Sallivuse sallimisest (1)

TOLERANTSUS PROSTITUTSIOON JA LADYBOYS

Ei, see ei ole meigitud dr Leo Luks. Need on ülesvõtted dokfilmist – Bangkok Girl – Thailand Night Life (2006). Kell neli hommikul  Tai laatade kokkupanemise ajal, kui tüdrukud on juba laiali läinud, siis pakuvad valveteenust veel ladyboyd, kes meiga ja plastilise kirurgia varal näevad paremad välja kui naisena sündinud. Mille Taimaal saab kätte 10 dollari ehk vähem kui 10 euro eest, selle eest küsitakse nt USA põrandaalustest majades 150 dollarit. 22.minutil jäädvustatud ladyboy edulugu seisneb Austraalia mehe kohtamises, kes jäänud nii rahule, et andnud korra eest lausa 100 dollarit, mis on ilmatu suur raha.

Iga Riigikogu koosseisu valimise eel üritab mõni liberaalne pistrik, mõnikord ka pelk poliitiline tähelepanuotsija, endale nime teha seks-töönduse legaliseerija ja maksustusgeeniusena. Ettevõtlike noorte naiste füüsilise töö varal usutakse ära lappivat eelarve-augud, mis lubaksid stabiilselt teha pensionitõusu, õpetajate ja politsei jt palkade kasvuprognoose.

Mis selle taga seisneb? Vabadus või hoolimatus? Ahnus või ettevõtlusvaim? Või põlgus, millele on võõras noore keiser Tituse aatelisus, et riik peab põhinema ainuüksi väärikusel ja puhtal majandustegevusel? Tõsi, Vana-Rooma majandus seda kuidagi olla ei saanud, sest riigikassat täideti regulaarselt sõja- ehk röövsaagi, orjakaubanduse ja militaarsete väljapressimiste (maksustamiste) varal.

tüdruk ettevõtlike taimaalaste promenaadilt

45% tänavatüdrukutest on Taimaal haiged ja selle vastu ei aita pikaajaline kogemus, ravimite madal hind ja anarhia käsimüügis ega prostitutsiooni legaliseeritus.

Kas lõbutegevuse legaliseerimise ehk riikliku tuginduse loomise idee taga seisab naiivne usk, et bordelle on võimalik hallata kuritegelike organisatsioonideta, mis samas levitavad mõnuaineid ja retseptiravimeid, ja turu reguleerimise nimel paratamatult osalevad moodsas orjakaubanduses, mida kaasajal nimetatakse inimkaubanduseks? Et oleks uut, paremat ja ka odavamat kaupa!

Või veendumus, et promiskuiteetsus pole vilkuv kollane, mis teatab hingehädadest, kuivõrd see on psühhopaatia üks tunnuseid, ja meelsasti (vabal valikul) prostitueerivad naised-mehed on promiskuiteetsed?

Üks hingehäda viib teiseni ning psühhopaatiaks üle mineva hälbe institutsionaliseerimise korral riskib ühiskond kasvavate põlvkonna nn kõlbelise julgeolekuga.

survivor sex slavery

Kui vastas on multimiljonärist kiskja, siis saavad seks-orjad ka neist, keda loetakse sünnipäraselt ilusate ja kaitstute sekka. Modellindusel lasuvad lihakaubanduse kahtlused on viimastel kümnendil ainult võimendunud.

Vastupidiselt mõningatele eelarvamustele on inimkaubandusega hädas üliriik USA, kus 80% ohvritest moodustavad kodanikud.

Veel 2007.aastal lõi lained 40-aastase mustanahalise kulturisti Brian Forbes ja Dennis “Rahmyti” Paris’i poolt organiseeritud sund-prostitutsiooni võrk, kus üks müüs teisele 20 000 dollari eest kaks noort valgenahalist/blondi tüdrukut. Mõlemad olid uimastisõltlased, seetõttu polnud neil tegelikult võimalust pikemat aega vastupanu osutada. Kurioosne oli viis, kuidas  Forbes leidis tüdrukud. Kõigepealt ühe alaealise naiivse blondi õepoole, kelle tõi koduseinte vahele ja tutvustas seal talle oma musta tüdruksõpra. Enam naiivitar sellest majast vähemalt tükk aega välja ei astunud, vahest ainult õe sisse tõmbamiseks. Mehed jäid vahele ning hakkasid kandma 8 kuni 30 aastaseid vanglakaristusi. Ent mitte kõik orjastajad ei saa karistada, ka mitte need, kes rutiinselt töömesilasi füüsiliste märkustega sotsiaalselt korrigeerivad. Ameerikas ongi üsna tavaliseks kujunenud rakk-ettevõtlus tänavaprostitutsiooni puhul, kus teenuse pakkuja kupeldaja-turvameheks on poiss-sõber.

NELI

2. orjapidaja märk – tätoveering, 3. Pattaya loosung, 4. hinnad USA-s.

Eesti filosoofide või filos.kirj.raamaturingides ei domineeri sugugi feministlikud arusaamad. Mart Raukas, Marek Volt ja Leo Luks leiavad, et vägivallast ja naiste väärkohtlemisest on prostitutsiooni puhul asi kaugel. Ilmselgelt on neile arusaamatu, miks (gei-keskuse?) San Francisco tänavatel kiusatakse suuseksi osta püüdvaid mehi (vt dokki Sex Slaves – The Men Who Buy (2013)). Või miks kriminaliseeriti seksiostmine tervikuna nii Rootsis kui California osariigis. Frau Margit Sutrop’i olen tabanud 2007.aastal kahe teineteise suhtes vastassuunaliselt kulgevatelt märkustelt. Marek Volti doktoriliikudel (see sama üritus TÜ Vanas Kohvikus, mis kulmineerus härra Matjuse skandeeringutega – “professor Roomet jakapi!!”) kiitis ta juhendatava tarmukust takka. Enamgi, kui lugeda tema 2004.aasta avalikku sõnavõttu Eesti PäevalehesKas sallida sallimatust“, siis selles esinevad liberaalsed loosungid sobivad Volti toetavate avaldustega.

See, et seekord olid rünnaku objektiks homod, oli puhas juhus. Tegemist on lihtsalt üha levinuma püüdega leida kõigile hädadele süüdlast. Kord sobivad selleks narkomaanid, kord salaviina tootjad, siis prostituudid ja nüüd homod. Sallimatuse ohvriteks on juba langenud ka võõramaalased, kes justkui ohustaks meie poolt ainuõigeks peetavat elulaadi.

(jätkub)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: