad olla sama tähenduse kaks erinevat märki ja sobituda kuidagi Fickel’i ja Wiggala’ga?

wige wigwen

Sollen võiks seostuda kaasaegse sõnaga sólyom-félékpistrik”, kuna Sikken (sek-sök?) juhatab meid samatähendusliku leedu (nn wendo-letooni) sakalas juurde. Slaavi-eesliitelitest aitab türgi-ugri leksikaalsete variantidega silda luua valgevene cо+кіл.

Slaavi ja nn wendo-letooni vorm näivad olevat reverteeritud esisilbilises vahekorras aseritürgi qı+zı+l-quş. Loetlemist väärivad samuti mitte suhestuvad soome jalohaukat, kurdi Şimqar, kirgiisi Шумкарлар, osseedi uari-wari (Уари).

weihe wige

Kuidas kõlbab komplekti Wiggala? Segakeelsus siirdealade topo- ja hüdronüümide puhul ei tohiks meid rannarootslaste näitel takistada. Ebaranges indo-germaanlaste pruugis tarvitati mõisteid der Falke ja der Weih/e “loorkull” mõnikord läbisegi, sõltuvalt vaatleja jälgimisvõime teravusest. Saksa Weih-Weihe‘le vastab ladina circus ja bretoonide skoul, soome suohaukat peaks eesti keeles olema sõnasõnalt “sookull“, kuna viimane vastab häälikuliselt täpselt vene сокол-sokol‘ile “pistrik”.  Arvestades tõika, et eesti-soome teaduskeel pole vanem kui sajand, siis terminoloogilistest lahknevustest ajaloolise  toponüümika uurimisel ei maksa end lasta segada.

Nagu kinnitavad saksa etümoloogiad, siis loorkulli algsõna seisnenud muuhulgas wīge-wīhe-wīwe häälikute seerias, ehk fikel ja wiggel oleksid normi piiridesse paigutuvad der Wige murdevariandid.

Ugrid Lihulas? Mind ei üllataks, kui mõnel vanal kalmistul leiduks ka üks tohhaariakeelne hauaplaat.

Lõpetuseks üks tuleloits Võnnu kihelkonnast Tartu küljealt, mis veenab meid, et Eesti on ajalooliselt olnud eelkõige geograafiline mõiste, ehkki veel varem siinkirjutaja meelest tulekummardus-religiooni (Hestia-usu) kants, mis ühendas pikka aega sarnaste praktikatega erinevate tüvede siirdealasid Läänemere idakladal.

tulesonad 2345

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: