Eetikaprofessor Margit Sutrop: Sexy!

Mälestused Tartu ülikoolist ehk tagantpoolt ettepoole

Minu päeva algust ilmestas mittetavaline seik – linnupesa oli puuotsast alla kukkunud, kõrval kolm lõpnud munast koorunud olendit.
Surm enne sirgumist ja sulgedesse virgumist, ütleks poeet, võib-olla.
Olete valmis?!
Minu mälestused Tartu Ülikoolist jaotuvad laias laastus kaheks. Mälestused sellest õppeasutusest enne seda, kui administratiivpositsioonile asetati Margit Sutrop ja pärast seda. Esimene pool on täis positiivseid mälestusi, üsna hea mulje jättis samuti Konstanzi aeg.
Margiti “naljake” kolleegide kitsamas ringis, 2006.aasta sügisel Paul McLaughlin’i üürikorteris Lutsu tänaval Jaani kiriku kõrval, narris tema, ent juba endist doktoranti Indrek Männistet, kelle ilmne homoseksuaalsus oli toona veel saladuseks ainult siinkirjutajale.
Tutvusin Männistega Konstanzis ega käinud privaatsemalt osakonnaga läbi, mistõttu mul ei olnud vähimatki aimu tema üsna ebadiskreetsest minevikust Tartu kitsama ringi pidudel. Siiski, kuivõrd ta oli ainuke filosoofilist kõnepruuki tundev inimene seal ja näitas huvi üles esmajoones vastassoo vallutamise suhtes, siis käisime tihedalt läbi.
Niisiis viskas eetikaprofessor Margit Sutrop nalja homoseksuaalse Männiste uue tuttava välimuse üle, millele järgnes esmalt pinev vaikus, seejärel kurgulaehäälne ehheeeehhe. Kõige valjemalt kõlas millegipärast professor Daniel Cohnitzi hääl.
See seik ärgitas minus huvi kontekstuaalse markeerimise vastu, mis võiks olla ühtlasi kontekstuaalse loogika osa. Kuidas määrata väljaütlemise tähendust, selle kaalu, kooskõla ja vastupidisust normidele?
Kõigepealt on oluline väljaütlemise funktsioon, kuidas informatsiooni edastatakse. Kas see on otsene kõne või tsiteerimine. Võtta see samuti hargnemise punktiks. Sest kui kõneleja tsiteerib, ei saa ta kanda vastutust öeldava tähenduse osas, kuigi sõltuvalt sellele kellele ja miks räägitakse muututakse pealekaebajaks – ligemese reetjaks. Ehkki ka viimatinimetatud väärtuse suhtes pole religioonivastased nõnda tundlikud nagu religioossed Juuda suudluste suhtes.

Seega vastavalt D (directum) või C (citare) ehk siis positio, milleks võib olla märk, sõna, fraas, lause, p (D sive C, ..). Margit Sutrop ütles “Sexy” ingliskeelses kõnes, välismaalaste juuresolekul, seega selle funktsiooni määramisel näeb esimese semantilise funktori täitmine välja nii – “sexy” (D, ……..). Kuna see, kes ütleb “ma tsiteerin” või “ta ütles “sexy”” – seega “sexy”(C,..). See oli tema kõnetegu ning teod on inimeste maailmas seotud vastutusega.
Edasi läheb mõnevõrra keerukamaks.
On omaette küsimus, kuidas kõneluse tähendus muutub pealtkuulajate tõttu, ka sellise, kellele kõnelus pole sihitud, kellest kõneldakse. Hetero mehe sidumine homoseksuaalse kontekstiga on ilmselt mustav, teotav teguviis. Hästikasvatatud inimesed eksivad samuti, ent erinevalt nurjatutest, lurjustest ja matsidest nad vabandavad, kui ei ole just tegemist sõjaseisukorraga.

(jätkub)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: