Eetikaprofessor Margit Sutrop: Sexy!

Mälestused Tartu ülikoolist ehk tagantpoolt ettepoole

Minu päeva algust ilmestas mittetavaline seik – linnupesa oli puuotsast alla kukkunud, kõrval kolm lõpnud munast koorunud olendit.
Surm enne sirgumist ja sulgedesse virgumist, ütleks poeet, võib-olla.
Olete valmis?!
Minu mälestused Tartu Ülikoolist jaotuvad laias laastus kaheks. Mälestused sellest õppeasutusest enne seda, kui administratiivpositsioonile asetati Margit Sutrop ja pärast seda. Esimene pool on täis positiivseid mälestusi, üsna hea mulje jättis samuti Konstanzi aeg.
Margiti “naljake” kolleegide kitsamas ringis, 2006.aasta sügisel Paul McLaughlin‘i üürikorteris Lutsu tänaval Jaani kiriku kõrval, narris tema, ent juba endist doktoranti Indrek Männistet, kelle ilmne homoseksuaalsus oli toona veel saladuseks ainult siinkirjutajale.
Tutvusin Männistega Konstanzis ega käinud privaatsemalt osakonnaga läbi, mistõttu mul ei olnud vähimatki aimu tema üsna ebadiskreetsest minevikust Tartu kitsama ringi pidudel. Siiski, kuivõrd ta oli ainuke filosoofilist kõnepruuki tundev inimene seal ja näitas huvi üles esmajoones vastassoo vallutamise suhtes, siis käisime tihedalt läbi.
Niisiis viskas eetikaprofessor Margit Sutrop nalja homoseksuaalse Männiste uue tuttava välimuse üle, millele järgnes esmalt pinev vaikus, seejärel kurgulaehäälne ehheeeehhe. Kõige valjemalt kõlas millegipärast professor Daniel Cohnitzi hääl.
See seik ärgitas minus huvi kontekstuaalse markeerimise vastu, mis võiks olla ühtlasi kontekstuaalse loogika osa. Kuidas määrata väljaütlemise tähendust, selle kaalu, kooskõla ja vastupidisust normidele?
Kõigepealt on oluline väljaütlemise funktsioon, kuidas informatsiooni edastatakse. Kas see on otsene kõne või tsiteerimine. Võtta see samuti hargnemise punktiks. Sest kui kõneleja tsiteerib, ei saa ta kanda vastutust öeldava tähenduse osas, kuigi sõltuvalt sellele kellele ja miks räägitakse muututakse pealekaebajaks – ligemese reetjaks. Ehkki ka viimatinimetatud väärtuse suhtes pole religioonivastased nõnda tundlikud nagu religioossed Juuda suudluste suhtes.

Seega vastavalt D (directum) või C (citare) ehk siis positio, milleks võib olla märk, sõna, fraas, lause, p (D sive C, ..). Margit Sutrop ütles “Sexy” ingliskeelses kõnes, välismaalaste juuresolekul, seega selle funktsiooni määramisel näeb esimese semantilise funktori täitmine välja nii – “sexy” (D, ……..). Kuna see, kes ütleb “ma tsiteerin” või “ta ütles “sexy”” – seega “sexy”(C,..). See oli tema kõnetegu ning teod on inimeste maailmas seotud vastutusega.
Edasi läheb mõnevõrra keerukamaks.
On omaette küsimus, kuidas kõneluse tähendus muutub pealtkuulajate tõttu, ka sellise, kellele kõnelus pole sihitud, kellest kõneldakse. Hetero mehe sidumine homoseksuaalse kontekstiga on ilmselt mustav, teotav teguviis. Hästikasvatatud inimesed eksivad samuti, ent erinevalt nurjatutest, lurjustest ja matsidest nad vabandavad, kui ei ole just tegemist sõjaseisukorraga.

(jätkub)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: