Tartu Ülikool ja “E.T”

Tartus on puhkenud kired. Nagu alati. Permanentsete hoogudena. Ülikooli IT-juht vallandati, päevapealt.

Ma ei teadnudki, et hr Salu oli selle ülikooli kooshoidva ettevõtmise eesotsas. Ma mäletasin teda 90.aastate algusest Üliõpilasedustuse aegadest, kui ta istus Vana kohviku katusekorrusel tugitoolis (anno 1994) ja vaid oigas, kuidas ametlikult-eesriide taga asju tehakse-reguleeritakse. Tema vastupanuvõime oli vähemalt neil puhkudel läbi põlenud. Ent ta pidas siiski vastu tervelt 18 aastat!

TÜ ja ET

Ülikooli aastate jooksul tuli mul paaril korral, IT valdkonnaga inimestega kokku puutuda.

Esimesel korral üritasin töökorda saada Endla Lõhkivilt saadud vana IBM sülearvutit: see oli olnud tema kasutuses, mõned tõlked olid endiselt mälust leitavad (või taastasin ma need mõne programmiga – ei mäleta!) ja seejärel, ka need andmed leidsin ma kõvakettalt, kellegi Raplamaal elava (?) ja põllumajandusega tegeleva meessugulase käsutuses, kes oli klaviatuurile kleepinud paberist väljalõigatud täppidega minisedeleid.

Paranduses käimise käigus seletati mulle, et arvutil on säilinud jääkväärtust 1000 krooni eest. Kui küsisin, mis aasta pärast on jäänud, siis kehitati õlgu ja visati onu-heinolikult käega. Sõitsin selle vana läpakaga Montreux’sse  üleilmsele loogikakongressile ettekannet tegema, sest paremat ei olnud.

Kord, lennujaamas, hakkas noor ametnik arvutit nähes naeru pugistama, mul oli piinlik.

Teisel puhul (anno 2007) tormas IT-mees teadusfilosoofia arvutiruumi (kui see asus veel Lossi tänava 2.korrusel (st korrus kõrgemal rez-de-chaussee‘st), kui olin just ruumi sisenenud ja asetanud koti lauale. Mõned hetked varem alanud kõvaketta krabin ja lambikese vilkumine näitas, et keegi oli ühenduste kaudu sisenenud akna-äärse arvuti failidesse või sooritas selle vahendusel mingit mahalaadimisoperatsiooni. IT-mees oli valmis mulle kraesse kargama, et miks ma viibin samas ruumis kõvakettaga, mis on ajanud vahetult (!) arvutisüsteemi umbe. Küsisin kõigepealt, millist arvutit ta silmas peab. See oli nõksuga küsimus, sest vanem arvuti, mis seisis eesmise laua peal, oli netti ühendamata.

Paraku oli ilmne, et keegi polnud lähema kahe minuti jooksul hiirt liigutanud, sest kuvar oli puhkereziimis ja pime. Kõrvalkabinetis istus külaline Saksamaalt, härra Cohnitz, kes jõudis kodumaal ka tarkvara hindaja ametis olla. Tema oli kindlasti üks neist, kes kuulis mind sisenevat.

Ma ei tea, mis mahalaadimisel võis olla. Jõudnuks ma minna arvuti juurde meile vaatama, oleks, võibolla, pahaaimamatult sigatseja võrgus sipelnud.

Teiselt poolt, IT käbe väljailmumine, jope korralikult seljas, jättis mulje ettekäände otsimisest. Ma olen olnud politsei pressiesindaja ja tean üsna hästi, milline on ka väga noorte ja teotahteliste meeste reageerimisvõime-operatiivkiirus.

See lugu jättis halva mulje.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: