Cohnitzi gambiit I

cohnitz 33 ABCD EF

17.novembri 2006.aasta ettekande ehk artikli visandi puhul varustas hr Cohnitz tagantjärgi mind ettepanekute-küsimustega, mis vaatamata hoiaku kohendamiseks saadud ajale mõjusid endiselt paljastavalt.

***

1. ja 2. Sissejuhatav lõik motivatsiooni osas, nagu ka viimane lõik, peaksid näitama, et professoril polnud õrna aimugi Yale Ülikooli juures tehtud tööst ja professor Laurence Horni panusest.  Enamgi, see tundub olevat lihtsalt jälgede segamine, millele hiljem, loomulikul väljakeerutaval kombel, lisandus jutt pluralismist, mille kohaselt keegi ei eksi. Ehk vabandada ja hüvitada pole tarvis, kui varasem strateegia põhines teistsugusel distributsiooni põhimõttel, kus vaaraol on alati õigus ja Joosep istub vägistamissüüdistusega vanglas.

Olgu lisatud lõik Horni artikli osalisest tõlkest, mis ilmus siin blogis:

SCE aristoteles

Segadus lugemisreeglite järgisega – kord minimaallugemine, kord täpne, millest järgnebki segadus (II lk 1.lõik)

SCE JAMPSIMINE MAX EXACT TÄHENDUS

3. Lihtsameelne argument, mille üle Cohnitz muretseb, pöördudes sama libisevalt ja lugemisreegleid ümberlülitavalt tagasi II leheküljel, väljendub selgelt klassikalise Porphyriose puu diagrammis: I ja E on vasturääkivad, kuna I-st hargneb järgmine kontradiktsioon, st nii O kui A implitseerivad I. Ometi subalterneerub O E-le, ehkki selle läte on temaga kontradiktoorses suhtes. See on Aristotelese loogika peccatum originis, kuivõrd ruut abstraheeritaksegi genus-species dihhotoomiast.

SCE arbor porph

4. Kas loogiline ruut on säilitanud oma positsiooni loogika-alases hariduses?

Definitsiooniteooria on konservatiivne, samas loogika selgroog siiani. Lähtepunktid, millest antiiksed alustasid, pole endised, ent põhimõte olulisel kombel sama.

sce-animal-rationale 222

SCE DESCARTES COORDINATES

Mis on üldse loogiline ruutsus? Decartes’i koordinaadistik kui loogilise ruutsuse eksplosiivne teisend!

5. Ontoloogia ehk metafüüsika ja loogika. Kas see on eksitav väita, et tänapäevane loogika kaldub distantseerima loogilisi küsimusi metafüüsilistest. Mulle näib, et kogu analüütiline filosoofia arenes välja just sellisest eeldusest eraldada protokollimatud väited tõesisulistest. Selleks kasutati loogikat, universaalset instrumenti.

Ma jätan Frege kõrvale ja poetan pilgu John Venni (1834–1923)  Symbolic Logic I peatükki. Kas Venn oli eksitaja?

It will be well therefore, before explaining the foundations on which the Symbolic Logic must be understood to rest, to give a brief discussion of the corresponding substructure in the case of some other systems with which the reader is likely to be more or less familiar. It will be readily understood that we shall not dig down any deeper than is absolutely necessary, and this is fortunately not far below the surface. Psychological questions need not concern us here and still less those which are Metaphysical. [2]

Järelmärkus

Kogu lugupidamise juures Stanfordi Ülikooli suhtes, ei asenda sealne nn filosoofia entsüklopeedia tõsiseid akadeemilisi monograafiaid ega artikleid. Need on ülevaated, igati sobivad filosoofia algõppesse, ei enamat.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: