JUDO KUI KEHALINE KASVATUS
Julgustatuna edust maksimaalse tõhususe printsiibi rakendamisel rünnaku ja kaitse tehnikatele, ma püstitasin küsimuse, kas ei saaks sama printsiipi kasutada tervise parandamiseks, s.o kehaliseks kasvatuseks.
Palju seisukohti on välja arendatud vastamaks küsimusele: mis on kehalise kasvatuse eesmärk? Pärast pikka endamisi mõtisklusi ja vaadete vahetamist paljude teadmistega inimestega, ma jõudsin järeldusele, et judo eesmärk on teha keha tugevaks, kasulikuks ja terveks, ja samal ajal ehitada üles iseloom läbi moraalse ja füüsilise distsipliini. Olles niisiis selgitanud kehalise kasvatuse eesmärki, vaatame kui täpselt üldlevinud kehalise kasvatuse meetodid kinnitavad maksimaalse tõhususe printsiipi. Viise, kuidas inimesed treenivad oma keha on palju, ent nad jagunevad kahte üldisesse kategooriasse: spordid või võimlemine. Raske on üldistada sporte, kuna neid on nii palju erinevaid tüüpe, ent nad jagavad ühte olulist iseloomustavat joont: nad on loomult võitluslikud. Nende leiutamise eesmärgiks ei ole olnud kindlustada tasakaalustatud füüsilist arengut ja tugevat tervist. Vältimatult on mõned musklid alaliselt ülearendatud kuna teisi eiratakse. Lõpptulemusena, tehakse aegajalt kahju erinevatele keha piirkondadele. Kehalise kasvatusena ei saa paljusid sporte kõrgele asetada – õigupoolest peaks neid kas kõrvale heitma või parandama – kuna neil ei õnnestu kõige tõhusamal viisil ära kasutada vaimset ja füüsilist energiat ja nad takistavad liikumist tervise, tugevuse ja kasulikkuse sihi saavutamise suunas.
Võimlemine aga asetatakse vastupidiselt kõrgele kohale kui kehaline kasvatus. Võimlemise harrastamine ei ole keha kahjustav, on üldiselt tervist parandav ja tagab igakülgse keha arengu. Siiski, kaasajal üldiselt praktiseerituna on võimlemisel puudused kahes suhtes: huvi ja kasulikkus.
On palju viise, kuidas teha võimlemist külgetõmbavamaks, ent üks, mida ma kaitsen on grupiharjutuste tegemine, millised ma olen ka katseliselt väljatöötanud. Iga kehaosa, kaela ja keha liikumine tugineb maksimaalse tõhususe printsiibile ja esitab seda ideed. Kombinatsioonis tehtuna, nad tagavad efektiivselt harmoonilise füüsilise ja moraalse arengu. Teine harjutuste hulk, mille ma välja mõtlesin Seiryoku zen’yo kokumin taiiku (‘Maksimaalse tõhususe rahvuslik kehaline kasvatus’), praktiseeritakse Kodokanis. Selle liikumised mitte ainuüksi ei vii tasakaalustatud füüsilise arenguni vaid samuti võimaldavad treeningut rünnaku ja kaitse aluste osas. Ma kirjutan sellest lõplike detailideni 19.peatükis.
Et kehaline kasvatus oleks tõeliselt efektiivne, peab see tuginema tõhusale vaimse ja füüsilise energia kasutamisele. Ma olen veendunud, et tulevased edusammud kehalises kasvatuses tehakse kooskõlas selle printsiibiga.
KAKS TREENINGU MEETODIT
Senimaani olen ma puudutanud kahte peamist judo treeningu aspekti: keha arendamist ning kaitse ja rünnaku vormide treenimist. Esmased treeningmeetodid mõlemaks sihi saavutamiseks on (1) kata (2) randori.
Kata, mis tähendab ‘vormi’, on ettekorraldatud liikumiste süsteem, mis õpetab kaitse ja rünnaku aluseid. Lisaks heitmisele ja kinnihoidmisele (mida kasutatakse ka randoris), sisaldab see käelööke, jalalööke, pistmist, raiumist ja mitmeid teisi tehnikaid. Viimased esinevaid vaid katas, kuna vaid katas on liikumised ettekorraldatud ja iga partner teab, mida teine teeb.
Randori tähendab ‘vaba treeningut’. Partnerid võtavad paaridesse ja võistlevad teine-teisega justkui tegelikus võistluses. Nad võivad heita, kinni hoida, kägistada ja kasutada käevalusid, ent nad ei või teha käe- ega jalalööke või kasutada teisi tehnikaid, mis on kohased vaid tõelisele käsikähmlusele. Peamised randori tingimused on, et osalised hoiduvad vigastamast teine-teist ja järgivad judo etiketti, mis on ilmtingimatu kui tahetakse saada maksimaalset hüve randorist.
Randorit võib kasutada kas kui treeningut rünnaku ja kaitse meetodite seast või kui kehalist kasvatust. Mõlemal puhul tehakse kõiki liikumisi kooskõlas maksimaalse tõhususe printsiibiga. Kui kaitse ja rünnaku treenimine on eesmärk, siis kontsentratsioon tehnikate korralikuks sooritamiseks on piisav. Ent peale selle, on randori ideaal füüsilise kehalise kultuuri jaoks, kuna see kaasab kõiki kehaosi ja erinevalt võimlemisest, sooritatakse kõiki selle liikumisi eesmärgi-päraselt ja viiakse ellu hingestatult. Sellise kehalise treeningu eesmärk on viia täiuseni kontroll keha ja vaimu üle ja valmistada inimene ette mistahes hädaolukorraks või rünnakuks, tahteliseks või juhuslikuks.
MEELE TREENING
Nii kata kui ka randori on vaimse treeningu vormid, ent kahest on randori kõige efektiivsem.
Randoris peab välja otsima oponendi nõrkused ja olema valmis ründama kõigi oma ressurssidega, kasutades ära momenti kui võimalus on end avanud, ilma et rikutakse judo reegleid. Randori praktiseerimine kallutab õpilast tegevuses innukusele, siirusele, järelemõtlikkusele, ettevaatlikkusele ja kaalutlemisele. Samal ajal mees või naine õpib hindama ja tegema kiireid otsustusi ja toimima kiirelt, sest kas rünnates või kaitstes, ei ole randoris kohta otsustamatusele.
Randori puhul ei saa kunagi olla kindel millist tehnikat vastane kasutab järgnevalt, nii peab olema alaliselt valvel. Valmisolek muutub teiseks omaduseks. Omandatakse kehaline tasakaal, enesekindlus, mis tuleb teadmisest, et ta saab hakkama mistahes ootamatu sündmusega. Tähelepanelikkuse ja vaatluse, kujutluse, mõtlemise ja otsustamise võimed tõusevad loomupäraselt ja need on kasulikud omadused nii argielus kui ka dojos.
Tegeleda randoriga tähendab keerulist võistlevate poolte vaimse-füüsilise suhete uurimist. Sellisest uurimisest tuletatakse sadu kasulikke õppetunde.
Randoris me õpime kasutama maksimaalse tõhususe printsiipi isegi siis, kui me suudame vastasest kergelt üle olla. Õigupoolest on palju muljetavaldavam võita vastast vastava tehnikaga kui et brutaalse jõuga. See õppetund samavõrd rakendatav argielule: õpilane mõistab, et veenmine, mis tugineb tugevale loogikale on palju efektiivsem kui sundimine.
Teine randori väärtus seisneb õige hulga jõu kasutamises – eales liiga palju ega ka liiga vähe. Kõik on kohanud inimesi, kes ei ole suutnud saavutada sihiks seatut sellepärast, et ei arvestanud korralikult nõutavat pingutuse hulka. Ühes äärmuses ei suutnud sihti sättida, teiselt poolt, ei teadnud millal peatuda.
Randoris me tavaliselt astume vastu oponendile, kes oma soovis võita on aus. Me oleme treenitud mitte vastanduda otseselt jõuga, vaid maadelda vastasega kuni tema pealehakkamine ja jõud on ammendunud ja siis rünnata. See õppetund on meil käepärast kui me kohtame sellist inimest argielus. Kuniks mingi mõtlemine ei evi toimet, siis kõik, mida me võime teha, on oodata maharahunemist.
Need on vaid mõned näited panustest, mida randori võib teha noorte teadvuste intellektuaalseks treeninguks.
EETILINE TREENING
Vaatame nüüd viise, kuidas maksimaalse tõhususe printsiibi mõistmine paneb aluse eetilisele treeningule.
On inimesi, kes on loomult erutuvad ja lubavad endale vihaseks saamist kõige triviaalsematel põhjustel. Judo võib aidata sellistel inimestel õppida enesekontrolli. Treeningu varal, nad mõistavad peatselt, et viha on energia raiskamine, et see evib endale ja teistele ainult negatiivseid toimeid.
Judo treening on samuti äärmiselt kasulik neile, kellel puudub mineviku ebaõnnestumiste tõttu enesekindlus. Judo õpetab meid otsima parimat tegevuskäiku, mistahes ainulaadsetes oludes ja aitab meil mõista, et muretsemine on energiaraiskamine. Paradoksaalselt, mees, kes on läbi kukkunud ja mees, kes on edutipul on täpselt samas positsioonis. Mõlemad neist peavad otsustama, mida edasi teha, valima tee, mis viib edasi. Judo õpetused annavad igaühele võrdse potentsiaali eduks, esimesel puhul juhib meest välja letargiast ja pettumusest energilise toimimise seisundisse.
Veel üks tüüp, kes võib lõigata kasu judoga tegelemisest, on krooniliselt rahulolematud, kes on alati valmis süüdistama teisi. Need inimesed jõuavad arusaamale, et nende negatiivne vaimu raamistatus toimib vastupidiselt maksimaalsele tõhususe printsiibile ja selle printsiibiga kooskõlas elamine on võti tulevikku-vaatava vaimse seisundini.
ESTEETIKA
Judoga tegelemine toob endaga kaasa palju naudinguid: harjutuste meeldiva tunde edasi kandumise lihastele ja närvidele, liikumiste valdamise rahuldustunde ja võistluste võitmise rõõmu. Mitte väiksem neist ei ole see ilu ja vaimustus graatsiliste ja tähendusrikkaid tehnikate sooritamisel ja näha neid teisi esitamas. See on judo esteetilise külje sisu.
JUDO VÄLJASPOOL DOJO
Judo võistluste põhjendus peitub idees, et võistluses õpitud õppetunnid leiavad kasutamist mitte ainult tulevases treeningus vaid maailmas laiemalt. Sel puhul ma loetleks üles viis aluselist printsiipi ja näitan lühidalt kuidas need toimivad ühiskondlikus valdkonnas.
Esimene on maksiim, mis ütleb, et tuleb pöörata suurt tähelepanu enda ja teiste vahelistele suhetele. Toomaks näidet: enne kui tehakse rünnak, tuleb arvestada vastase kaalu, kehaehitust, tugevaid külgi, temperamenti ja nii edasi. Samas peab olema kõigele vaatamata teadlik oma tugevatest joontest ja nõrkustest ja tuleb kriitilise silmaga hinnata ümbritsevat. Neil päevadel kui võistlusi peetakse väljas, vaataks ta ala üle selliste asjade suhtes nagu kivid, süvendid, seinad ja muu sarnane. Dojos arvestaks ta seinu, rahvast või teisi võimalikke takistusi. Kui inimene on hoolikalt arvestanud kõigega, siis õiged vastasest jagusaamise vahendid saavad iseenesest ilmsiks.
Teine punkt on seotud juhtimise ülevõtmisega. Selliste lauamängude mängijad nagu male ja go tunnevad juba seda käigu tegemise strateegiat, mis meelitab teist mängijat tegema teatud viisil käiku. See kontseptsioon on ilmselgelt rakendatav nii judole kui ka igapäevasele elule.
Selgelt väljendatuna, kolmas punkt on: Arvesta kõike, käitu otsustavalt. Esimene fraas on vahetult seotud ülalpoolse esimese punktiga, see on, inimene peab piinlikult täpselt hindama oma vastast enne kui viib läbi tehnika. Kui see on tehtud, siis nõuanne, mis anti teise fraasiga järgneb automaatselt. Tegutseda otsustavalt tähendab, et nii tehes tehakse ilma kõhklusteta ja teisejärguliste mõteteta.
Olles näidanud kuidas käituda, ma annaksin teile nõu millal peatuda. Seda võib sõnastada väga lihtsalt. Mil ettearvestuslik punkt on saavutatud, on aeg lõpetada tehnika või mistahes muu rakendus.
Viies ja viimane punkt väljendab judo tõelist olemust. See sisaldub ütluses: Kõnni mööda ühte teed, muutumata ei võitudega ülbeks ega kaotustega murtuks, unustamata ärksust, mil kõik on vaikne või muutudes hirmunuks, mil oht ähvardab. Implitsiitselt on siin hoiatus, et kui me laseme end edust uinutada, järgneb võidule vältimatult lüüasaamine. See tähendab samuti, et peab alati olema valmis võistlemiseks – isegi vahetult pärast võidu saavutamist. Sõltuvalt kas inimese ümbruskond on rahulik või rahutu, tuleb alati rakendada käepäraseid vahendeid saavutamaks oma eesmärki.
Judo õppija peab neid viit printsiipi meeles pidama. Rakendatuna töökohal, koolis, poliitilises tegevuses või mistahes sotsiaalses valdkonnas, ta leiab, et tulusus on suur.
Kokkuvõttes on judo vaimne ja füüsiline distsipliin, mille õppetunnid on lihtsalt rakendatavad meie igapäevaste tegemistega toimetulemiseks. Fundamentaalne judo printsiip, see, mis juhib nii rünnaku kui ka kaitse tehnikaid, mis ka ei oleks siht, see on parimal viisil saavutatav kasutades selleks eesmärgiks maksimaalse tõhususega keha ja vaimu. Sama printsiip rakendatuna meie igapäevasele elule viib kõrgema ja ratsionaalsema eluni.
Judo tehnikate treenimine ei ole ainus viis haaramaks seda universaalset printsiipi, vaid see oli tee, kuidas ma jõudsin selle mõistmisele, ja vahend, mille varal ma püüan teisi valgustada.
Maksimaalse tõhususe printsiip, sõltuvalt kas rakendatuna kaitse ja rünnaku kunstile või parandamaks ja täiustamaks igapäevast elu, nõuab üle kõige, et inimeste vahel oleks korrapära ja harmoonia. Seda võib mõista vaid vastastikuse abi ja möönduste varal. Tulemuseks on vastastikune heaolu ja tulusus. Lõplik judo harjutamise eesmärk on sisendada respekti maksimaalse tõhususe printsiipi ja vastastikusesse heaolusse ja tulususse. Läbi judo saavutavad inimesed individuaalselt ja kollektiivselt kõrgeima vaimse seisundi, kuna samal ajal arendavad enda kehi ja õpivad ründamise ja kaitsmise kunsti.
Piltide allkirjad
- Meister Kano poolt kirjutatud kalligraafiline ülesriputatud rull ‘jõu maksimaalselt tõhus kasutamine’
- Naised kata treeningul Kodokanis.
- Randori treening Kodokanis.
