Väljaarvatud “mõistlik”, kõiki teisi Aristoteles nimetab teksti sees. Samas on kerge märgata, et ahnitseja ja ihne moodustavad nähtuse, mõiste, mida Aquino Thomas nimetas avaritia‘ks, ehk 2.surmapatuks, mis ühendades nii ahnust kui ihnust, on eesti keeles omandihimu. Kui ka teisi otsi kokku voltida saame nn ekstraversiooni teel ruudu antiprisma, mille alumine ruut (vaata võrkdiagrammi “ruut ruudus”) erinevalt klassikalisest välisilmest on implikatiivne ruut, mile sisediagonaalid moodustavad subalternatsioonid ja välisküljed kontradiktsioonid ja kontraarsused. Vastavat nähtust tulebki nimetada kontseptuaalseks ekstraversiooniks. Välisküljed, mis ruute ühendavad on vastavalt Y-faktorid. Kui elementaarruudus on vastanditeks võtmine ja andmine, siis süsteemruudus heldus (liberalitas) ja laostav, millele subalterneeruvad vastavalt säästlikkus ja omandihimu (mille äärmusteks on varastamine, röövimine, vahenditeks valetamine, valemängurlus ja laimamine).


